Armukuusnurk

Eile lõpetasin ühe raamatu lugemise- William Sutcliffe "Armukuusnurk". Raamat sai juhuslikult valitud. Läksin vanaemaga raamatukokku ja valisin talle raamatuid, kui mõtlesin, et võtaks endale ka midagi. Kuna ma olen vanaemale valinud raamatuid põhimõttega, mida kapsam raamat on, seda rohkem talle meeldib (mis vastab ka tõele), siis võtsin ühe sellise ka endale.
„Armukuusnurga” tegelased on kuus noort londonlast: kolm meest ja kolm naist. Kõigil neil on või hakkab tekkima hea töö, nad on edukad ja neil on partnerid või elukaaslased. Tundub aga, et sellest ei piisa, midagi oleks nagu puudu. Seda midagi kiputaksegi otsima mitte oma partneri või elukaaslase juurest, vaid pigem sõbra armsama või sõbranna mehe juurest. Ja nii purunevad suhted, sõlmitakse uued, valatakse pisaraid ja ollakse õnnest seitsmendas taevas.
Selline see raamat ka oli. Selline lihtne lugemine. Kohati oli täitsa huvitav lugeda ja lugemine läks väga kiirelt. Päris kiirelt lugesin selle läbi. Eks vabadel päevadel ole ka oma käsi mängus.
Naistekas. Täitsa hästi kirjutatud.
3 palli 5'st.

Oeh, eilne päev läks samuti nahka. Neli vaba päeva ja ma pole mitte midagi kasulikku ära teinud. Veidi masendav. Eile mõtlesin, et vähemalt prindin materjalid välja aga paber sai otsa :D Nii palju siis sellest ideest.
Ma kirjutasin endale üles, mis asjad on vaja ära teha. Väga hirmus nimekiri ei olegi. Täitsa tehtav aga noh, nimekirjas pole füsioloogiat :D Praegu on nimekirjas vaid füüsikaline keemia ja inka. Tegelt tegemist on piisavalt. Juba vaikselt alustasin inkaga, kuid jätkan füüsikalisega, kuna täna õhtul tulevad webct-sse testid, mida tuleb lahendama hakata. Oh seda rõõmu :)

Aga muidu oli vastlapäev täitsa tore, mis siis et minu vastlakukli vahukoor lõpetas põrandal :D Ja põlv on siiski muhkus ja sinine. Jään elama :D

Väsimus

Ma olen väsinud nii füüsiliselt kui vaimselt. Füüsiliselt, kuna moshimine tegi minu kaelapiirkonna äärmiselt valusaks ja eriti hästi ei saanud seetõttu magada. Vaimselt kuna mu lauaarvuti jookseb kokku 5 minuti jooksul peale sisse lülitamist ja ma jamasin sellega eile terve päev ja ma ei jaksa tänast päeva ka selle jaoks ohverdada. Samuti pole ma mitte kui midagi jõudnud õppida. Ja kui aus olla, siis erilist tuju pole ka. Tujutu.

Eile sai piilusid (parte) toitmas käidud. Nad on ikka nii toredad kui nad üritavad külmal jääl tatsata. Nii armsalt kohmetud :)
Täna oli plaanis õppida aga kuna sõbranna helistas ja kutsus kohvile siis ma olin kiirelt kodust läinud :) Aga tore oli. Ja nii kaua ma pole küll Selveris käinud kui täna :D tõsiselt. Ja ma oleks tahtnud päris mitme raamatuga koju tulla, oeh. Ärge laske mul raamatupoodi minna :D.
Käisime ka bensiinivõtmas, oi see oli huvitav :D Sõbranna teab mida ma mõtlen :p Ja siis sõitsime veidi ringi ning panime muusika valjuks ja ma mõtlesin, et oleks tore moshida ja vaadata teiste juhtide reaktsiooni :D Mõni oli ikka tardunud :D Fun. Foori taga on eriti tore seda teha aga siis ei tohi pikk foor olla, kuna kaua ei jaksa moshida. Mul praegu kael ongi kange :D
Kuna mu vennake sai mu montori korda, vist (no vähemalt praegu töötab), siis ma sain oma fotoblogi uuendada, kuna kõik pildid on ju siin arvutis. Fotoblogi- http://dysproosium.blogspot.com ja homme, kui mul meeles on, panen veel kaks pilti ülesse :)

