Kui ma vaid saaks läheksin homme kinno. Oeh. Aga ei, ma pean sugulase sünnipäevale minema. Vanaemaga oli isegi väike tüli. No andke andeks, kui ma ei taha, et mu autos on inimene, keda ma ei salli. Kes on mu auto kallal vägivalda kasutanud. Milleks mulle stressi vaja? Aga ei, ta ei mõista. Ma tean, et homme on ikka nii, et mina olen see, kes peab kannatama ja vedama ebameeldivat inimest. Ma ei taha sinna üldse minna. Ja veel peale tööd, kui ma olen väsinud. Ei, aitäh.

Tööl oli fun. Sain liitrises koguses ülestöötlust teha :D Kui paarikümnest milliliitrist liitri peale minna, siis on päris fun küll. Koju jõudsin päris varakult. Jalutasin veidi päikese käes ja siis vajusin magama. Ma ei mäleta isegi, mida ma vennale sonisin. Väsimus lihtsalt niidab jalust.

Kaua võib. Tõsiselt. Hiir/hiired on tagasi. Tänu talle/neile ei saanud ma öösel üldse magada. Ainuke lohutus on see, et ta krõbistas mürgi kallal. Hommikul panin lõksu ka üles. Ma ei jaksa jälle nendega võidelda. No ei ole seda energiat, et uuesti olla hiirte hirmuvalitsemise all. Ja siis mina võitlen ja võitlen ja naabrite juurest tuleb neid juurde ja juurde. No on tõesti lõbus.
Pakun, et kui töölt koju jõuan, olen piisavalt väsinud, et vajun jälle kohe magama. Mul juba praegugi vajub silm kinni.

Tavaline päev laboris (loodan, et nüüd ära ei sõnunud midagi). Istun, teen proove. Reaktsoon tikub oma kolmandat tundi täis. Võtan hoogu, et nõusid pesta ja mõtlen, millal oleks õige aeg lõunapaus teha.
Nägin, kuidas mu ülikooli juhendaja siin käis. Õigemini nägin ta selga, kui ta lahkus. Kahju, oleksin tahtnud talle teregi öelda. Teda nähes tuli suur ülikoolilabori igatsus peale. Eks need inimesed on pooleteise aastaga armsaks saanud :) Vaatan, vb täna hüppan sealt läbi. Tahan ju veidi oma protokollivihikut parandada. See asi kripeldab endiselt.

Nv

Eile siiski käisin sugulase ärasaatmis peol, nimelt läheb noormees sõjaväkke mehistuma. Edu ja jaksu talle seal :)Muidu ma poleks sinna läinud aga kuna S (sugulane) helistas, siis ikka läksin. Mängisin veidi grillmeistrit ja nutsin suitsu sees. Väga emotsionaalne pidu oli :D Poole kümne aeg lahkusime S-ga peolt ja läksime Mäkki, me lihtsalt tahtsime midagi muud, seega jäätisekokteilid ja vigurkartulid (kuhu kadusid mundris kartulid :S ). Ja siis läksime tema poole. Istusime, jutustasime, jõin teed, veidi unelesin ja siis telefon aina helises- vend ootas mind koju, kuna tal oli bensiinijaamast ühtteist vaja. Seega jõudsin pool 1 koju :D
Täna nägin imelikke unenägusid ja tukkus kaua. Päeval niitsime vikatiga(!) vennaga muru (ok, tema niitis ja mina riisusin), peale mida läksin randa. Päris palju rahvast oli rannas, pole ka imeks panna. Aga ma siiski pole rahvastatud ranna inimene. Kaks tunnikest olime seal ja siis koju. Korrastasin veidi autot ka. See hein, mis mul seal laiali läks, ajas mind hulluks. Ja käisin ka surnuaias lilli kastmas. Päris produktiivne päev. Ja uni on ka mõnus, aga tahan siiski veidi telekat vaadata :D
Homme tööle. Päris hirmus päev pidi tulema. Eks näis. Tegelt ma tean, et hirmus hakkab olema aga eks elab üle :D

"Kaktused"

