Kui ma vaid saaks läheksin homme kinno. Oeh. Aga ei, ma pean sugulase sünnipäevale minema. Vanaemaga oli isegi väike tüli. No andke andeks, kui ma ei taha, et mu autos on inimene, keda ma ei salli. Kes on mu auto kallal vägivalda kasutanud. Milleks mulle stressi vaja? Aga ei, ta ei mõista. Ma tean, et homme on ikka nii, et mina olen see, kes peab kannatama ja vedama ebameeldivat inimest. Ma ei taha sinna üldse minna. Ja veel peale tööd, kui ma olen väsinud. Ei, aitäh.

Tööl oli fun. Sain liitrises koguses ülestöötlust teha :D Kui paarikümnest milliliitrist liitri peale minna, siis on päris fun küll. Koju jõudsin päris varakult. Jalutasin veidi päikese käes ja siis vajusin magama. Ma ei mäleta isegi, mida ma vennale sonisin. Väsimus lihtsalt niidab jalust.

Kaua võib. Tõsiselt. Hiir/hiired on tagasi. Tänu talle/neile ei saanud ma öösel üldse magada. Ainuke lohutus on see, et ta krõbistas mürgi kallal. Hommikul panin lõksu ka üles. Ma ei jaksa jälle nendega võidelda. No ei ole seda energiat, et uuesti olla hiirte hirmuvalitsemise all. Ja siis mina võitlen ja võitlen ja naabrite juurest tuleb neid juurde ja juurde. No on tõesti lõbus.
Pakun, et kui töölt koju jõuan, olen piisavalt väsinud, et vajun jälle kohe magama. Mul juba praegugi vajub silm kinni.

Tavaline päev laboris (loodan, et nüüd ära ei sõnunud midagi). Istun, teen proove. Reaktsoon tikub oma kolmandat tundi täis. Võtan hoogu, et nõusid pesta ja mõtlen, millal oleks õige aeg lõunapaus teha.
Nägin, kuidas mu ülikooli juhendaja siin käis. Õigemini nägin ta selga, kui ta lahkus. Kahju, oleksin tahtnud talle teregi öelda. Teda nähes tuli suur ülikoolilabori igatsus peale. Eks need inimesed on pooleteise aastaga armsaks saanud :) Vaatan, vb täna hüppan sealt läbi. Tahan ju veidi oma protokollivihikut parandada. See asi kripeldab endiselt.

Nv

Eile siiski käisin sugulase ärasaatmis peol, nimelt läheb noormees sõjaväkke mehistuma. Edu ja jaksu talle seal :)Muidu ma poleks sinna läinud aga kuna S (sugulane) helistas, siis ikka läksin. Mängisin veidi grillmeistrit ja nutsin suitsu sees. Väga emotsionaalne pidu oli :D Poole kümne aeg lahkusime S-ga peolt ja läksime Mäkki, me lihtsalt tahtsime midagi muud, seega jäätisekokteilid ja vigurkartulid (kuhu kadusid mundris kartulid :S ). Ja siis läksime tema poole. Istusime, jutustasime, jõin teed, veidi unelesin ja siis telefon aina helises- vend ootas mind koju, kuna tal oli bensiinijaamast ühtteist vaja. Seega jõudsin pool 1 koju :D
Täna nägin imelikke unenägusid ja tukkus kaua. Päeval niitsime vikatiga(!) vennaga muru (ok, tema niitis ja mina riisusin), peale mida läksin randa. Päris palju rahvast oli rannas, pole ka imeks panna. Aga ma siiski pole rahvastatud ranna inimene. Kaks tunnikest olime seal ja siis koju. Korrastasin veidi autot ka. See hein, mis mul seal laiali läks, ajas mind hulluks. Ja käisin ka surnuaias lilli kastmas. Päris produktiivne päev. Ja uni on ka mõnus, aga tahan siiski veidi telekat vaadata :D
Homme tööle. Päris hirmus päev pidi tulema. Eks näis. Tegelt ma tean, et hirmus hakkab olema aga eks elab üle :D

"Kaktused"

