MSc

No nii veider on olla. Või õigemini mingit erilist tunnet pole. Imelik on ainult see, et kui ma koju tulen, siis ma ei pea meeleheitlikult (läbi toidumürgituste) oma magistritööd kirjutama :D
Veidi kahju on pool aastat varem lõpetada aga samas on ka hea. Saab puhata ja mõtteid koguda. Kuigi tööl eeldatakse, et ma jätkan doktornatuuris. Ma ise veel ei tea. Kui keegi pakuks jube head teemat, siis äkki mõtleksin selle peale küll, kuid momendil pole mul endal küll sellist head ideed. Pigem teeks teise magistri otsa :D
Aga jah, ma pigem õpiks kui käiks tööl :D I am wierd that way.

Moment teistsugust tunnet pole aga ehk see tuleb jaanuaris kui diplomi ka kätte saan :)

Kuigi universum tegi vist kõik (haigus + mürgitus), et ma seda "projekti" ei lõpetaks õigeaegselt aga eile õhtul sain ma ta valmis. Täitsa valmis :D Ma ei suuda seda uskuda. Ja pmst ainult nädalaga, kui lööme kõik tunnid kokku. Aga muidu võib vist öelda 1,5 nädalat :p
Aga paari nädala pärast räägin asjast lähemalt ehk siis kui asi on oma lahenduse leidnud :P

Reis Türkki, 1 päev.

13. nov. Tallinna lennujaam. Lennuk. Istun akna ääres, varuväljapääsu juures. Pinginaaber on sõbralik magaja. Mulle sobib. Lennuajal sai süüa (mida ma ei võtnud) ja juua. Lufthansa rõõmud. Õhkutõus ja maandumine olid väga sujuvad. Äärmiselt rõõmustav.
Müncheni lennujaam. Suur, avar ja puhas. Kui ringi jalutada, siis saad kohe aru, et olekd Saksamaal – mercedes-bens, audi ja bmw – uued mudelid on lennujaamas vaatamiseks väljas. Oi, kuidas ma tuleks ükskõik millisega neist koju. Ma üldse ei vinguks :D
Istekohti jagub kõigile. Üllatavalt palju on ruumid aga kahjuks pole arvutite jaoks pistikupesasid või ma lihtsalt olen vales kohas. Lugesin ka tänast, pühapäevast lehte. Põhilugu olid kolmest neonatsist. Üks oli isegi oma auto numbrimärgile AH (Adolf Hitler) sisse pannud.
Vastas istub üks noormees, kes vajub aina ära. Uni lihtsalt nii raske. Tahaks ta kõrvale istuda ja õla alla panna, et ta ümber ei kukuks :D
Lennuk. Otsustasin ka riskida ja lennukis süüa ja täitsa hea toit oli! Ja mul ei hakanud halb ka :p Väga pro.
Izmiri lennujaama naiste wc:

Aga õnneks oli traditsioonilisi, meie mõistes, potte ka.
Otsisime siis väljapääsu juures transfeeri, kes oli õues olnud. Läksime õue vaatama ja osad jätsime sisse. Tahtsime siis sisse tagasi minna, et teisi ka kutsuda aga vot sulle lops- selleks peab uuesti turvakontrollist läbi minema. Naiss. Aga lõpuks saime sealt ka minema.
Tee hotelli oli ilus. Mägised teed ja vahemeri. Tõsiselt ilus ja mõnus.
Koolitus (toksikoloogia) on siin samas hotellis ja hotell on linnas kaugel, seega eriti ma siit mujale vist ei liigugi :p Aga noh, saan vähemalt öelda, et olen Türgis käinud.
Ja hotell on viietärni oma ;) Sürmeli hotell. Ma kohe lähen testin õhtusöögi ka ära :)

Edit: Kirjutatud reisi esimesel päeval aga sealne internet ei lubanud postitust uploadida.

Ex-faktor

Ma olen täheldanud, et kui tuua mängu endine (eks) kaaslane, siis mehed jagunevad neljaks: need, kes alalõpmata oma eksidest räägivad; need, kes üldse neist ei räägi; need kes räägivad, kui neilt eksi(de) kohta küsida ja need, kes isegi siis ei räägi.
Mina aga olen sattunud selle esimese variandi otsa. Näiteks see mehaanik (te ju mäletate teda - mersu tatokas ja tulevikus leegid ümber). Kui me temaga kohvikus maha istusime hakkas tulema nagu kuulipildujast - üks eks, teine eks, kolmas jne. Mul läks vahepeal isegi lugemine sassi ja ei saanud aru kellest jutt on. Ja üks oli hullem kui teine. Ma julgen väita et the ex-talk on esimesel kohtingul big no-no (kui meie mehaaniku saatus oli juba varem otsustatud).
Siis on selline kogukond mehi, kes aeg-ajalt pilluvad sulle siia-sinna jutu sisse: "minu eks arvas samamoodi...", "tema tegi seda hoopis nii..." jne. Kui mulle öeldakse, et kellegi eks samamoodi arvab siis a. tal on ju õigus :P ning b. ma ei taha ju olla samasugune, kui su eks. Ja siis ongi nii, et ma ei julge enam öelda-istuda-astuda ilma, et äkki sealt tuleb jälle lause "mu eks...". Kui on vaja midagi hirmsasti öelda, kommenteerida, siis seda saab ju umbisikuliselt ka teha.
Kui koguaeg oma eksi mainida, siis see on ju ka kindel märk, et teatud haavad pole paranenud ja noh, kõigil naistel ei ole päästmiskompleksi. Nii et tasub selle eksi-sõnaga mõõdukalt ümber käia ning mida vähem, seda parem :P

Kohting 'huvitava' inimesega

Ma olen kuulnud paljudelt sõpradelt, kellele ma nimetatud lugu olen rääkinud, et ega ma ei pahanda, et nad seda on edasi rääkinud. Ei pahanda :D Kuna see lugu või õigemini selle inimese kirjeldus on oma elu elama hakanud, siis mõtlesin, et oleks minust isekas seda lugu ainult enda teada hoida :P
Ühel suve päeval kohtusin ma ühe noormehega. Jalutasime kohvikusse ja ta avas ilusti mulle ukse ja märkas siis, et mul on tätoveering. Seepeale näitas ta rõõmsalt enda oma. Tal oli käe peal mercedes-benzi logo. Teate küll neid kriipsukesi ringi sees. Vot, just see oli. See näitas selgelt tema armastust selle automärgi vastu. No täiesti loomulik, hea auto ju. Aga järgnevat ma igatahes ei oodanud. Nimelt ta plaanis seda tätoveeringut veel täiendada - juurde kiri 'Mercedes-benz' ja leegid ümber! Ma jälgisin ta nägu - surm tõsine. Ei olnud nali :D
Selline pühendumine oli minu jaoks kahjuks liig. Vb olen liiga snoobilik. Aga jah, minu kaotus. Muidu täitsa tore inimene.

23

Eile olin veel 22 aga täna enam mite. Tegelikult kui olla väga täpne siis ma sündisin peale lõunat nii et tehniliselt olen ma veel 22 :D Jess, veel olen noor. Hmm, mis siis kõik ära teha? :P Peale 21. eluaastat on Maa neid tiire ümber päikese teinud kohutava kiirusega. Hirmus lausa. Inimesed aina küsivad, et mida ma sünnipäevaks tahaksin - nooreks jääda :D Ja mitte ainult vaimselt :P Aga vähemalt, et need kes palju sünnipäevasid peavad elavad kauem. Nii ma kuulsin :P

