Riikka Pulkkinen "Piir"

Täna lõpetasin "Piiri" lugemise. Väga mõnus lugemine. Väike vaheldus fantaasiakirjandusele. Juba esimesed leheküljed lummasid mind - lühikesed kuid tabavad ja lummavad kirjeldused. Raamatus on nelja erineva inimese lood, nende enda vaatevinklist. Aga raamat pidi asju teistmoodi vaatama ja just tänu tabavatele kirjeldustele. Värskendav.

Riikka Pulkkineni esikteos „Piir” ilmus augustis 2006. Riikka oli teose ilmumise ajal 26-aastane, oli õppinud aasta filosoofiat Oulu ülikoolis ning liikunud sealt edasi Helsingi ülikooli filosoofiat ja kirjandust õppima. Enne seda oli Riikka Pulkkinen tunnustatud sportlane – jooksja –, kes unistas osalemisest Ateena olümpiamängudel.
Debüütromaan “Piir” ilmus 2006. aastal. Raamat sai kriitikutelt ülisooja vastvõtu, kandideerides muu hulgas ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduspreemiale. Vaid aastaga müüdi raamatut 40 000 eksemplari. 2007. aasta alguses sai raamat Akadeemilise raamatukaupluse debütandipreemia, samuti Gummeruse kirjastuse Kaarle-preemia, mida jagatakse Soomes juba alates 1970. aastast.
“Piiri” puhul on kirjanik hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe. Noore kirjaniku kohta on teos uskumatult elutark, kirjeldused on napid, aga tabavad, ning karakterite avamine hämmastavalt täpne. Teose ilmumise järel on üha uuesti küsitud, kuidas üks noor naine on osanud mõelda ennast nii erinevate inimeste kehasse, kust võtab ta kogemuse, et neid mõista?

-Rahva raamatu kohelehelt.

Epl-s ilmunud arvustus - http://www.epl.ee/artikkel/476565

Sandeep Jauhar "Intern"

Eile lugesin läbi raamatu Sandeep Jauhar "Intern". Raamatu leidsin puhtjuhuslikult raamatukogust, kuna Remarque ei olnud ja siis ma tegin igast otsinguid ja see pealkiri lihtsalt kutsus mind lugema, kuna mind ikka tõmbab veidi meditsiini poole ka. Raamat on siis tõsieluline ja peab tõdema, et see kirjastiil mulle ei meeldinud. Ma ei tea mis mulle vastu hakkas. Muidu oli küll tore lugeda kuidas füüsika magistrist sai meditsiinitudeng. Ja üleüldse seda haigla sisest olemist. Et erilist stoorit siin ei olegi, lihtsalt tema teekond arstiks saamisel, kahtlused ja mõned patsiendid oma haigustega. Keda sellised raamatud huvitavad, siis paljun, miskit teile. Ja sellel raamatul on ka teine osa.

Sandeepi peas keerlesid kaksipidised mõtted - ühelt poolt janunes ta aktiivse elu järele väljaspool haiglaseinu, teiselt poolt soovis ta teha tegusid haiglaseinte vahel - eelkõige olla tubli intern ja saada heaks arstiks.
Tõsielul põhinev romaan kirjeldab autori kõhklusi ja eksimusi tõeliseks arstiks saamise teekonnal.

Koletislik rügement

Neljapäeval lõpetasin T.Pratchetti "Koletislik rügement" lugemise. Kui ma sain edasi esimesest kümnest leheküljest, avastasin, et sellest tuleb väga nauditav raamat. Nagu Pratchettile omane ei puudunud sellestki raamatust tuttavad tegelased ning huvitavad üllatused.
Raamat algab sellega, et Polly astub poisik maskeerituna sõjaväkke, et leida üles oma vend Paul. Muidugi on sõjaolukord jne, kuid kogu see seiklus, mis toimub rügemendi jõudmiseks kindluse juurde on mõnus. Rügemendis on veel vampiir, troll jt sokkide omanikud.
Väga mõnus raamat oli! Paar lõiku siit ja sealt:

Vimes ohkas. "Ei Clarence, see riugas on vana ja kulunud. Peaks olema võimatu pesunaisteks riietatud mehi kindlusesse sokutada. Jumalate pärast, kolmel neist olid vuntsid!"


"Mis see on, mille tegemiseks mee püsti tõuseb, naine istub ja koer jalga tõstab?" -"Käe andmiseks."


"Täpselt nii, Väle. See on puskar. Kus iganes rohkem mehi kokku saab, leiab keegi neist midagi, mida kummisaapa sees kääritada, vana teekannuga destilleerida ja siis oma semudele äritseda. Lõhna järgi otsustades on see siin rottidest tehtud. Keskmine rott käärib hästi. Tahad proovida?" -Seersant Jackrum.

Ma pole niiii häirivat reklaami enne näinud. Mul jäi sõna otseses mõttes suu lahti. Nimelt tuli telekast reklaam- kui gay sa oled? Nagu tõsiselt, kust inimesed selliseid asju võtavad. Kohati on see isegi koomiline, kuid alguses siiski veidi shokeeriv :D Ma ei tea, inimese kujutlusvõimel pole piire, mis muud.