Külm konditsioneer ja kuum tee tass. Nii ma istun tööl arvuti taga. Plaaster sai ka lusikat pestes märjaks, kuid küll ära kuivab. Enesetunne on veel piisavalt nadi, et tahaks kodus ennast ravida ja iga kord kui tunnen, et kurgus istub kaktus, saaksin võtta mett peale ja nautida seda õnnist hetke, mis kestab paarkümmend minutit. Aga ei. Siin ma pean tegema nägu, et kaktused on meeldivad ja et mu kurgus on just pehmete "kätega" isend, kui tegelikult on üks julmalt rokkiv kaktus. Njaa. Pean veel edukalt vastu.
Ma ootan juba reede õhtut. Mul on vaja puhata. Kogu see haigus ja jaanipäev (üritustega kaasneb suurem suhtlemine) on väga väsitav. Muidu ma saan pikalt haige olla. Ja just torkas pähe, et laup on ju üks üritus, kuhu peaks tegelikult minema aga ma ei tea kas mul jaksu oleks, nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Ja järgmine nv on ka juba ära planeeritud. Sellepärast ongi mul hädasti puhkamiseks aega vaja. See tähendab seda, et ma saan ennast välja magada. 5-6 tundi pole välja magamine. Lugeda tahaks ka. Ja muid asju oleks vaja teha. Tegelt ei tohiks mõelda, mida vaja teha, see teeb asja vaid hullemaks. Pean paar päeva lihtsalt hetkes elama, vaikuses olema, end laadima.

Nelja tunni pärast koju. Pole momendil isegi seda suurt soovi koju minna. Tahaks murul istuda ja linnulaulu kuulata. Taevast vaadata.

Kuidas jaanipäev kokku võtta?

Kuidas jaanipäev kokku võtta? Ühe lausega seda kohe kindlasti ei saa teha. Aga oli palju koristamist ja kokkamist (muffinid ja quiche). Päeval mängiti jalgpalli, noored vs vanad. Noored võitsid 9-5. Täitsa tore mäng oli. Seekord ma nii palju oma fotokaga ei klõbistanud, kuna noh, enesetunne polnud haiguse pärast kõige parem. Enne mängu käisime sõbrannaga sõbrannale sünnipäeva kinki otsimas, leidsime ka. Tahtsime siis sõbrannale üllatust teha, minna lillede, kingi ja muffiniga (tordi asemel), millel põles küünal, sõbranna juurde, aga naine tuli minu juurde. Õnneks ma aknast nägi ta tulekut ja siis ma teesklesin, et pole kodus :D Ja siis kui ta oli läinud saime lapsepõlve meenutada- joosta ja luurata, et sünnipäevalapsele vahele ei jääks. Lõpuks saime sõbranna juurest kingi kätte ja otsisime sünnipäevalapse ka üles. Tore oli :)
Siis ootasin oma ravimit. Ravim kohal tegin kokteilid ja ütleme nii, et keegi vist ei julge minu kokteile enam juua, kuna kõik, kes seda jõid, muutusid emotsionaalseks. Tõsiselt. See oli väga imelik. Isegi mu vanaema. Ta õnneks arvas, et see on mahl, imelik mahl :D. Aga mitu inimest ma oma kokteiliga maha niitsin? Vist tuleb viis inimest ära. Ma vist ei julge enam isegi seda juua. Väga sürr. Või oli siis midagi õhus, aga siiski, enamasti need inimesed, kes jõid mu kokteili.
Õhtul sai platsil sumokostüümides maadelda. Mina vs sünnipäevalaps, võitsin :D No ma ju võtan selliseid asju tõsiselt- huulel isegi verevalum :D Ja tänu Pekile, kes mind nii armsalt vastu maad lükkas, sain ka peapõrutuse. Neil kiivritel pole mitte mingit otstarvet, ei aidanud kuidagi.
Üldiselt oli vist tore õhtu. Ma ei teagi. Ühe inimese suutsin oma pika telefonikõnega ära tüüdata, aga vahest ju võib :)

Meeletu väsimus. Tabletid sisse ja magama.

2 am snack

Reedel öösel kell 2 helises telefon. Noormees S kurtis oma muret, nimelt kõht pidi hästi-hästi tühi olema ja et kas ma poleks nii kena ja ei sõidutakse teda tanklasse. Lõpuks andsin oma nõusoleku. Kui välja jõudsin, nägin kolme "matsi" enda ees. No jah, eks ta polnud üksi näljas. Niisiis poolunisena saigi tankla poole sõidetud. Poolel teel seisis täpselt keset teed kits. Tal oli jummala ükskõik, et mõni auto tuleb. Minu aga äratas see üles :D
Ootasin siis poisse autos ja üks tuttav tuli ka sinna tanklasse. Kui tihti sa ikka keset ööd tuttavaid näed. Naljakas oli, vähemalt minu jaoks.
Igastahes poisid said oma söögi kätte- kiirkartulipuder ja muu. Küsisin, et kus traditsioonilised pelmeenid on ja sai armsa vastuse- nad olid ühe poisi ema tehtud pelmeene söönud ja need olid nii head olnud, et nad teavad, et nende omad ei oleksid nii head. Armas. Igastahes, tol ööl poisid nälga ei surnud :)

Mul on vabad päevad ja ma olen haige. Muidugi, muud moodi ei saakski ju.

