Küla koristamine

Ma ei mõista, kas see on lõkke või selle halva muusika mõju, et kahel viimasel külapeol on mehed "kapist välja tulnud", tantsivad rõõmsalt koos ja kallistavad. Ühed läksid hüppesammul käest kinni ühe poole :D see oli nii armas vaatepilt, no oli armas :D vaielge vastu kui soovite.
Aga enne lõket ja pidu koristasime oma küla, kolm suurt konteinerit olid täis, kuigi paljud tõid oma kodust sodi, mis oli tegelikult keelatud. Aga vähemalt küla on puhtam :)
Minu huvitavamad leiud olid: kirves, reha, lillepotid, telekamängu puldid. Mida kõike inimesed tee äärde ei loobi :(

Mulle meeldib uhiuue autoga sõita. Noh, tegelikult on sellelgi omad miinused- õiget kiirendust veel pole ja pidurid võtavad liiga hästi :D. Aga mulle meeldib see, et uus auto ei anna mulle särtsu, teised autod annavad :D Saan uhkelt öelda, et olen venna uue autoga sõitnud üle 60 km ja auto on neli päeva vana :D Mulle meeldib, võtaks endale :p

Läpakas

Eile tõi venna mu läpaka tagasi ja täna ma tegin selle nalja ära, et panin ta tööle, kuna vend võttis oma monitori tagasi, siis ma ei saanud enam lauaarvutit kasutada :D Igastahes, emaplaat vahetati ära ja arvuti on nüüd niiii vaikne :D täiesti uskumatu, nagu oleks teine arvuti. Rõõmustav on veel see, et kõvaketas on puutumata jäetud :D
Saaks lauaarvuti monitori ja cd/dvd-lugeja/kirjutaja korda, siis oleks väga super aga noh, seegi hea, et mul üks töötav arvuti on :)

Véronique Ovaldé "Üldiselt mulle mehed meeldivad"

"23-aastasele Lilile. Lili ja tema hoolitseva abikaasa Samueli elu kulgeb idülliliselt erisugustest häältest kihava loomaaia kõrval. Kuni ühel päeval vilksatab Lilile akaatsia varjust tema esimese armastaja Yoïmi kuju. Mehe ilmumine toob kaasa valusaid mälestusi. Ovaldé vohav poeetiline keel, millesse põimuvad sisemonoloogid, pakatab sensuaalsusest ja vangistab lugeja oskuslikult peategelase väärastunud ja samas köitvalt fantaasiarohkesse maailma."
Nii kõlab kirjeldus raamatu taga. Raamatut oli hästi kerge lugeda, samas ka hästi raske, kuna laused olid meeletult pikad. Ühe lehekülje pikkune lause polnud midagi ebatavalist. Aga sisu poolest oli täitsa hää. Lili jutustab kuidas ta kohtas Samueli ja kuidas Yoïmi, tema ja ta venna lapsepõlvest, mis oli üpriski kurb.
Keskmiselt hea raamat.

“When I use a word,” Humpty Dumpty said, in rather a scornful tone,
“it means just what I choose it to mean – neither more nor less.”
“The question is,” said Alice, “whether you can make words mean so many different things.”

Lewis Carroll, Through the Looking Glass

Arvuti

Eile lammutas venna mu lauaarvuti lahti, võtsime kõvaketta välja ja panime tema arvutisse, minimaalses koguses faile sai venna arvutisse pandud, ülejäänud läksid prügikasti. Avastasime, et mul polegi windowsi plaati, kas tõesti arvutit ostes ma ei saanud seda kaasa või see oli juba arvutis. Kahtlane. Ja kui tahtsime arvutit tööle panna ütles mu monitor üles ja noh, cd/dvd-lugeja ei tööta juba ammu nii et sai venna monitor ja lugeja võetud :D Aga praegu arvuti töötab aga tuleb väike operatsioonisüsteemi muutmine siiski ära teha, eelistan siiski xp-d :D Nii, et täna saab veel ühe format c teha, jeei.

Mida teevad arstid kui patsiente pole...

Neljapäeval röövisin sõbranna ja läksime arsti juurde. Viis minutit enne õiget aega istusime juba ukse taga. Vaikus. Kedagi muud ooteruumis ei ole. Arsti kabinetist kostuvad hääled: "kriiks" ja mikrolaineahju "ding"- arstid söövad. Vaatasime üksteisele suurte silmadega otsa. Me ei suutnud ära imestada, et arst on vaid kaks tundi tööl olnud ja kaks tundi on vaid jäänud ning juba süüakse. Kui jõudis minu aeg kätte tekkisid ooteruumi veel kaks inimest. Kümme minutit hiljem sõbranna kõrval istunud vana naine muutus rahutuks ja küsis mult vene keeles, et kas keegi on seal sees ja jne, lõpuks hakkas ta sisse tormama, kui arst tegi ukse lahti ja hüüdis mu nime, seekord ei vedanud naisel.
Aga vahest oli sea hea, et arst oli just söönud kuna ta tuju oli üpris hea. Sain rahulikult röntgeni- ja vereproovilipikud. Rõõmsalt tatsasime sõbrannaga röntgenisse. Itsitasime, et jumal tänatud, et ultrahelisse ei pea minema, muidu arvataks kohe, et rase. Teame küll neid pilke, kui noor neiu tuleb ultrahelist. Automaatselt rase. Aga röntgenis väike stripp ja tulemus käes- kopsud korras ja süda normaalse suurusega :D. Krt, ei olegi suure südamega inimene :D
Siis läksime kolmandale korrusele- verd vaja anda. Uks oli lahti ja sõbranna tegi naljakaid nägusid ja mina pidin siis tõsiseks jääma kui naine mult verd võttis, oh kui tore. Tulemused käes läksime tagasi arsti juurde. Veidi aega ootamist ja laste mänguasjade jõllitamist sain uuesti kabinetti ja kiirelt öelda- veri korras, kopsud korras- kirurgi juurde :D. Mai kuus on mul aega sinna minna. Ei midagi tõsist. Lihtsalt perearst ei oska enam midagi teha ega mõelda, sest eelmien aasta läksin sama murega ja siis ma sattusin kurgu-nina-kõrvaarsti juurde, kes saatis mind hambaarsti juurde ja siis ma enam ei jaksanud. Igastahes nüüd kaks aastat hiljem on mul jälle jaksu sellega tegeleda. Tahaks lihtsalt teada.