Ma siiski eelistan sündsamaid kujutlusi, raamatuid. Täna sain "Päikesevarjutuse" läbi loetud. Enamasti tänu sellele, et raamat oli tööl kaasas :D Aga ei, see osa oli minu jaoks paremini kirjutatud, kuid endiselt on asju, mis häirivad ja kohati ajavad naerma. Selles suhtes oli tööl seda ebamugav lugeda- ei saanud emotsioone varjata. Kohati naersin asjade tobeduse üle aga tuleb meeles pidada, et see on ülim fantaasia.
Aga siiski, mõnus ajaviide :) Kolm inimest raamatu järjekorras. Nv saan selle üle antud ja tean, et paari päevaga on kahel inimesel see kindlasti loetud. Üks on lihtsalt veidi aeglasem lugeja, ta saab andeks :D

Norma Khouri "Kaotatud au"

Eile lõpetasin Norma Khouri "Kaotatud au" lugemise. Kogu see reaalsus ja tõsidus lisab sellele raamatule nii palju juurde. Sama sarja (Valge raamat) teisedki raamatud on ääretult head, kuigi ma olen vaid ühte teist raamatut sellest sarjast lugenud. Veidi sisust.
Raamatukoi kirjutab nii:
Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dalia teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, kuidas armastajad saaksid kohtuda. Dalia ja Michael jäid ainult paaril korral kahekesi, nende vahekord oli täiesti puhas ja siivus. Ehkki nad segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja Daliat haaras hirm saatuse ees, mis võis neile kõigile osaks saada.
---
Hirmus on see kuidas au mõrvad on endiselt nii päevakajalised. Mehi, kes on au nimel mõrvanud, koheldakse hästi. Enamasti nad maksavad kautsjoni ja käivad kohtu ees, kus nende tegu kiidetakse takka. Naissoost isikul piisab vaid võõra meesterahvaga paar sõna vahetada, kui teda võidakse sündsusetus käitumises kahtlustada ja seeläbi perekonna meessoost isikud kaitsevad pere au. Väga kahju.
Nimetatud raamatki lõppeb au mõrvaga. Aga vähemalt Dalia sai kogeda midagi, millest paljud Jordaanlannad oskavad vaid unistada.

Kahekesi

Lõpetasin Paul Reiser'i, kes on tuntud näitlejana telesarjast "Hull sinu järele", raamatu "Kahekesi" lugemise. Hästi mõnus sarkastiline raamat. Väga kerge lugemine. Autor kirjutab kuidas paarid omavahel suhtlevad, kuidas suheldakse teistega. Nt, kuidas kinos käiakse, kui kaua võib riietumine aega võtta, kuidas tekivad lihtsad väikesed tülid. Kõik need teemad on aga läbi huumoriprisma vaadeldud.

Kui paarid seltskondlikule õhtule lähevad, siis pole nad enam inimesed. Nad on paarid. Ning paarid ei suhtle nagu inimesed tavaliselt.
Nendest saavad meeskonnad. Väikesed lugusid jutustavad löögirühmad. Tema alustab, sina lõpetad, sina alustad, tema lõpetab. Te parandate teineteist, segate teineteise jtule vahele ning keegi ei saa aru, et keda nad õieti kuulama peaksid.


ma tõstan selle masendavalt väikese alles jäänud tekiserva ja poen oma unistuste naise kõrvale. Sest ma loodan, et tema uni nakatab mind, ning osaliselt ka seetõttu, et ma arvan, et ta on minust soojem.
Ning kui ma teda enda vastu hoian, siis mul koidab: nüüd ma mäletan! Selle pärast me kogu asja ette võtamegi! Sest hoida seda, kes sinna sobib, oma käte vahel - see on lihtsalt ülimalt võrratu tunne ja miski muu ei oma tähtsust.

Armukuusnurk

Eile lõpetasin ühe raamatu lugemise- William Sutcliffe "Armukuusnurk". Raamat sai juhuslikult valitud. Läksin vanaemaga raamatukokku ja valisin talle raamatuid, kui mõtlesin, et võtaks endale ka midagi. Kuna ma olen vanaemale valinud raamatuid põhimõttega, mida kapsam raamat on, seda rohkem talle meeldib (mis vastab ka tõele), siis võtsin ühe sellise ka endale.
„Armukuusnurga” tegelased on kuus noort londonlast: kolm meest ja kolm naist. Kõigil neil on või hakkab tekkima hea töö, nad on edukad ja neil on partnerid või elukaaslased. Tundub aga, et sellest ei piisa, midagi oleks nagu puudu. Seda midagi kiputaksegi otsima mitte oma partneri või elukaaslase juurest, vaid pigem sõbra armsama või sõbranna mehe juurest. Ja nii purunevad suhted, sõlmitakse uued, valatakse pisaraid ja ollakse õnnest seitsmendas taevas.
Selline see raamat ka oli. Selline lihtne lugemine. Kohati oli täitsa huvitav lugeda ja lugemine läks väga kiirelt. Päris kiirelt lugesin selle läbi. Eks vabadel päevadel ole ka oma käsi mängus.
Naistekas. Täitsa hästi kirjutatud.
3 palli 5'st.

Isased

Eile lõpetasin Egon Ilissoni romaani "Isased" lugemise. Ausalt öeldes oli algus väga eemaletõukav, harjumatu. Noore mehe poolt ju. Mul oli tahtmine raamat pooleli jätta, kuid ma olen õnnelik, et ma seda ei teinud, kuna üldkokkuvõttes oli täitsa hea raamat. Hakkasin kaasa elama. Lemmikraamatuks ma teda ei nimetaks aga hea lihtne ajaviiteromaaniks küll. Kui raamat tekitab mingeid emotsioone, siis see juba näitab midagi.
Kes armastavad klassikat, siis ma arvan, et teile see ei sobi. Ja see on pigem noortele lugemiseks.
Üldhinnang: hea (2,5 palli 5-st)