Täna oli pingeline päev. Vb mitte pingeline, kuid tegusam kui viimased kaks päeva. Hommik algas veesõjaga- termostaadil hakkas igav ja lõi vooliku välja. Vb tahtis ta tõmbekapi alust pesta. Igastahes sai see puhtaks :D. Siis ikkagi otsustati mulle väiksem termostaat tuua. Sain. Töötas. Ja panin reaktsiooni käima. Sain isegi ühe proovi ära võetud ja siis pidin ülikooli jooksma, et ettekandeks valmistuda. Tuli välja, et mu OpenOffice linkis pildid mu koduarvutist ja need siis ei jäänud powerpointi esitlusse, seega pidin kiirelt ettekannet muutma ja ChemSketc-s joonistama. Redigeerimine jätkus audikas. Lõpuks sain isegi valmis. Tänu reaktsioonivõrrandite puudumisele (ma võtsin oma asjad tabelitega kokku ja noh, vaatasin asju aint ühest küljest)ei saanud nad mind norida ja oma küsimustega piinata. Vot seda ma kartsin. Aga kohati, on küsimustega selline lugu, et sa ei saa aru, mida nad sust tahavad :D siis on eriti hea lolli näoga otsa vaadata. Igastahes kooliga on nüüd selleks suveks kõik. Kuigi ma tahaks veel laborisse minna ja paari asja oma protokollivihikus redigeerida. Kunagi leian selle aja.

Töö inimesed on väsinud. Minagi, kui koju jõuan, jään kogemata tukkuma. Njah, kui öösel saaks piisavalt magada, siis vb seda probleemi poleks. Kuid siiski. Väsimus on olemas.
Homme saan reaktsiooni teha ja ettekannet ka. Neli slaidi, aint tabelid ja ma ei tea mis ma seal räägin :D Umbes, et tegin seda ja siis seda ja selle molekuliga ka. Loodan, et nad ming grillima ei hakka. Peaasi, et ma esimesena ei pea esinema. Raudselt ütlevad, et kauem olijad teevad enne ettekande, kindlasti.

Teine päev

Täna on siis teine praktikapäev ja ma mängin oma juhendaja töövarju, kuna ma ei saa veel midagi teha. Just oli lõuna ka ära ja pean tõdema, et kõik söövad jube tervislikult. Hirmus. Ja mina oma pähkliseguga :D Homseks teen vist võileibu kaasa.
Kondentsioneer on ka nii tugev, et siin arvuti taga on külm istuda. Tuul puhub. Kalender ka lehvib tuule käes. Külm.
Just oli väike koolitus- haigutasin mis hirmus. Tahaks koju magama :D
Ja wc-s on kaal :D Uudishimust astusin ka kaalule ja hilisõhtused tortillad jäävad nüüdsest ära :D

Kas mu jänesel endal on mingi äratuskell, mis ajab ta tund enne minu oma üles, seega ajab ka minu üles? Selline katkendlik magamine väsitab meeletult. Praegu heidaks uuesti magama.

Täna oli mul esimene praktikapäev. Õigemini poolik päev. Polnud midagi teha, kuna mul pole veel arvutit, prillidki olid suured. Homme saan vist juba midagi teha ka, ei tea :D Aga juhendaja on mul täitsa tore, sellessuhtes mul vedas. Ja kõik töötajad tunduvad toredad. Imelik oli see, et mul polnud isegi närvi sees. Ma tunnen end juba koduselt. Aga nagu ikka, puhkeruumid pole minu rida :D Kuid ma arvan, et hakkame kursavendadega koos lõunatama :D
Kolmap on koolilaboris ettekanne vaja teha. Hakkasin vaikselt sellele mõtlema ja muidugi tekkis miljon küsimust :D Homme ka aega teha ja mõelda. Etteantud aeg on 5 minutit, aga mul läheb lihtsalt kauem :D

Rabarock!