Isased

Eile lõpetasin Egon Ilissoni romaani "Isased" lugemise. Ausalt öeldes oli algus väga eemaletõukav, harjumatu. Noore mehe poolt ju. Mul oli tahtmine raamat pooleli jätta, kuid ma olen õnnelik, et ma seda ei teinud, kuna üldkokkuvõttes oli täitsa hea raamat. Hakkasin kaasa elama. Lemmikraamatuks ma teda ei nimetaks aga hea lihtne ajaviiteromaaniks küll. Kui raamat tekitab mingeid emotsioone, siis see juba näitab midagi.
Kes armastavad klassikat, siis ma arvan, et teile see ei sobi. Ja see on pigem noortele lugemiseks.
Üldhinnang: hea (2,5 palli 5-st)

Kuigi täna on pühapäev on minul laupäeva tunne. Ma arvan, et sellepärast et ma käisin reedel sugulasel külas. Aga tore oli. Ta tegi minu jaoks küpsisetorti :) mis oli loomulikult väga hea.
Ja eile sai üle pika aja (aasta) järel integraale arvutatud. Kolme peale saime kümnest ülesandest seitse tehtud, mis on väga hea tulemus, vähemalt minu arust. Üllatuseks lahendasin isegi kaks ülesannet ära. Tase :D

Mind on häirima hakanud see, et ükskõik mis kell ma magama ei lähe, ärkan automaatselt kell 9 hommikul. Ja kõige sellega kaasnevad imelikud unenäod, kui õnneks on neis unenägudes ka väärt hetki :D

Õunad võitlevad rinnavähiga

Ameerikamaal on jällegi uurimustöö tulemusel jõutud järelduseni, et igapäevane õunte ja muude puuviljade tarbimine vähendab rinnavähi riski. Näiteks, ravitud loomadel oli vähem kasvajaid, samuti olid kasvajad väiksemad, healoomulised ja kasvasid aeglasemalt võrreldes ravita rottidega.
24 nädala jooksul söödeti rottidele erinevates doosides õuna ekstrakti. Rotid, kes said väikese doosi, neist 57% arenes kasvaja. Rotid, kes said keskmise doosi, arenes 23% ja kes said kõrge doosi, neil arenes 23% juhtudest kasvaja (väike doos- üks õun, keskmine- kolm õuna ja kõrge- kuus õuna päevas inimestele).
Igastahes, puuviljad on tervislikud igatepidi. See, kas te usute seda uurimust on teie otsustada.

Eile oli siis inka presentatsioon. No tõsiselt, öeldi, et oli liiga pikk! Ma tegin asja jube lühikeseks, nagu väga palju infot jäi välja värki. Oeh. Ja millegi pärast olin äärmiselt närvis, nagu väga närvis. Täiesti põhjendamatult. Aga noh, ega seda ei saa ju reguleerida :D
Laboris ka tunnelilõpus valgust ei paista ehk reaktsioon on 10 päeva olnud ja ei kippi ega kõppu. See oleks küll masendav kui kuu aja töö läheb vastu taevast. Homme vaatab seda asja.
Ja mu unenäod, no need lähevad aina sürrimaks ära. Isegi Anu Saagim oli millegi pärast seal. Aga see, mis ta ütles, njaaa, pani mõtlema, või õigemini ütles ehk midagi mis on tõsi? Kokkuvõttes segane ja imelik unenägu. Aga endiselt mulle unenäod meeldivad- väikesed filmilõigud, mille peategelane oled sina ise. Veel häid unenägusid, aitäh :)

Jällegi on saabunud nädal, kus ma saan närvitseda, et kas saan oma artikli õigeks ajaks valmis. Nii palju mõtteid käib peast läbi- äkki ta siiski ei saanud mu kirja kätte või ta nn maksab kätte, selle eest, et küsimuste saatmisega läks kuu aega. Oeh, igastahes, kui ma täna koju jõuan ja mu postkast on tühi, siis ma kirjutan talle uuesti. Yup, varsti on paanika kohal, kuna artiklite tähtaeg on reedel!

Ma olen omadega nii plindris. Kolmapäevaks on vaja inkas teha presentatsioon ja ma ei oska mingit teemat valida. Ma ei taha rääkida millestki lihtsast, kuid samas ma ei oska mitte mingi konkreetse valdkonna juurde püsima jääda.
Ma ei tea, ehk räägin kivimitest või lõhkeainetest? No ma olen nii meeleheitel :D
Tuju ei teinud paremaks ka fakt, et füüsikalise keemia kodutöös on kala ning arvutused ei tulnud välja. Ja ma ei leia viga ülesse. Pettumus.

