Doktorantuur.?!

Doktorantuur. Doktorantuur? Doktorantuur! Juba pool aastat on mulle selgeks tehtud, et ma lähen doktorantuuri. Sellest on isegi räägitud nii, et ma olen ruumis, mind ignoreeritakse, ja räägitakse mu võimalikest teemadest ja võimalikest juhendajatest. Selle peale, kui ma ütlesin, et ma ei tea veel kas ma tahan doktorantuuri astuda, vaid naerdi. Vahepeal see pushimine läks ikka liiga suureks ja vastumeelseks. Tõsiselt. Täna käisin teist korda potentsiaalse juhendajaga rääkimas ja ta suutis mulle seda entusiasmi sisse süstida, et doktorantuur enam ei tundu vastumeelne vaid miski, mida ma tahan ikka teha. Ja teema on ka huvitav :) Muidugi saab see raske olema ja aeganõudev. Aga mida paremat mul ikka teha :D Kuu aja pärast annan paberid sisse ja vaatab mis edasi saab :)

5 km

Eile ma avasin oma jooksuaja (nagu üks külamees mulle ütles). Kuna mul see nädal on jube raske trenni jõuda, siis kasutasin eile ilusat ilma (kuid kohutav tuul oli) ära ja käisin jooksmas. Kokku jooksin 5,15 km. Esimest korda kasutasin abivahendina endomondot ja pulsikella. Ma ehmatasin ära kui kõrgeks mu pulss läheb ja ma ei pea palju pingutamagi. Keskmine pulss oli 156. Sellist keskmist pulssi ma ei saa oma hardcore trennidestki kätte :D Muidu joosta oli mõnus aga need jalanõud. Oi kuidas mul on uusi ikka vaja. Villid villide otsa :S Ma vist oma jooksujalanõudega enam jooksma ei kipu. Vahepeal ma siin mõtlesin, et võiks proovida poolmaratoni joosta. See mõte oli ka peale sügisjooksu 10 km-t. Aga eile juba peale 4 km oli päris sült olla :D Aga noh, esimene trenn ka. Peab veel vaatama ja mõtlema seda asja, ning proovima pulssi madalamaks saada (minu rahulikus tempos oli keskm pulss 155 :D). Elame, näeme ja jookseme :)

Tõsiselt...

Tõsiselt. Rongid üle päeva pmst ei sõida. Paldiski mnt on remondis. Ma mõistan, et uute rongide jaoks on vaja raudtee korda teha ja platvorme uuendada. See on väga super tegevus aga tõsiselt halval ajal. Oleks siis paldiski mnt normaalselt läbitav ei oleks ma nii 'emotsionaalne'. Ma olen sunnitud ringiga tööle sõitma. Teiseks see kolmas tee, mille ma pean nüüd valima on nii jube närviline. Ja teeolud pole ka kõige paremad. Vähemalt need päevad kui ma pidin nagunii autoga tööle minema on samad päevad kui rongid ei liigu. Nii et see on normaalne. Ja alles juuli lõpus saavad paldiski mnt teetööd läbi. Ja ei, ma ei taha et juuli kiiremini tuleks :P

Ma olen liiga pehmoks muutunud. Ma pean vist tõesti hakkama täiesti cold-hearted bitch-ks, kuna muidu mu tervis lihtsalt ei pea vastu. Liigsed emotsioonid annavad kohe endast märku. Väikesed happemolekulid mu kõhus:"Kle, ta jälle võttis neid sõnu südame, mitte peaga - lähme anname talle märku". Ühesõnaga, ma vist pean ikka selle saatekirja järgi minema. Aga mis ma neist tablettidest söön, kui stress ja õelus kogu tööga üks-null teevad.

Either way, I cannot win.

Inimesed muutuvad. Kõik raskused, ootamatused, rõõmud, mida tee peal kohtad muudavad inimese mõttemaailma ja käitumist. See on vältimatu. Ning kui me ei muutuks siis ei toimuks ju ka mingit arengut. See on vajalik. Aga muutuda õelaks ja sapiseks. Ma ei usu, et see oleks arengu mõttes vajalik. Ma olen talle endale maininud ka, et vaata milliseks sa oled muutunud. Ta süüdistas pingelist koduelu. Jah, tal seal on ka paljugi muutunud ja ma mõistan seda, kuid need kommentaarid ja ütlemised ei ole naljaga pooleks öeldyd vaid ikka täie tõsiduse ja kurjusega öeldud, mis paratamatult kriibivad hinge. Ja kui ma võtan südamesse, siis ma reageerin üle. Kui ma teesklen edasi, et see mind ei häiri siis ma valetan endale kui ka heale sõbrale. Either way, I cannot win.

Ida pool

Oh kui hea on end välja magada. Paar päeva olen vaid 3 ja 4 tundi maganud. Pole hullu, nädalavahetused ongi ju magamiseks :D Kolmap-neljap olin siis Jõhvis. Kolmapäeva õhtul jõudsin hotelli. Ma pole Eestis hotellis käinudki. Ainult Kreekas ja Türgis ja need olid ikka 3 ja 4 tärnised. Njah, need olid ikka paremad kui see, kuid ega midagi ei saanudki sealt ju loota. Pean tõdema, et hotelli restoranis oli jube hea boršisupp! Tõsiselt hea oli :) Õhtul sai ka telekas käima pandud ja itsitatud. Nimelt üritage imepisikesest ekraanist, mis on sinust veel paari meetri kaugusel, pokkerit jälgida. No binoklit oleks vaja olnud. Ja nii ma itsitasin seal, et mitte midagi ei näe :D Hommikul tegid närvid oma töö ja vaatasin oma loengut üle. Hommikust ka üldse süüa tegelikult ei tahtnud aga ma ikka sundisin selle endast alla. Loengut andma jõudsin täpselt õigeks ajaks. Tänu sellele polnud mul aega närvitseda ja tegin oma parima esinemise seni. Selle peale saab vaid seda öelda, et harjutamine teeb meistriks :) Loeng ja praktiline tund läksid hästi ja lõbusasti :) Mina jäin rahule ja kuulsin, et mõni oli lausa spets mind kuulama tulnud :D Yup, kõrvad läksid kohe taeva poole. Aga väga tore trip oli :) Hea vaheldus pealinnale.

Lets live

Liiga hilised või varajased hommikutunnid. Liiga segased jutud. Liiga segased naljad. Või need polegi naljad?! Ma ei tea enam mida uskuda vb see ongi asja võlu? Kui ma mõnele sellest räägiksin, siis mind ei usutaks. Keegi ei ootaks minust seda. Oh well, lets live a little :D Edit: Ma ei tea mida ma kartsin. Tõsiselt. Hääh, naljakas pigem juba :D