Õpetaja Siku

Esimene päev õpetajana üle elatud :D Täpsemalt andsin siis kahte harjutustundi. Järjest. Arvake ära kas mu kurk ei ole siiamaani valus :D
Aga ei, hästi toredad inimesed olid koos. Sain muidugi julmalt koguaeg üle selgitada ja alles teises tunnis tuli üks tudeng selle peale, et info otsimisel kasutada ctrl+F :D Aga ei, mulle sobib, et nad ilusti kõiki asju seal lugesid, mis siis et nad nii kaugele ei jõudnud ja ma üritan neile järgmiseks korraks vähem asju teha ja mingeid grupitöösid välja mõelda :D Et ikka lõbusam oleks.
Aga mulle see asi ikka meeldis, nii et kevadel võiks täitsa õppejõuks ju hakata :D Samas ma ei tea mis mu kurk sellest arvaks, et 8 h järjest tööd teha, njaa :D Seega vist peabki harjutama :D

Lõpetasin oma kahe nädalase jooksupuhkuse ära. Eile käisin siis jälle oma 4 km-st ringi jooksmas. Eile vaatasin jälgisin tempot, et saaksin selle jupikese 30 min ära joosta. Ning see õnnestus, kuigi lõpus oli tempo veidi liiga kõrge :P Aga juuli keskel jooksin sama maad 44 min, siis oli pool kuud puhkust ja siis jooksin 35 min. Nii et progress toimub. Vb toimuks see kiiremini kui ma tihedamini ja mitte nii harva jookseks :D
Aga kolmap on mul sõbraga koos jooksutrenn. Saab lõbus olema :D Uus rada ja uus treeningkaaslane. Tipikad valmistuvad Sügisjooksu vallutama :D

Tundub, et "nõelravist" paranemine võtab veidi vähem aega kui ma arvasin ja seega saan juba järgmine nädal hakata sügisjooksuks "treenima" :D On ju vaja enne ka reaalselt 10 km ära joosta, kui ma lähen seda sinna üritama :p
Lisaks. Eile või õigemini nädalavahetusel (aga siis ma töömeile ei loe) tuli kiri, et kas ma saaksin ühte tundi asendada. Siis tuli peale seda kiri, et ei ole vajagi, et kas ma hoopis Ateenasse konverentsile ei taha minna, kuna bossil juba niigi 4 komandeeringut ja ta arvas, et viies oleks ühes kuus liiast ja pakkus seda mulle, kuna keegi teine meie omadest ei saa siis minna. Well, why not :D Nüüd käib väike kiirustamine, et saada lennupileteid, hotelliinfot jms aga asi liigub. Päris fun. Ehk siis septembri keskel saan jälle kuumuse kätte minna :D Aga mis kõige toredam on, on see, et ma pole kordagi lennukiga sõitnud. Ja esimest korda teen ma seda ka veel üksi. Tore küll :D Ja ma endiselt olen kindel, et ma suudan kuidagi ära eksida :D Aga jah, enne ma selles reisis kindel pole kui lennukipiletid pole käes :)

Eile käisin siis nõel"ravis" ja ütleme nii, et see oli nagu psühholoogi juures olemine :D Aga tema küsis ja mina vastasin ausalt. Lõbus ja valus oli aga asi oli seda väärt! :) Aga nüüd ma ei tohi vähemalt kaks nädalat, või isegi kolm, trenni teha ja mina geenius panin end SEB Sügisjooksule kirja (10 km). Ehk heal juhul on mul kaks nädalat enne seda aega trenni teha. Pikim maa mis ma olen jooksnud on 4 km nii et 10-le see saada ei tohiks väääga hull olla aga ettevalmistusaeg jääb ehk veidi liiga lühikeseks :D
Kuid osavõtt on kõige tähtsam! :)

Let's paint some balls :P

Eile oli paintballi lahing. Mäng kestis kokku umb kaks tundi. Ehk pmst lõpp tuli koos müristamise ja äikesega :D Ja ma olin oma tiimist last woman standing ja siis said kuulid otsa :D
Aga adrenaliin ikka möllas küll. Süda puperdas ja võttis hingeldama. Kohe alguses sain ka kuuli pähe. Jess. Ma ei saanudki ise ühtegi kuuli lasta :D Teises mängus olime majas sees ja noh, siis ma sain omade poolt tapetud, sest ta (A.) arvas, et ma sain enne juba surma. No jah. Selle tagajärg oli mul paistes sõrm ja mõnus kuulitabamus käel. Aga ma endiselt arvan, et A. oli eelmisest mängust naissoo peale vihane, kuna A.-M. (oma tiim) tulistas teda kogemata pähe :D
Järgmises mängus sain peaaegu kaenla alla kuuli. Õnneks oli sealt tunked päris suured et nii hullu muhku polegi ja valus ka mitte :D Aga see jäigi viimaseks tabamuseks minu pihta. Ajee. Väga mõnus on mitte pihta saada :D
Lõpuks ma ise hakkasin ka vastaseid 'tapma'. Hea tunne oli küll. Eriti siis kui saad viimasele vaenlasele pihta :D Ja thank god, et ma ühele kubemesse ei tulistanud :D aga palju puudu ei jäänud :p
Kõige viimases mängus oleksin ma veel saanud ühe vastase maha võtta aga kuulid said otsa :D Päris mitu inimest pidid viimasest mängust selle tõttu lahkuma :D
Aga kokkuvõttes oli lahe aga nende kuulidega on tõesti valus pihta saada. Nii et paksemad riided tunkede alla, missiis et palav hakkab :p