*Nonii, valisin teemaks lõhkeained. Loodan, et ma siis presentatsiooni ajal naerma ei hakka- keegi ju ei oota, et ma millestki sellisest räägiks :D

Pasiivne suitsetamine

Kui paljud meist on igapäevased suitsetajad, ma mõtlen pasiivsed suitsetajad? Kõigile on teada, et ega see kasulik ole. Kopsuvähk ja südamehaigused ohustavad mõlemat suitsetajat, kuid hiljutine uurimus liidab haiguste nimekirja ka dementsuse.
Aga noh, elu ongi üks suur haigus ju :D

Mul on tunne, et pean igaksjuhuks mainima, et mina olen kogu sellest sõbrapäeva asjast välja kasvanud. Jah, põhikoolis oli see armas jne, aga nüüd enam mitte. Pole ju vaja mingit kindlat päeva, et sõpradele meeldetuletada, et nad kallid. Ja mida ootamatum see on, seda tähendusrikkam. Õnneks on mitmed mu sõbrad minuga päri, nii et vist ei riiva kellegi tundeid, kui ma seda päeva võtan kui tavalist laupäeva.
Aga jah, minu laupäev tuleb tegus, peale sünnipäeva peab õppima. Meeletutes kogustes on õppida. Üle nädala on mul hullumaja. Ja järgmine nädal ongi see. Ja ma vihkan inkat :D

Oeh, ma olen elus. Elasin siis toidumürgituse üle. See pole üldse lõbus asi ja buliimikut minust ei saa. Ma ei saagi aru, kuidas buliimikud jaksavad aga see selleks. Kooli ma eile ei jõudnudki, noh, mis on ka loogiline. Õnneks ei olnud mingit praksi või tundi kust ei saaks puududa. Sain terve päev magada, kuigi jah, mingi pooletunniste intervallida, hiljem juba kauem. Lõpuks sain isegi oma 38 palaviku kätte, mis läks õhtuks alla.
Sõbranna ka käis mind vaatamas ja tõi vett ja söetabeltte :D armas temast. Ja hiljem tuli teine sõbranna, kes jäi minuga telekat vaatama :D Täiesti planeerimata. Aga tore oli.
Nüüd aga kooli mikrobioloogia praksi.

Laboriõhus oli peale solvendiaurude ka pinged. Kaks jäärapäist ja põhimõtetega inimest vaidlesid omavahel. Mitte mina. Aga ma saan mõlema seisukohast aru. Kuid tean keda mina toetan.
Samuti tuli uudis, et meie laborisse tuleb üks prantsuse vahetusüliõpilane, kes ei oska väga hästi inglise keelt. Ma ei kujuta ette kuidas ta siis hakkama saab. Eks see asi saab huvitav olema.
Homme saab TTÜ-s verd anda aga mina ei saa, kuna mul on veel kaks nädalat jäänud, siis on mu kolm kuud täis. Väga nõme on see ootamine.

Rachel getting married

Täna vaatasin siis filmi "Rachel getting married," mis räägib noorest Kym'st, kes tuli just võõrutuskliinikust, kus ta veetis üheksa kuud, et olla oma õe Racheli pulmas. Kuid ei saa ilma pingeteta. Samuti saab filmi ajal selgeks kurb tõsiasi, miks Kym võõrutusravile läks ning hargnevad erinevad suhteliinid. Ma ei teagi, kas filmi lõppu lugeda kurvaks või mitte. Igastahes lõpp on positiivne.
Mu lemmikfilmide alla see ei kuulu aga muidu oli täitsa huvitav.