Olen Rabarockilt elusalt tagasi :D Liiga hea oli. Esimese päeva nael oli minu jaoks Static-x. Liiga head! Ma polnud neid enne kuulanud, kuid see muutus. Live-s on nad väga head. Ma kargasin ja karjusin seal nii mis jube. Kael keeldus hiljem pead hoidmast ja häälgi jäi kontserdile, kuigi paar tundi hiljem taastus hääl täielikult. Võin öelda, et Staticu kontsert oli minu jaoks terve Rabaka parim.
Samuti olid head Pedigree, keda kuulsin esimest korda, siis Metsatöll, KMFDM oli omamoodi.
Esimese päeva ilm oli ka super. Paremat ilma poleks saanud tahtagi, õlad said ka veidi punakat tooni juurde :D Peale KMFDM-i mõtlesime siiski magama minna. Aga 10 m eemal olevad mehed seda ei arvanud ja nii nad laulsid öö läbi! Ja ükski laul ei kordunud, vb mõni üksik. Ma ei tea kas neil olid laulikud või tõesti kõik need laulud peas. Kohutav. Ja hääl ka neil ära ei kadunud, täiesti mõistetamatu. Hommikul oli kuulda, kuda kõrval telgi inimesed ka lauljaid kommenteerisid. Räägiti lauludest mida esitati ja seda, et nad terve öö laulsid. Rabakas, mis teha.
Teise päeva hommik algas siis laulu ja vihmaga. Miks öösel ei võinud vihma tulla? Sest vihma ajal nad kadusid telkidesse ja keegi ei laulnud :D Tegime telgiukse lahti ja jälgisime sadu. Mõnus sabin. Zetode ajaks jäi vihm järgi ja saime kuivas kontserti nautida. Kuid peale seda hakkas jälle vihma tulema. A.Humanit kuulasime siis katuse alt. Omamoodi oli. B.D.Ö ajal käisime söömas. Ja ei tasu istuda üksiku joogise meesterahva kõrvale, nad hakkavad rääkima. Aga see oli isegi tark, sai räägitud poliitikast ja ka jalgpallist. Siis oli Robots in Disguise aeg. Nad pole ka päris minu maitse, kuulatavad. Popidioodi ajal käisime telgis asju kokku panemas. Mul olid tennised jalas ja ütleme nii, et vihm polnud lakanud ja seega tennised kohtusid sopaga ja siis mul oli enam-vähem ükskõik, kas käisin läbi veest või sopast :D
Antrax-i ajaks jõudsime tagasi. Nemad oli minu teise päeva rosinad. Mõnusad. Kosmikute ajal andis väsimus end tunda. Ladytroni ajal me ei jaksanud enam seista ja istusime külmetades katuse all, lihtsalt selleks, et oodata No-Big-Silence ära. Nad on samuti head. Kuid väsimuse tõttu, kuulasime vaid kaks lugu ära ja siis läksime ära. Kaua sa ikka muda sees sompad :D
Kojusõidu ajal käis Metsatöll ja uni tikkus vägisi kallale. Kodus oli mõnus oma voodis magada. Kuid kael on endiselt valus, vähemalt pead püsti on lihtsam hoida, võtab see siiski palju energiat :D

Tahan tagasi Staticu kontserdile!

See nädal on läinud ja läheb hästi kiiresti, kuna koguaeg on mingi tegevus olemas. Üldse pole aega maha istuda ja olla. Pole isegi aega, et homseks eksamiks õppida :D Täitsa huvitav tegelikult. Eks ma ise olen ka endale neid kohustusi sessi ajaks võtnud, kuid muul ajal ka jällegi sobi. Järgmisest nädalast hakkan ju täiskohaga tööle. Ei puhkusele :D Ma tean, et varsti ma seda kahetsen.

No ei tehta seda õppimist mulle kergeks. Nimelt tuleb välja, et mu autotulede kaitse on hoopis (vist) läbi. Tuled ei põle. Sõitsin ringi, kokku vilgutas kolm inimest mulle tuledega. Aga jah, mis ma teha saan, kui tuled peaksid automaatselt peale minema. Aga jube nõme on nii ringi sõita. Tegin kaitsmete nurgakese lahti ja siis vaatasin lolli näoga neid. Kahjuks pole suurelt ja punaselt kirjas- tulede kaitse :D. Mingid lühendid on küll. Oeh, helistasin vennale. Eks ta kunagi tuleb. Nii palju tema puhkusest :D
Aga täna väikesele sünnipäevale :)

Füüsikalise keemia eksam on tehtud ja loomulikult sain ma osmootse rõhu valemi tuletuse, nagu ma oskasin seda teha, noup. Ma ei kujuta ette mis jama ma seal kokku keerasin :D Kaks tundi pusisin ja olin eelviimane, kes ära läks :D. Njah, teised ehk tagumised read said ju ilusti spikerdada. Oeh. Selline pingelangus on, et ma füüsiliselt haige. Juhuu...Nüüd tuleb aga järgmiseks eksamiks, looma- ja taimefüsioloogia, õppima hakata.

