Jõuludest- vanad tavad ja kombed

Kes leiab minu lemmiklõigu ülesse? Ainult ühele olen maininud, mis fakti ma tahtsin sellesse artiklisse kindlasti panna :D Edu otsimisel.
(Mõni on võibolla seda juba Studioosusest lugenud)


Jõulud on läbi aegade olnud põhjamaa rahvaste kõige suurem püha. Tänapäeval on see kristlik, Jeesus Kristuse sündimise püha, kuid selle tegelik vanus ulatub märksa varasemasse aega.
Jõulu sõna tähendust on palju otsitud, aga veenvat seletust pole leitud. Kindel on vaid see, et skandinaavia keeltes on sõna jul algselt tähistanud talvist pööripäevapüha, mida vanad eestlasedki pühitsesid.
Jõulu määramist 25. detsembrile on palju mõjutanud paganad. Kristlased püüdsid oma õpetust ka teistele vastuvõetavaks teha ning ühitasid võimalikult palju oma kombeid ümberkaudsete rahvaste traditsioonidega. Idamaadel levis Mithra kultus, kus pandi palju rõhku päikese kummardamisele. Mithra kui Sol invictus („võitmatu päike“) sai Rooma riigis keisrite ajal peajumalaks. Päikese sünnipäevaks peeti 25. detsembrit, mil päevad hakkavad jälle pikenema ja päike ise kõrgemale taevasse kerkima. Lähtudes sellest, et Kristus on eluvalgus ja elupäike, taevapäikesest veel tähtsam, ja võttes arvesse, et õiget Jeesuse sünnipäeva teada polnud, ei näinud kristlik kirik takistusi päikese ja Jeesuse sünnipäeva ühtesulatamiseks.
Jõulude pikkus
Jõuluaeg algas vanasti toomapäevaga ja kestis kuni nuudipäevani, nii et ka uusaasta ja kolmekuningapäev sinna sisse jäid. Aja jooksul kujunesid viimastest omaette pühad, aga rahvasuus kutsuti neid veel kaua aega edasi jõuludeks: vana-aastaõhtu ja uue aasta esimese päeva kohta öeldi uued jõulud, kolmekuningapäeva kohta aga kolmandad jõulud või jõulusaba.
Must Toomas
Toomapäev 21. detsembril oli jõuluaja algus. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Majapidamises tehti suurpuhastus, isegi sauna kerisekivid pesti puhtaks. Lauad küüriti puhtaks ja magamiskottidesse pandi värsked heinad. Kõik suurem praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku ja nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Kardeti, et kui Toomast hoolsalt ei mata, siis poeb ta hauast välja ning uputab järgmisel aastal kogu majapidamise tahma ja mustuse sisse.
Jõuluvorstide valmistamine ja õlletegu kuulusid samuti toomapäeva tegemiste hulka.
Jõululaupäev
Toomapäevast kuni jõululaupäeva hommikuni toimus usin pühadeks valmistumine. Kõik tööd, mis polnud otseselt jõuludega seotud, olid keelatud. Selle sisse langes kogu jõuluperioodi söögi valmistamine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati.
Kõige olulisem toiming oli aga õlgede tuppa toomine. Vanemal ajal olid õled elumaja ja kiriku põrandal üldiseks jõuluaja tunnuseks, mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes Euroopa maades. Jõuluõlgede komme pärineb paganluse aegadest. Arvatakse, et see tava on seotud esivanemate kultusega, aga kuidas täpselt, pole selge.
Jõuluöö
Pärast seda, kui jõululaupäeva õhtul pimedaks oli läinud, saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad lahti olid. Kõige kindlam viis kurja vstu on olnud rist, mille algne tähendus ei tulene kristlikust ristipuust, vaid paganlikust Päikese sümbolist. Enne jõuluõhtut tehti riste igale poole, kust kurjad vaimud võisid sisse pugeda: ustele, akendele, väravale, samuti loomadele selga.
Üks kõige vanemaid ja kauem püsinud uskumusi on, et jõuluöösel tulevad esivanemate hinged koju tagasi. Seetõttu ei pandud jõuluööks ka uksi haaki ega riivi. Samuti jäeti neile sauna vesi ja vihad ning söök lauale.
Väljaspool koduseinu usuti ka surnute hingi kirikus südaööl jumalateenistust pidavat. Mõnel pool arvati, et jõuluöösel lähevad kirikusse nende inimeste hinged, kes järgmisel aastal surevad.
Esimese jõulupüha varahommikul hakati kirikusse sõitma. Kui kirikuteel esimesena vanatüdruk vastu tuli, siis pidi kohapeal kolm ringi tegema ja vastu tuult sülitama, kui koju tagasi ei tahtnud minna.
Jõuluaja lõpuks oli enamasti kolmekuningapäev, saartel ja rannikul kohati ka nuudipäev (7. jaanuar). Nuudipäeval käisid noored mehed talust tallu ja lõpetasid igal pool õllevarud ehk „ajasid pühad välja“.
Jõulutoit
Kogu Eestis oli jõulutoiduks liha, vorstid ja parem leib ning üht-teist sinna juurde. Üldiselt, kui vähegi võimalik oli, tapeti jõuluks siga. Piparkook ilmus jõululauale aga juba 19. sajandi lõpul. Piparkoogid on pärit idamaadest, kus mee- või siirupikookide taignale lisati palju maitseaineid, eriti aga pipart, millest nimigi. Euroopas said nad tuntuks juba ristisõdade ajal, kui neid idast kaasa toodi. Esimesed teated piparkookidest põhjamaades pärinevad kloostrite vahendusel 1444. aastast. Sajandeid oli see vaid rikaste eriline jõulumaius, kuid aja jooksul jõudsid retseptid ka teiste inimesteni.
Keda hakkasid huvitama erinevate tähtpäevade, mitte ainult jõulude, vanad tavad ja kombed, siis soovitan lugeda Piret Õunapuu raamatut „Pühad ja kombed“.

Lugesin, et lumi tuleb jälle siia poole. Aga ma isegi ei rõõmusta. Libedaga ei ole eriti lõbus autoga sõita, eriti kui seda sõitu ei saa mitte kuidagi vältida. Ja noh, ma oma kelgutamise sain ka tehtud. Kuigi vaheajaks võiks siiski lumi maha tulla. Sest lumised puud on siiski jube lummavad ja kuna ma seekord Soome ei lähe, siis lumised kuused vähemalt meenutaksid mulle Soomet. Tahan Soome :D
Kuid tänane varajane ärkamine oli küll ajaraisk, kuna tiiglite kaalumine oli täiesti mõttetu tegevus. Aga noh, raamat oli kaasas ja sai vähemalt lugeda. Kuid labor oli ülerahvastatud. Kuumutuskapp oli tiigleid täis ja pooled ootasid, et enda omasid panna. Ja mõned isegi ei mõelnud teiste peale. See ajas küll veidi marru.

Käisin ka Jajaa koopiakeskuses ja nüüd on mul 300 lk molekulaari materjale. Kas pole lõbus? Ja 111 lk rakendusstatistika omasid. Aga ma parema meelega loen raamatut edasi. Kui saan läbi loetud annan oma eksperthinnangu, kuid praegu võin nii palju öelda, et naerda saab päris palju :D Vähemalt minu jaoks on koomiline.

Täna ei olnud hea päev :( Saagis tuli vaid 60% ja need imeilusad kristallid kolvi seinal ei suutnud ka naeratust näole tuua. Meie teooria on see, et toorsegul ei meeldi nädal aega külmkapis seista. Liiga palju ainet läks kuhugi kaduma. Nüüd pean endal hea ajakava välja mõtlema, et saaks kaks päeva järjest tööd teha. Või siis ühe päevaga. Hmm, vb nädala pärast saab ühe päevaga nii reaktsiooni kui ka kolonni tehtud. Aga see oleks pikk päev.

Homme hommikul analüütikasse tiigleid kaaluma. Oh joy.