Eilne päev oli huvitav ja lõbus. Õhtu veetsin koolis ja koju jõudes hakkasime sõbrannaga teisele sõbrannale sünnipäevaks kooki tegema :) Ok, küpsisetorti maasikajogurti ja banaanidega. Ja siis oli kell juba kuus ning ma sõitsin sugulase juurde väiksele istumisele, kuna tal oli ka paar päeva tagasi sünnipäev. Jõudsin sinna enne kui kaneelirullid otsa said :D Aga tõsiselt, liiga palju kooki ja asju sai söödud. Mõnus vaikne istumine oli.
Mina ja sugulane I lahkusime viimastena. Aga neljast paarist kolm, kes sugulase juures käisid lahkusid mornidena :D Kes tahtis varem ära minna ja teine pool ei tahtnud ja muud probleemid. Täitsa huvitav oli vaadata ja inimesi jälgida.
Aga tulime siis I-ga enne keskööd ära ja no vahepeal olid teeolud ikka nii kohutavad, et ma ei näinud üldse teed. See oli täiesti kohutav. Õnneks oli tee ääres piire, et selle järgi sain paar km orienteeritud aga siis ma jäin veidiks seisma. See ilm ei olnud üldse lõbus. Aga noh, nüüd olen igasuguste toredate ilmadega sõitnud.
Jõudnud lõpuks koju jäime sõbrannat ootama, et talle õnne soovida sünnipäeva puhul. Veidi ootamist ja küünlad said süüdatud ja palju õnne sai ka soovitud. (Palju õnne veelkord, kallike :)).

Täna sain aniliini (aminobenseeni) teha. Väga räpane tegemine, kuna malmilaastud ei tahtnud kolvist kuidagi hiljem ära tulla..Väga mustaks jäi kolb. Aga jah, mul jäi veidi nitrobenseeni ka segusse alles. Paari nädala pärast teen edasi. Vaja destilleerida, mõnuga. Ja siis gaaskromatograafia teha, et näha, mis ained segus on. Kui ootamine välja jätta, siis oli täitsa mõnus.

:)

Täna oli juhendajal hea tuju ja tänu sellele ka minu tuju oli hea. Täna oli üldse see õhkkond kuidagi teine. Vabam. Täitsa mõnus oli.
Aga minu rotade hirm on endiselt alles. Ma ütlen, varsti ma kardan igasugust vee mühisemsit. Aga võibolla peaksingi neid vee hääli võtma, kui mere kohinat :D Njaa, üritus on nurjunud katse.
Aga juhendajaga rääkisime praktikast. Ühesõnaga ma pean välja mõtlema, et millega seoses tahaksin praktikat teha, kas orgaanika või mõni muu keemia haru. Kohati tahaks oma orgaanika oskusi täiendada aga samas tahaks ka mujale vaadata. Dilemma. Aga aega on selle asjaga.
Imelik on kolm päeva järjest laboris käia. Ja homme on mul orgaanika praks, nii et 4 päeva saan orgaanikaga tegeleda. Huvitav kohe. Ülemus nägi ka mind täna. Ta oli lausa käinud küsimas, et kas ma käin iga päev laboris :D Et ta koguaeg näeb mind. Vähemalt märgatakse.
Inka oli ka täna täitsa ok. Tore õppejõud paistis olevat. Aga õppimisele ei taha küll mõtlema hakata :D Tahaks lihtsalt kaua magada ja mitte midagi teha :D

Täna oli kiire päev. Kell kümme laborisse. Ma siiski olen negatiivselt meelestatud ja arvan, et ma ei saa oma ühte grammi ainet kätte. No eks näis. Tuleb gaasikromatograafia ära teha, siis olen targem. Samuti ma ei taha mõelda ettekandele, mida pean laboris tegema. Ehk siis pean oma aasta tegemised kokku võtma. Õnneks mulle mingit kindlat kuupäeva ette ei söödetud, nii et mul on veel aega põdeda.
Kell 12 jooksin laborist orgaanika II loengusse, mis oli selline mõnus, hea ja lihtne. Siis jooksin tagasi laborisse, et õhukesekihi plaati teha. Liiga kaua võttis aega, aga viimasel minutil sain plaadilt vajaliku info kätte ja panin oma aine sulfaadile ja külmkappi ja jällegi tormasin treppidest alla, et orgaanika harjutustundi jõuda, mida annab üks meie laborite inimestest. Ma veel ei tea kas see on minu jaoks positiivne või mitte :D Njah, kuna ma pole anonüümne, siis pean seda rohkem pingutama. Muidu endal ka häbi :p
Kell oli pool neli ja ma polnud jõudnud üldse süüa. Peamajas läksin kohvikusse ja võtsin ühe kukli ning sõin seda, kõht oli vähemalt tänulik :D Ees ootas füüsikalise keemia harjutustund. Ruum oli umbne, üle 50 inimese. Ühesõnaga selline 'õpi ise' aine. Tore.
Koju jõudes tegin tule alla. Olin piisavalt tark (loe: võtsin sugulase nõu kuulda) ja tõin puud enne kooli minekut ära. Nii hilja ma poleks kuuris midagi näinud ka. Vähemalt on toas 17 kraadi, mis tundub jube soe :D

Täna sain teada, et neljapäeval sünteesin aniliini. Peakski reaktsioonijuhendit lugema.

