Sunday, June 14, 2009

Rabarock!

Olen Rabarockilt elusalt tagasi :D Liiga hea oli. Esimese päeva nael oli minu jaoks Static-x. Liiga head! Ma polnud neid enne kuulanud, kuid see muutus. Live-s on nad väga head. Ma kargasin ja karjusin seal nii mis jube. Kael keeldus hiljem pead hoidmast ja häälgi jäi kontserdile, kuigi paar tundi hiljem taastus hääl täielikult. Võin öelda, et Staticu kontsert oli minu jaoks terve Rabaka parim.
Samuti olid head Pedigree, keda kuulsin esimest korda, siis Metsatöll, KMFDM oli omamoodi.
Esimese päeva ilm oli ka super. Paremat ilma poleks saanud tahtagi, õlad said ka veidi punakat tooni juurde :D Peale KMFDM-i mõtlesime siiski magama minna. Aga 10 m eemal olevad mehed seda ei arvanud ja nii nad laulsid öö läbi! Ja ükski laul ei kordunud, vb mõni üksik. Ma ei tea kas neil olid laulikud või tõesti kõik need laulud peas. Kohutav. Ja hääl ka neil ära ei kadunud, täiesti mõistetamatu. Hommikul oli kuulda, kuda kõrval telgi inimesed ka lauljaid kommenteerisid. Räägiti lauludest mida esitati ja seda, et nad terve öö laulsid. Rabakas, mis teha.
Teise päeva hommik algas siis laulu ja vihmaga. Miks öösel ei võinud vihma tulla? Sest vihma ajal nad kadusid telkidesse ja keegi ei laulnud :D Tegime telgiukse lahti ja jälgisime sadu. Mõnus sabin. Zetode ajaks jäi vihm järgi ja saime kuivas kontserti nautida. Kuid peale seda hakkas jälle vihma tulema. A.Humanit kuulasime siis katuse alt. Omamoodi oli. B.D.Ö ajal käisime söömas. Ja ei tasu istuda üksiku joogise meesterahva kõrvale, nad hakkavad rääkima. Aga see oli isegi tark, sai räägitud poliitikast ja ka jalgpallist. Siis oli Robots in Disguise aeg. Nad pole ka päris minu maitse, kuulatavad. Popidioodi ajal käisime telgis asju kokku panemas. Mul olid tennised jalas ja ütleme nii, et vihm polnud lakanud ja seega tennised kohtusid sopaga ja siis mul oli enam-vähem ükskõik, kas käisin läbi veest või sopast :D
Antrax-i ajaks jõudsime tagasi. Nemad oli minu teise päeva rosinad. Mõnusad. Kosmikute ajal andis väsimus end tunda. Ladytroni ajal me ei jaksanud enam seista ja istusime külmetades katuse all, lihtsalt selleks, et oodata No-Big-Silence ära. Nad on samuti head. Kuid väsimuse tõttu, kuulasime vaid kaks lugu ära ja siis läksime ära. Kaua sa ikka muda sees sompad :D
Kojusõidu ajal käis Metsatöll ja uni tikkus vägisi kallale. Kodus oli mõnus oma voodis magada. Kuid kael on endiselt valus, vähemalt pead püsti on lihtsam hoida, võtab see siiski palju energiat :D

Tahan tagasi Staticu kontserdile!

No comments: