"Meil pole voolujuhet"

Eile õhtul leidsin end Von Krahli baarist, nimelt oli toimumas üritus Von Krahli laiv neljapäevad! Esinesid: Phlox, One Dollar Project, Shelton San. Sinna minnes polnud mul aimugi, kes esinevad. Lihtsalt läksin kooliõele seltsiks. Sinna jõudes, tegi Phlox heliproovi, mille nad lõpetasid kell kümme ja kontsert pidi algama kell kümme. Kas algas? Ei. Kell 11 tuli siis Phlox lavale. Ignoreerides paari virr-varri oli Phlox täitsa hea. Jazzilik. Kahjuks saksofonist meenutas mulle liiga palju ühte inimest. Tõsiselt, nagu koopia, ainult 30 aastat vanem! Hirmutav.
Siis oli poole tunnine paus, kus DJ-d lahutasid inimeste meeli ja kõrvu. Seejärel tuli ODP, kes minu jaoks ei tekitanud seda tunnet, et nüüd koju jõudes otsin nad netist üles ja hakkan kuulama. Ja heli oli kuidagi paigast ära, minu jaoks. Ma ei kuulnud kitarre väga hästi, trummid käisid üle.
Siis veel pool tundi olemist, kell oli üks läbi (üritus pidi kell 1 lõppema). Jalad ka ei kandnud enam eriti, valede jalanõudega ei tasu kuhugi minna. Igastahes, pool kaks tuli lavale Shelton San ja ma kahjuks pean tõdema, et igakord kui ma bändi nime kuulsin, kõlas see nagu Elton John :D Eriti, kui pole bändi nime enne kuulnud. Umbes 20 minutit peale laivi algust, võis tunda kärsahaisu. Nimelt võim oli otsad andnud ja ma pean tõdema, et see impro mis nad, laulja ja helimees(?) tegid oli õhtu nael :D Ma ütleks, et uus suvehitt- "Meil pole voolujuhet". Nimelt, toodi uus võim ja seejärel otsiti voolujuhet :D.
Aga jah, läksime enne lõppu ära, kuna, nagu näha, istun ma täna tööl ja peale nelja tunnist uinakut ma pole kuigi ergas. Muidu oli tore öösel Tallinna vahel sõita, eriti tundmatus kohas. Ja nagu ma kartsin ei jäänud ära kohustuslik kohtumine metsloomaga- rebasega. Tervisi sulle, rebane :)

Hääletajad

Tihti võib teeääres kohata hääletajaid. Ja tihti ma olen mõelnud, et võtaks mõne peale. Kahjuks ma siiski ei julge üksi olles hääletajat/hääletajaid peale võtta. Ja kui võtaksingi, siis arvatavasti mõne tüdruku, kuna kes neid poisse teab :D Üks päev oli üks noormees ja ta nägi liiga kahtlane välja, et ma ta peale võtaks. Ja tavaliselt on üldse nii, et kui ma näen kedagi, kellele kohe tahaks küüti pakkuda, siis pean kahe kilomeetri pärast nagunii maanteelt ära keerama, et pole mõttetki.
Aga kas on nii, et tüdrukuid võetakse meelsamini auto peale kui poisse?

Igatsused

Naljakas, mis asju võib aja jooksul igatsema hakata. Ma igatsen kolonni tegemist (kolonnkromatograafilist puhastamist). Mis siis, et vahest võis kuni 60 katseklaasi tulla aga see oli mingisugunegi tegevus. Kuid millegi pärast ma kardan, et sügisel saan ma nagunii piisava koguse kolonne teha, et paariks aastaks on jälle kopp ees :D
Ja ma igatsen neid tuttavaid lõhnu - etüülatsetaat, petrooleeter, metüleenkloriid. Lõhnanarkomaani tunne tekkis korraks. Need on igastahes lõhnad, mis ei aja iiveldama. Nt, liiga palju isopropüülamiini lõhna ajab südame pahaks (antud juhul mõtlen liiga palju all rohkem kui kolme hingetõmmet). Üldiselt amiinid pole meeldiva lõhnaga. Igatsen labori kodusust.

"That's something that Samantha would say"

Nägin eile "Brünot" ja ma julgen väita, et ma pole nii haiget filmi enne näinud (Boratit ma pole näinud, nii et neid ei oska võrrelda). Ma isegi ei mäleta kui kaua mul suu imestusest lahti oli. See oli tõesti šokeeriv, kuid ma oskasin seda komöödiat sealt otsida, muidu oleks vist liiga paha hakanud. Kui teile meeldivad haiglased filmid ja gei armastuslugu (sest see oli ju seal tegelikult sees), siis palun väga :D
Aga jah, haiglaselt häiriv film :D Kahju neist, kes seal kaasa lõid.
Haiglane ajaviide :D

Ma ei mäleta paljut, kuid ma mäletan su viimase sünnipäeva ühte hetke. Mäletan, kuidas lilli oli hästi palju, et ma pidin need ise koju tooma. Lilli oli palju, kuid mulle jäid meelde flamingolilled. Need olid nii suursugused ja tugevad, teistsugused. Olin õnnelik, et sain neid kanda. See oli seitse aastat tagasi ja siiani meeles. Loodan, et see ei unune, sest rohkemat ma ju ei mäletagi :(
Tänane äike ja valju müristamine oli sobilik. Vahest sajab.

"It has been said, 'time heals all wounds.' I do not agree. The wounds remain. In time, the mind, protecting its sanity, covers them with scar tissue and the pain lessens. But it is never gone."

Rose Kennedy

Hea näide mõne inimese tööpäevas:
kella poole kümneks tööle.
Kell 11 korraks välja. Poole tunni pärast tagasi tööl.
Kell pool 1 lõuna.
Kell 15 väike uinak arvuti taga :D

Väga koomiline lihtsalt.