Eile kui ma autoakut tagasi autosse panin, tuli meie maja mees ka sinna ja küsis, et saad ikka hakkama ja kas sa ikka oskad jne. No ma ei tea, mul oli täielik hämming, et mis siin osata- keerad kolm mutrit kinni ja ongi kõik. Ta ütles, et ta nägi esimest korda, kuidas naisek oli mutrivõti käes :D Ma ei tea, ma olen varsti automehhaanik valmis, autoomaniku rõõmud ju :D Aga ei, sellised kogemused ja teadmised on head :)

Ma avastasin, et mul on kümnene mutrivõti täitsa olemas :D Aga noh, vahest võib ju maiden-in-distress ka mängida :D Aga vähemalt, tean, et nüüd saan ise ka hakkama :p

Ma peaks endale mutrivõtmed ostma ja õppima kuidas akult klemmi ära võtta! Jah, autotuled jällegi põlevad. Jumal tänatud et nelja tunniga pole aku tühjaks jooksnud, et üks naaber tuli ütlema, et mul tuled põlevad. Ja sain teada, et parempoolne esituli ei põle. Oh joy. Ja ma mõtlesin, et saan rahus füsioloogiat õppida. Looda aga. Õnneks, on külas palju mehi, kes saavad appi tulla :D jumal tänatud selle eest :D

Mul on füüsikalisest keemiast copper ees juba. Aga ikkagi ma võtan õpiku kätte ja loen seda :S Sõltuvus?

Ja ma luksun. Lõpetage minust rääkimine :D

Ravi: unusta ära!

Täna käisin kirurgi vastuvõtul, et teada saada mida mu kompuutertomograafia näitas. Poolteist tundi pingelist ootamist. Ooteruum oli inimesi täis. Minu vastas istus üks vanem meesterahvas, umbes kuuekümnendates, ja ta vaatas mulle jube tihti otsa, kuid millegi pärast ta polnud üldse hirmus ega nilbe vaid lahke ja toreda olemusega. Ooteruumis oli ka rulataja, kes saanud sideme oma katkise sõrme läks rulatades (!) ära, muidugi sai ta noomida, sest kes rulatab haiglas?! Esimese tunni veetis minuga E, me lihtsalt lobisesime ja ma kardan, et meie juttu kuulati pealt ja hiljem vaadati ka imelikult, kuna me naersime nii, et pisarad silmas, vähemalt mul olid. Hiljem sain pool tundi üksi oodata.
Ühesõnaga poolteist tundi ootamist, et olla kabinetis kaks minutit. Ühe minuti ta otsis arvutist tulemusi ja teise minuti arutasime, et ma olen ikka nii terve ja et see mis me arvasime, et on lümfisõlm pole üldse lümfisõlm ja et seda pole üldse pildil nähagi. Ühesõnaga määratud ravi: unusta ära! :D Aga vähemalt täna oli kirurg sõbralikum ja lahkem, mulle sobis :p

Ma olen viimased kolm päeva musta teed joonud. Tahan rohelist teeeeed. Pühapäeval lähen ostan oma Japanese Lime'i.

Täna oli bioinformaatika eksam. Nagu ikka, öösel ma ei saanud magada, palav oli ja lihtsalt und ei olnud. Hommikul närvis ei olnud. Ega selleks kuidagi poleks saanud õppida ka ega midagi. Kolm küsimust ja kaks tundi. Eriti tore oli otsinguid teha kui IE aina kokku jooksis. Alusta aga uuesti. Midagi igastahes sain tehtud, eks näis.

Samuti käisin orgaanika tulemusi tsekkamas. Ma ei tea kas see oli kogemata, aga olin nimekirjas esimene oma neljaga (ma ei mõtle paremusjärjestust, vaid tavaline nimekiri tulemustega, kus mingi pärast mina olin esimene). Võin tulemusega rahul olla, kuna arvestades mu enesetunnet ja olekut seal eksamil poleks paremini saanudki teha.

Nüüd saab füüsikalise keemia ja looma- ja taimefüsioloogiaks õppima hakata.