Pärnu piknik 22. juulil

Reedet ma ootasin. Juba mitu nädalat. Plaan oli Steffanisse sööma minna. Mmmm, hea koht. Sealsed salatid on mõnusalt suured ja head. Pizzadest me ei parem ei räägigi :D
Kell 15:30 tulid S. ja I. meile järgi ja sõit võis alata. Oi kui mõnus oli konditsioneeriga autos olla :D Jumalik.
Sõit läks kiirelt, kuna esimene tunnike kadus sellele, et kõik üritasid valida, millist pizzat tellida. Nimelt olin ma enne menüüd välja printinud, kuna otsustasime pizzad ette ära tellida, et mitte laudade järjekorras seista ja siis veel näljastena pizzasid oodata.
Lõpuks saime otsustatud ja tellisin pizzad ära. Aga me olime ikka nii näljased, et hakkasime S. tehtud napoleoni kooki sööma :D Esimese korra kohta oli väga hea kook. Kohati veidi kõva, mistõttu E. murdis oma kahvlilt ühe haru ära ja seda haru me ei suutnud enam leida. Väike kahtlus jäi, et äkki E. neelas selle alla aga ma ikka ei usu seda. See oli ikkagi liiga pikk, et niisama alla neelata :p
Pärnusse jõudnud käisime Selverist läbi ja ostsime loomulikult Printsessi shampuse :D ja topsid. Ükski piknik pole õige, kui pole seda shampust!
Steffanis pidin kahjuks 15 minutit ootama, et keegi mind teenindaks. Jube. Aga lõpuks saime oma pizzad kätte ja ma sain isegi pizzakaardi. Siis on põhjust tagasi minna. Ainult 5 pizzat veel ja saan ühe tasuta :D
Võtsime oma kuumad pizzad ja läksime parki betoonlaudade juurde. Männid, pizzad, shampus ja hea seltskond. Jube mõnus. Istusime seal mingi kolm tundi. Oleks isegi kauem olnud aga peale tööd oled ikka väsinud.
Enne kodu poole sõitmist käisime Maximast läbi kuna S. tahtis ühte konkreetset teed, mida ta pole mujal müügil näinud. Kahjuks seda teed polnud. Aga kuna oli mingisugune soodukas, siis ma ostsin ühe valge tee mangoga ja siis mingi lootuse tee. Mangoga tee on küll jube hea :)
Kodusõit möödus uniselt kuid toredasti. Poolel teel sõitis venna ka vastu :p
Aga laupäeval sain jälle pizzat süüa. Sest järgi jäi ju :D

Tartu 21. juuli

Neljapäeval alustasin oma teekonda Tartusse. Oi kuidas mulle meeldib keskkonda vahetada ja minna linna kus aeg on teistmoodi ja ka inimesed ;)
Äratus oli enne kuute ja kell 7 loksusin juba rongis. Siis kiire ümberistumine Tartu rongile. Rongis oli veel mõnusalt jahe, kuigi ükski aken polnud lahti. Sõit kulges muusika ja raamatu saatel. Vahepeal puhkasin ka silmi, kuid see kuumus ei lasknud eriti magada.
Tartusse jõudsin enne kella 11. Õhk oli kuum, ligi 30'C. Päikese käes oli täiesti võimatu olla. Nii ma tõttasin Tähe tänavale Tartu Ülikooli hoonesse. Seal sain keldrisse minna, oi kui mõnusalt jahe seal oli :) 23 jumalikku kraadi :D Tegin oma müramõõtmised ära ning kuulasin väikest ajalootundi sain ka lõpuks linnapeale :)
Hiirt oodates vaatasin veidi rahvatantsijaid (Oli ju siis Europeade). Nautisin neid tantse ja tundsin neile kaasa, kuna nad pidid sellise kuumusega oma rahvariideid kandma. Ei tea kuidas nad suutsid seda. Aga päris mõnus on jalutada ja iga paarikümne meetri tagant kuulda muusikat ja näha tantsijaid :)
Hiirega läksime siis edasi lõunatama. Ja oi kui tore oli sind näha! :) Lobisesime maast ja ilmast ja sõime lastepraade :p No mis teha kui lastepraed tunduvad jube maitsvad. Edasi läksime Genklubi aeda istuma. Jällegi oli tore :)
Lõpuks ühines meiega I ja saime kohustuslik Werneris käigu ära teha. Te ei kujuta ette kui raske on seal ainult ühte kooki valida. No pmst võimatu. Ja kõik koogid on jube head! See on kohe kindlasti go to koht Tartus. Pmst Hiir rikkus mu ära kui ta mind esimest korda sinna viis :D Nüüd ma ei saa sinna mitte minna kui ma Tartusse juhtun :p
Peale kooki läksin tagasi rongile. Oi kui umbne see oli. Tõsiselt. Kõik aknad tehti küll lahti aga see palavus oli meeletu. Raske oli olla. Poolel teel Tallinna oli meie ees tohutu tolmupilv ja aknad olid lahti ja voila - vagun täitus tolmukihiga. Väga mõnus. Hingata oli väga raske ja enam ei tahtnud midagi puudutada ka, kuna kõik oli tolmune.
Tagasisõit oli niiiii veniv ja pikk. Tallinna jõudnud läksin kohe jäätist ostma ja jalutasin veidi Šnelli tiigi ääres. Seejärel jälle üks rongisõit. Oi milline agoonia aga vähemalt õhk oli lahedam.
Koju oli veidi kurbmagus jõuda. Oleks tahtnud veel Tartus olla. Tahaks sinna tagasi aga see pikk sõit. Seda ma ei taha :D Aga inimesi ja õhkkonda küll :)