Seitse tundi und ja unisus. Ma kardan, et eilse päeva pärast laboris ei tulnud mul enne ühte öösel und :D Enam see pole tore asi. Hommikul oli väga raske ärgata ja nägin mingit väga kahtlast unenägu, kus sõbranna sõitis autoga ühe vana puumaja 'külje maha'.
Tõin juba puud ka ära, kuna toas on vaid 14 kraadi. Kütma peab. Aga ma nüüd lippan laborisse.

Tipikas jäi vahele keelatud ainega

Kaitsepolitsei avastas 2.veebruaril
läbiotsimise käigus ühe TTÜ
rakenduskeemia tudengi kodust narkolabori.
Laborist leiti mitmeid ohtlikke ühendeid,
sealhulgas suurtes kogustes ülipuhast
vesinikhüdroksiidi.
Komissar Lepa sõnul on labori avastamine
pikaajalise rahvusvahelise jälitustöö tulemus.
Esimesed juhtumid vesinikhüdroksiidiga
(tuntud ka kui divesinikmonooksiid)
leidsid aset möödunud kevadel ning
vahepeal tundus, et uus narkootikum on
korralikult Eestis kanda kinnitanud, kuid
tänu koostööle Soome politseiga on jõuk
tabatud. Laborit juhtinud tudeng, kelle
nime uurimise huvides veel ei avalikustata,
on vahi alla võetud. Esialgu tundub, et ei
professorid ega kaastudengid polnud hea
õppeedukusega noormehe illegaalsest
tegevusest teadlikud. Teati ainult tema suurt
huvi analüütilise keemia vastu.
Puhast divesinikmonooksiidi on
võimalik toota igapäevaselt kättesaadavate
vahenditega. Tänavakeeli nimetatakse seda
eksootilist ainet „V“-ks. V on psühhoaktiivne
aine, mida leidub looduslikult ka
inimkehas ning mille vähesus võib tekitada
hallutsinatsioone ja ainevahetushäireid. V
üledoos on väga ohtlik näiteks neerudele,
kuna neis võib tekkida piina vurgeus urinaria.
Ekstreemsel juhul võib osmootne rõhk
rakkudes kasvada üle kriitilise piiri, mis
viib rakud nekroosi. Konfiskeeritud koguse
hind tänaval ulatub kahe miljoni kroonini.

Kristo Mänd
Veebruarikuu Studioosus (Ma armastan seda lugu :D Kuna juba kursavend P. rääkis sellest :D)

Kevadsemestri esimene päev on edukalt üle elatud. Tegelikult mul täna kooli polnud aga olin tööl. Ilus kaheksatunnine päev tuli ära. Kell kümme laborisse ja pool seitse sain ära tuldud.
Kolm esimest tundi läksid niisama raisku. Uurisime tarku raamatuid, sünteesi eeskirja ja panime mänguplaani paika. Siis tuli ülemus ja viis meid oma kabinetti. Muideks meie laborisse tuli värsket verd ka. Noor esimese kursuse rakenduskeemik.
Aga kell kaks hakkasid asjad juba liikuma ja pool kolm oli reaktsioon üleval. Kolm tundi hiljem lisasin substraati ja panin kupatuse külmkappi, sest muidu oleksin seal praegugi. Aga täitsa põnev päev oli muidu. Ei olnud tüütu ega midagi, kuna tegin midagi uut.
Kui ma vahepeal lõunal käisin, kuulsin huvitavat vaidlust teemal, kas coca-cola zero on sama, mis coca-cola light :D Tõi muige näole. Ja ma oleksin tahtnud, sellele kohvikutädile öelda, et need pole samad :D Mina ise eelistan light-i. Maitse asi.
Siiski on harjumatu jälle koolis käia, kuid kursakaaslaseid on tore näha :)

Nädalavahetus möödus ka huvitavalt. Sain autoluku korda :) Samuti sain mere ääres käia. Õhtul sõime õuna-kohupiima kooki ja olime toredad. Hiljem sattusime sugulasega baari ja ma loodan, et mu sall jäi sinna, sest muidu on see teadmata kadunud :D Aga tore oli. Meeldejääv nädalavahetus oma heade ja veidi halvemate asjadega.