Rebased

"Maja on rebaste lõhna täis" nagu ütles keegi tähtis inimene (ja mul on häbi, et ma ei mäleta kes see oli) üks aasta aktusel (see võis olla 2010 aastal). Aga eelnädal on käes ja söökla järjekorrad on pikemad ja istekohta on raske leida. Koridor ei ole enam minu päralt. Ei saagi enam koperdada, käpuli käia ja muid asju teha - rebased ju näevad :D Järgmine nädal kohtun ka oma selle aasta tudengitega. Mõned tunnid on ka inglise keeles. Tuleb ju keele oskusi ka edasi arendada. Muidu ma vaikselt ootan järgmist nädalat aga kuna paar asja on veel õhus rippumas siis ma olen veidi närviline. Ja ma ei varja seda :P Doktori asjadega on asjad ka hõljumas. Ühe ülesandega, mis mulle suveks anti, sain hakkama. Nüüd vaja vaadata ka ülejäänud asjasid. Loodan paari ainet ka isegi võtta. Loodan, et ajaliselt saan ka :) Kuna kõik kooliasjad pole veel paigas, siis ma ei tea mis mu jalkatrennidest saab. Loodan, et ikka saan seal käia :) Aga eks septembrikuu näitab. Ja kui ei saa, siis on vaja enne punase joone päeva kehaline deklareerida. Seal ikka hommikul vara saaksin käia. Huuh, nii palju organiseerimist.

Puhkus

Olen puhanud nüüdseks paar nädalat ja pole eriti millegagi hakkama saanud :D Esimesed päevad sai lihtsalt unevõlga tagasi tehtud. Samuti sai ametlikuks, et ma olen nüüd doktorant. Ma ei tea millega ma end järgnevaks neljaks aastaks sidusin :D Üks raamat sai ka läbi loetud, nüüd on järjekord mu kahel ajakirjal ja siis järgmisel raamatul. Tahaks seda lugeda enne kui hullumeelsus peale tuleb. Vaikselt lükkan edasi ka doktoritööga tegemist. Aga peaks end käsile võtma, kuna tundub, et see ega järgmine nädal ei tule loodetud ja oodatud Eesti trippi, seega et ma ajahätta jääks peaksin selle asja ära tegema. Ma arvan, et see võtaks mul ära 2-3 tervet päeva. Wuhuu :D Aga jah, ma loodan, et saan ikka Eesti trippile minna. See on see planeerimine ja mõtlemine, lootmine. Praegu on asi selle taga, et sõbrannal ei olegi puhkust see nädal, vb isegi mitte järgmine nädal :D Seega on tripp lahtine ja üritame spontaansed olla. Seega tundub, et kõik aktiivsed puhkamised jäävad just puhkuse lõppu :D IKEA reisi ka vist praegu ei tule. Tahtsin saada ühte kena kummutit. Loodan, et augustis siis vähemalt on minek ja saan selle, sest oleks tore kuhugi riideid panna :D Ma nüüd aga lugema :)

Gastroskoopia

Täna oli see päev. Trollis haigla poole sõites vahepeal hakkasin lihtsalt naerma. Oli vaja närve maha rahustada. Kujutasin vaimusilmas ette, kuidas kogu protseduur võiks välja näha. Peas kõlasid hirmutavad fraasid, mida ennist olin internetist lugenud. Jõudsin registratuuri 15 min enne minu aega. Mõtlesin, kuidas saan veel 15 min või kauemgi toolil istuda ja närveerida. Jõllitada ärkamistuba ja mõelda hirmsaid stsenaariume. Aga asjad läksid hoopis teistmoodi. Arst tuli vaatama, kes tal järjekorras on ja viuhti krabas mu kaasa. Mul ei jäetudki aega, et ennast rohkem üles kruttida. Arst pihustas mulle lidokaiini kurku ja sinna läksid mu keele ja neelu tunnetused. Siis pandi mind siis vasakule küljele lamama ja seletati, et ole rahulik, hinga sügavalt. Ja hakkas asi pihta. See sond ei ole üldse nii pisike. Ja ma tundsin iga sentimeetrit kui see mul söögitorust alla poole läks. Ja iga välja hingamisega ma öökisin. Ei olnud meeldiv. Täiesti abitu tunne oli seal niimoodi lamada ja tunda kuidas mingi sond sul maos ringi tiirutab. Õnneks kestis protseduur väga vähe - minut või kaks. Ega arstki taha inimest piinata rohkem kui ta peab. Aga tulemuseks oli täiesti korras magu ja muu atribuutika. Seega mingeid tabletikuure ma ei pea tegema vaid pean jälgima mida ma söön ja joon. Pool tundi peale protseduuri ei tohtinud süüa ega juua. Tund hiljem ma julgesin ühe banaani ära süüa. Ma lausa tundsin, kuidas see esimene tükk makku kukkus - valus oli. Ja lõuna aeg ei julgenud ka eriti süüa. Terve päev on selline imelik, haavatud tunne. Hääl on ka õrn ja eriti rääkida ei taha. Loodan, et homme on juba parem :)

Tänane vestlus läks hästi. Puterdasin seal küll ja ei saanud ühest küsimusest aru aga asi oli lihtsam kui magistrantuuri vestlus :D Tõsiselt. Ja üllatavalt kiiresti läks kõik. Mitte ametlikult võin öelda, et olen nüüd doktorant :)

Vale õppekava?!

Täna helistas mulle juhendaja ja kutsus oma jutule. Õnneks olin just majas ja sain ka sinna minna. Tuleb välja, et ma olen vale õppekava valinud. Te teete nalja?! Täiesti uskumatu. See õppekava kus ma peaksin olema..ahem...ei sobiks mulle mitte kuidagi, ma ei teeks neid ained ära ka. Lõpuks jõudsime järelduseni, et ma vist jään ikka oma praegu valitud õppekava juurde, kuna seal konkurents veidi rahulikum ning ained sobivad mulle rohkem ja teemaga ka. Ja lõpuks juhendaja ütles:"Maga rahulikult!". Yeah, ma ei usu :D

Vestlused, vestlused, vestlused...

Tulemas on vestluste nädal. Te ei kujuta ette kuidas ma seda ei oota, kuna minu magistrantuuri vestluse lõpuks olin ma nii vihaseks aetud et hirmus. Täna ma nägin isegi õudusunenägu vestlusest. Tegelikult ma tahan, et see ruttu läbi saaks. 10 piinajat ja mina. Iga masohhisti unistus. Täna-homme loen artikleid. Teisipäeval siis vestlen. Kolmapäeva hommikuks on järgmine äärmiselt "tore" üritus plaanis. Aga sellest räägin nädala teises pooles. Praegu vaatan kergejõustiku EM-i viimase ala ära, siis lugema ja siis jalgpalli vaatama :D Ma peaks tugitoolispordis kuldmedali saama :D

Kavand

Ma poleks arvanud, et doktoritöö kavandi kirjutamine on nii raske. Ma olen selle kirjutamist 3 päeva edasi lükanud ja nüüd pole seda enam kuhugi lükata. Vaja ära kirjutada. Oeh. Ja ma kujutan vaid ette kuidas komisjon saab mind kiusata igasuguste küsimustega millele ma vastust ei tea. Ma olen sellest lausa õudusunenägusid näinud :D Aga peale jaanipäeva saab paberid sisse anda. Fun :)