Üle pika aja nägin ma unes midagi häirivat ja hiljem midagi vahvat ka :D Tahan tagasi unenäkku :D
Aga ma nägin ka sõna otseses mõttes seebikat. Ma aeg-ajalt siin ühte vaatan ja nägingi stseeni sellest seebikast. Ainult, et surnud mees oli elus ja ütleme, et minu versioon oli palju mahlakam, kui seebikas ise :D

Pühapäev

Täna oli tore päev :) Käisin bowlingut mängimas. Vähemalt mõned inimesed ei kutsu niisama suu soojaks, et võiks ju minna jne nagu minuga jaanuaris juhtus :D
Aga jube tore oli. Alguses mul mäng üldse ei edenenud aga lõpuks läks juba paremini ja küüs murdus ka. Kui küünt ei murra, siis pole ka õige bowling :D
Hiljem tuiskasin mööda vanalinna ja võtsin oma lemmikkohvikust kakao kaasa ja tuiskasin tagasi rongile.
Rongis sain mõnusalt muusikat kuulata ja jõuda järeldusele, et meestega on mul deja vu. Eks näis kui deja vu-ks see olukord edeneb :D ma loodan, et mitte väga :D
Aga puhkepäevad on toredad :P

Veevulina ootuses

No ei tasu mul seda veekraani üldse näppimas käia, sest tulemuseks on ju aint masendus. Varsti on ligi kaks kuud ilma veeta old ja noh, harjub ära aga mitte heas mõttes, sest kõik tegevused on piiratud ja ma sõltun jubedalt teistest.
Aga kuna kevad on väga lähedal, siis mõtlesin, et lähen tsekkan toru. Enam ta küll ei tohiks jääs olla. Tegin kraanid lahti ja ei miskit. Hiljem kuulsin keldris veevulinat. Ma ei taha teada kuhu see vesi läks :S No meil on nende torudega täielik müsteerium ja mõni härra siin mugavalt ütles, et oota kuniks torud ära sulavad, katki sul need küll pole. Andke andeks, aga seda ma ei usu!
Venna ka eile helistas ja ta oli juba ära unustanud, et ma ikka veeta olen. Ta unustab paljusid asju aga lubas end kokku võtta ja seda asja ajama hakata :) Sest mul pole praegu isegi neid finantse, et sellega tegeleda :S
Mõned imestavad, et miks ma siin veeta korteris üldse elan. Aga siin on hea üksi olla :p Saan rahulikult lugeda/õppida, oma muusikat kuulata.
Ma igatahes loodan, et hiljemalt kuu aja pärast ma saan kirjutada, et torud on korras :)

Lõpuks on see nädal lõpule jõudmas. Vaikselt hakkab 'orav rattas' periood, kuna järgmisest nädalast hakkab üks aine pihta. See kestab kolm nädalat ja selle tõttu pean ühest loengust kuus korda puuduma ja teisest kolm korda. Siis kui see aine läbi saab tuleb teine aine, mistõttu pean jälle puuduma :D Ja tegu on kohustuslike ainetega. No jah, mis siis ikka. Ja kõik on huvitavad ained!
Aga selle nädala parim loeng oli Ökotoksikoloogias. Itsitasin seal nagu väike koolitüdruk. No lihtsalt õppejõud rääkis jube häid teooriad seoses rasestumisvastastest hormoonpreparaatidest ning nende mõjust meestele. Tegelikult on see tõsine teema aga see kuidas ta seda rääkis oli veidi naljakas. Aga see teooria ei kannata trükivärvi, nii et kui soovita seda kuulda, siis peate isiklikult minult küsima :)
Samuti on mul väikesed sahinad erialasest tööst, kuid mitte miskit kindlat veel. Aga ma olen elevil :)
Eelmise nädala lõpus nägin Pauksoni nädala horoskoopi ka, kus ta ütles, et Kaaludel on kolmap lotoõnne. No ei olnud ikka küll. Aitäh! :D

Ma olen viimasel ajal tubli olnud ja erialast kirjandust lugenud. Üks 200 lk-line õpik on loetud ja juba loeng järgmist ja siis on veel kaks paksemat järjekorras :D Päris hea tempo. Sellest kõige magusamast raamatust tegin väikese pildi ka. Aga see jääb viimaseks ehk nagu kirsiks tordi peal :D Raamat on siis "Hazardous chemicals".
Muidu on mu stressitase tõusnud aga pole hullu, saab hakkama :) Nii kauaks kuni peavalud ei tule kimbutama olen õnnelik :D

Torude saaga jätkub. Isa pidi pühapäeval torusid vaatama tulema aga üllatus-üllatus ta ei tulnudki, oli haigeks jäänud. Seega ta pidi täna tulema. Päev alles algas, nii et ma loodan, et ta ikka tuleb.
Aga jah, vesi on kinni keeratud. Ja isegi kui vesi on lahti, siis vett ei tule :D Vist jälle külmunud. No pmst torude väljavahetamisest vist ikka ei pääse.
Kuna laupäeval olin üpris mustas augus otsustasin oma suhtumist muuta ja olla veidi rõõmsam ja muretum. No seda jagus vaid kaheks päevaks, sest kuidagi ma ikka jõudsin oma jamadeni. Ja väga väsitav on rõõmus olla või sellisena paista.
Vahepeal isegi paistis tunneli lõpus valgus aga jah, praeguseks olen endiselt pimedas :( Eks näis mis toimuma hakkab.

Elu on lill.

Eelmisest sissekandest on mingi nädal vist möödas ja noh, ütleme nii, et vee ma sain tagasi, jah. Aga ainult nirisedes. Surve pmst kümne punkti skaalas üks. Ja seda terve nädal! Aga täna tuli veel välja, et kuskil ikka on toru katki vms, sest alt naabrilt sajab ilusti vannitoas vihma.
Ütleme nii et ma ei jaksa siin enam elada/olla aga kuhugi mujale pole ka minna. Kuskil mujal pole seda üksindust/privaatsust mida ma vajan.