Külm konditsioneer ja kuum tee tass. Nii ma istun tööl arvuti taga. Plaaster sai ka lusikat pestes märjaks, kuid küll ära kuivab. Enesetunne on veel piisavalt nadi, et tahaks kodus ennast ravida ja iga kord kui tunnen, et kurgus istub kaktus, saaksin võtta mett peale ja nautida seda õnnist hetke, mis kestab paarkümmend minutit. Aga ei. Siin ma pean tegema nägu, et kaktused on meeldivad ja et mu kurgus on just pehmete "kätega" isend, kui tegelikult on üks julmalt rokkiv kaktus. Njaa. Pean veel edukalt vastu.
Ma ootan juba reede õhtut. Mul on vaja puhata. Kogu see haigus ja jaanipäev (üritustega kaasneb suurem suhtlemine) on väga väsitav. Muidu ma saan pikalt haige olla. Ja just torkas pähe, et laup on ju üks üritus, kuhu peaks tegelikult minema aga ma ei tea kas mul jaksu oleks, nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Ja järgmine nv on ka juba ära planeeritud. Sellepärast ongi mul hädasti puhkamiseks aega vaja. See tähendab seda, et ma saan ennast välja magada. 5-6 tundi pole välja magamine. Lugeda tahaks ka. Ja muid asju oleks vaja teha. Tegelt ei tohiks mõelda, mida vaja teha, see teeb asja vaid hullemaks. Pean paar päeva lihtsalt hetkes elama, vaikuses olema, end laadima.

Nelja tunni pärast koju. Pole momendil isegi seda suurt soovi koju minna. Tahaks murul istuda ja linnulaulu kuulata. Taevast vaadata.

Kuidas jaanipäev kokku võtta?

Kuidas jaanipäev kokku võtta? Ühe lausega seda kohe kindlasti ei saa teha. Aga oli palju koristamist ja kokkamist (muffinid ja quiche). Päeval mängiti jalgpalli, noored vs vanad. Noored võitsid 9-5. Täitsa tore mäng oli. Seekord ma nii palju oma fotokaga ei klõbistanud, kuna noh, enesetunne polnud haiguse pärast kõige parem. Enne mängu käisime sõbrannaga sõbrannale sünnipäeva kinki otsimas, leidsime ka. Tahtsime siis sõbrannale üllatust teha, minna lillede, kingi ja muffiniga (tordi asemel), millel põles küünal, sõbranna juurde, aga naine tuli minu juurde. Õnneks ma aknast nägi ta tulekut ja siis ma teesklesin, et pole kodus :D Ja siis kui ta oli läinud saime lapsepõlve meenutada- joosta ja luurata, et sünnipäevalapsele vahele ei jääks. Lõpuks saime sõbranna juurest kingi kätte ja otsisime sünnipäevalapse ka üles. Tore oli :)
Siis ootasin oma ravimit. Ravim kohal tegin kokteilid ja ütleme nii, et keegi vist ei julge minu kokteile enam juua, kuna kõik, kes seda jõid, muutusid emotsionaalseks. Tõsiselt. See oli väga imelik. Isegi mu vanaema. Ta õnneks arvas, et see on mahl, imelik mahl :D. Aga mitu inimest ma oma kokteiliga maha niitsin? Vist tuleb viis inimest ära. Ma vist ei julge enam isegi seda juua. Väga sürr. Või oli siis midagi õhus, aga siiski, enamasti need inimesed, kes jõid mu kokteili.
Õhtul sai platsil sumokostüümides maadelda. Mina vs sünnipäevalaps, võitsin :D No ma ju võtan selliseid asju tõsiselt- huulel isegi verevalum :D Ja tänu Pekile, kes mind nii armsalt vastu maad lükkas, sain ka peapõrutuse. Neil kiivritel pole mitte mingit otstarvet, ei aidanud kuidagi.
Üldiselt oli vist tore õhtu. Ma ei teagi. Ühe inimese suutsin oma pika telefonikõnega ära tüüdata, aga vahest ju võib :)

Meeletu väsimus. Tabletid sisse ja magama.