Molekulaari ettekanne on üle elatud. Asi läks kohati paremini kui ma lootsin. Meid ei piinatudki nii väga ja ma ei tea kas ainult mulle tundus või oli Kaia (ühe meie õppejõu) toon tõesti mitte ründav nagu eelmised korrad. Igastahes jäi positiivne tunne alles.
Molekulaari pärast ma füüsika praksi kaitsmisele ei keskendunud. Aga praksis õppejõud teatas rõõmsalt, et kes täna oma protokollid ära kaitsevad ei pea viimast praktikumi tegema. Njah, tegin siis rõõmsalt pimedas ruumis oma katset. Aga ma siiski ei arva, et teised said alet, kuna ta ikka piinas inimesi seekord rohkem kui tavaliselt. Kohati oli seda isegi hirmus vaadata.

Kohe lähen laborisse. Ma arvan, et täna ma leeke ei näe. Aga tänane päev on suure kaaluga kuna ma puhastan aine ära ja saan saagise teada. Siis on näha kui väga tseesium ikkagi aitas. Ma tean, et 80% ei tule, kuid võiks ju...

PS! Igakord kui ma kuulen vaikuses mingit krõbistamist, kardan, et need on need hiired. Aga Buffyle ju meeldib mind hirmutada :D

Vaikuses kõlavad hääled. Seega pole vaikust. Ei ole näha kedagi, kes kuulaks. Pillutakse sõnu kui AK-47'st, kuid kedagi pole kuulmas. Kellele siis neid pillutakse?
Võibolla istub mõni kujutlusvõime vili diivanil ja kuulab hoolega. Või räägitakse pikalt ja sügavuti lilledega. Lilled ju pidid nii paremini kasvama. Ka nemad ei taha end üksikuna tunda.
Ehk räägitakse telefoniga? Ei, telefoni pole. Handsfree? Ei. Ei mingit kommunikatsioonivahendit.
Ainult hääl, mis väriseb. Närviline ja siis jälle enesekindel. Otsusta ära, mõlemat ei saa olla! - Närviline.
Segaduses pilgud liituvad vaikuses kõlavate sõnadega. Ning lõpuks antakse alla ja saabub hääleta vaikus. See kõige sügavam vaikus üldse.

[Siku harjutas homseks ettekandeks. Rääkisin NMD ja PTC124-st kõigile kes kuulasid mind pealt. Ja ma loodan, et neid ei olnud, muidu oleks keegi mul veel kodus peale minu ja Buffy. Jah, ehk siis rääkisin Buffyle?]

Leegid kolvis

Täna oli koolis huvitav päev. Nt saime rakendusstatistikat teha pimeduses. Väga mõnus on silmi pingutada, et tahvlilt midagi lugeda. Ma ei kujuta ette, kuidas need õppejõud hakkama said, kellel olid slaidshow-d :D Vool oli umbes 30 minutit ära.
Füüsika täiendõppest sain läbi, lõpuks ometi. Üks mure vähem.
Kell kaks läksin laborisse. Tegelesin vaikselt oma ainega, kui kuulsin: "oi raisk" ja kõik ohhetasid - kolbist olid leegid väljas. Tegu ei olnud minu ainega :D. Ma täpselt ei tea mis millega seal reageeris, kuid tean, et üks komponent oli LiAlH4 võibolla oli teine osapool eeter, pead ei anna. Ise tegin kevadel sama reaktsiooni, kuid ma lisasin liitiumalumiiniumhüdriidi väga ettevaatlikult. Ma mõtlen, et kui mul oleks ka põlema läinud, noh, siis oleks hea paanika olnud. Seekord ma nautisin leeke :D Nüüd mul on igast kogemused olemas - laboris on ''vihma'' sadanud, nüüd olen ka leeke näinud. Ma arvan, et hullemaid asju ma eriti ei oota. Aga äktsionit peab ka olema :D

Reedel käisin NO99 aktsioonil. Oli mõnus, kuid liiiiiga lühike. Lõppes võimsalt. Meeldis :D
Hiljem jõudsingi Woodi, kuid aint korraks, kuna seal polnud vabu laudu ja niisiis läksime Rockstarsi. No see oli ikka jube tühi. Mingi hetk inimesed hakkasid tulema, istusid 5 minutit ja siis jälle lahkusid. Ja nii mitu korda. Me istusime seal mingi 2 tundi. Täitsa tore oli lihtsalt rääkida ja kuulata hääd muusikat :)