Hommikul olin liiga väsinud, et ökoloogia ja looduskaitse loengusse jõuda ning nagu kuulda oli, rääkis õppejõud 150 km/h. Ja eksam pidi juba detsembri alguses tulema.
Mikroobifüsioloogiasse ma jõudsin ja ütleme nii, et ma lugesin seal "Normaalne söömine". Ma poleks jaksanud kaks tundi järjest seda juttu kuulata :D Aga mida head ma siis teada sain:
Normaalse söömise põhiprintsiibid: Päevas peaks sööma vähemalt 250 g puuvilja, 250 g juurvilja (taimne kraam peaks andma päevasest toidust 75...85%). Teiseks, söö nädalas 3...4 korda kala, pruugi lahjemaid piimatooteid, söö linnuliha ja tarbi mune. Kolmandaks, söö nädalas kord või paar tükk taist liha.
See on väga üldine ja lühike kokkuvõte. Pool raamatut on veel lugeda. Erinevate toiduainete kohta on eraldi peatükk, mis on väga hea. Arvan, et saan uusi teadmisi ka juurde :)
Praegu on jube uni aga peaks midagi kasulikku hoopis tegema. Mõnda referaati või midagi lahendama. Oeh, eks need jäävad ikka viimasele minutile :p
Showing posts with label normaalne söömine. Show all posts
Showing posts with label normaalne söömine. Show all posts
Tuesday, September 22, 2009
Saturday, September 12, 2009
Vesi
On palju kuulujutte kui palju vett peaks päevas tarbima. No täiskasvanu vajab päevas vett 28-38 ml kehakaalu kg kohta. Kuid meeles peab pidama seda, et toidust ja muudest jookidest saame ka vett (muideks, kohvi on vett väljutava toimega, nagu ka alkohol). Väiksed lapsed vajavad rohkem vett ja samuti vanurid peaksid päevas 3-4 klaasi vett jooma, kuna neil võib väga lihtsalt varjatud veevaegus tekkida.
Praegu on väga popid mineraalveed, kuid mis on mineraalvesi? Geoloogiliselt on see põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühenidte jms. rohke sisalduse või muude omaduste tõttu ravitoime. Nt rauarikast mineraalvett kasutatakse (vannidena) kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral, sulfiidide ja kloriidide rikas mineraalvesi on näidustatud seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste korral jne. Kuid nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja CO2.
Kõrge vererõhuga inimesed peaksid vältima naatriumirikaste (sisaldus üle 200 mg/l) mineraalvee joomist (liigne Na ähvardab organismi tursete ja geneetiliselt eelsoodumuslikke inimesi ka kõrgvererõhktõvega).
Vesi on küll tervislik, kuid kestev väga rohke ülemäärane vee trabimine koormab südant ja neerusid.
Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T. "Normaalne söömine"
Praegu on väga popid mineraalveed, kuid mis on mineraalvesi? Geoloogiliselt on see põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühenidte jms. rohke sisalduse või muude omaduste tõttu ravitoime. Nt rauarikast mineraalvett kasutatakse (vannidena) kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral, sulfiidide ja kloriidide rikas mineraalvesi on näidustatud seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste korral jne. Kuid nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja CO2.
Kõrge vererõhuga inimesed peaksid vältima naatriumirikaste (sisaldus üle 200 mg/l) mineraalvee joomist (liigne Na ähvardab organismi tursete ja geneetiliselt eelsoodumuslikke inimesi ka kõrgvererõhktõvega).
Vesi on küll tervislik, kuid kestev väga rohke ülemäärane vee trabimine koormab südant ja neerusid.
Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T. "Normaalne söömine"
Subscribe to:
Comments (Atom)