Kreeka, Ateena, 1. päev, 15. september

Küll ma olen laisk ja kirjutan alles nädal peale kodumaal olekut. Eks oli vaja jälle rütm sisse saada ja sügisega harjuda. Ma poleks arvanudki, et 34'C ilm võib selline mõnus soojus olla :D Aga noh, kui kliima on kuiv siis miks mitte.
Aga alustame algusest. Neljapäeva (15. sept) hommik. Ööbisin siis sugulase juures, et saaksin hommikul ilusti lennujaama. Te ei kujuta ette kui palju kordi ma sugulasele kordasin, et olen närvis. Ma vist tüütasin teda täiesti ära :D Aga närvis ma olin kuna tegu oli ikkagi esimese lennureisiga. Ja ma olin ju ainult Rootsis ja Soomes käinud, nii et Kreeka. No wow :D Suur samm. Aga mis kõige olulisem - ma sõitsin sinna üksi!
Nii kui ma lennujaama turvaväravatest läbi sain (muidugi ma pidin oma 200 ml-se päikesekaitsekreemi ära viskama) oli närv läinud. Samuti kohtasin ma turvaväravate juures vana klassiõe õde. Ta töötab ärilendudel stjuardessina. Nii, et sain veidi temaga jutustades aega parajaks teha. Ülejäänud aja ma istusin kõrvaklapid peas ja vaatasin aknast välja ja jälgisin äärmise uudishimuga, mis seal tehakse. Vahepeal pidin muidugi vanaema telefonikõnele ka vastama. Ma arvan, et küsimus "Kas sa oled ka närvis?" oli täiesti tarbetu :p
Lennukis istusin akna ääres. Istusin siis taga pool ja jälgisin inimesi ja mõtlesin, et kes neist minu kõrval istuvad. Nii kui ma nägin seda vuntsidega meest, ma teadsin, et ta minu kõrvale tuleb. Ei saa ju nii olla, et mingi kena noor mees kõrvale istuks. Nagu filmides ju juhtub. Aga nagu filmides olid mu ees väikesed lapsed. Ja nagu õudufilmist pööras ta ümber ja vaatas mind. Ja mina tublilt siis ignoreerisin, et ta jumala eest ei tahaks minuga suhtlema hakata või ma ei tea mis "peituse" mänge mängima hakata :p
Lend oli veidi bumpi aga mitte hull. Õhkutõus oli mõnus. Maandumine mitte. See ikka raputas.
Riia lennujaam tundub ikka päris väike, kuna seal oli meeletult rahvast ja istekohta oli pmst võimatu leida. Kuna mul oli 1,5 h lennuni aega, siis ma võtsin oma 4 eurose puuviljasalati ja maandusin esimesele vabale kohale, panin audiobooki mängima ja hakkasin nosima. Aeg läks kuidagi aeglaselt ja veidralt, kuna ma tundsin end imelikuna kui ma raamatu peale vahepeal naersin :D Kuna ma arvasin, et boarding hakkab kell 11 otsustasin poole paiku wc-d otsida, et siis lennukile minna. Wc leitud ja korraks infotabloole vaadatud avastasin, et lennuk väljub kell 11 :D Siis läks veidi kiireks kuna kell oli 10:40 ja wc-sid ainult üks. Ja muidugi oli ju järjekord ka. Õnneks 10:50 jõudsin viimasele bussile ja sain ka lennukisse. Thank god, et ma kell 11 ei hakanud end liigutama.
Mõtlesin, et kuulan lennu ajal audiobooki edasi aga see mootorimüra oli ikka liiga valju, et see volüümi tase, mille ma pidin panema, oli nii kõrge, et mul hakkas pea valutama. Seetõttu panin vaid muusika ja vajusin tukkuma, sest nagunii ma ei saa ju sõidu ajal lugeda ega süüa.
Lend oli sujuv ja normaalne. Maandumine oli ka vägagi normaalne. Lennukist väljusime otse õue, kus ootas meid paks palav õhk. Siis bussile ja terminaali. Lennujaamas mõtlesin alguses info üles otsida, et uurida, kust see metroo siis läheb ka aga kui ma nägin selle lennujaama suurust siis matsin selle mõtte maha ja läksin metroo siltide järgi välja. Õues jõudsin ikka arusaamale, et ma oleksin pidanud wc-s väikese garderoobi vahetuse tegema. No jah, mis siis enam. Jalutasin siis metroosse. Puhkas, vaikne ja rahulik. Konditsioneeriga! Kuna metroos pold veel kedagi, siis tegin seal väikese stripi ehk võtsin sukad jalast ja kampsuni seljast. Kohe hakkas palju parem.
Teadsin, et pean Ampelokipi peatuses maha minema, et hotelli saada. Tänaval vaatasin ilusti ka kaarti ja tegin enda asukoha kindlaks. Juhatasin isegi ühte soome paarikest :D Igatahes kaardi abil on päris normaalne liikuda. Tänavatel sain muidugi ka liikluse shoki kätte. Nimelt punane tuli on tihti lihtsalt soovituslik, eriti motorolleritele. Need seal vingerdasid ridade vahel ja punase tule korral kogunesid stopp joone ette ja siis terve hunnik rollereid ja motikaid pääses rohelise korral liikuma. Aga jah, tuleb jälgida, et ega autosid ei tule, kuna mitu korda mõtlesin, et nüüd saan lataka kätte :D
Nii ma siis vaikselt orienteerusin kui nägin ühte neiut Starbucksi topsiga. Siis lõi kelluke peas kõlisema, et kas lähedal võib Starbucks olla. Muidugi tahtis ka nälg silmanägemise võtta :D Ja nii ta oligi, puude taga oli üks Starbucks, mis oli rahvast täis. Võtsin sealt ühe mango joogi ja kõmpisin hotelli.
Hotellis majutati mind 7. korrusele, mille akent ma ei saanud kinni :D Ja ma alguses ei julgenud midagi öelda ka, nii et ma magasin lahtise akna ja automüraga. Panin oma kodinad siis hotelli ja otsustasin kesklinna poole minna, et vaatamisväärsusi uurida. Tagasi metroosse. Käisin siis National Pargis, kus kohtasin kassi, keda oleks lausa koju kaasa toonud. Ja ma pole tegelikult üldse kassiinimene :p Siis mõtlesin Akropolise juurde minna. Muidugi ma ei teadnud kus see sissepääs on ja siis ma tiirutasin seal ümbruses. Selleks ajaks kui ma sissepääsu leidsin pandi koht kinni. Siis ma läksin ka Zeusi templi juurde ja tegin värava tagant pilte (see oli ka kinni) ja otsustasin, et kuna on juba hämar, et lähen tagasi hotelli.
Kell kaheksa jõudsin siis tagasi ja sain pehmesse voodisse end sisse seada. Üllatavalt oli telekast ka miskit vaadata - mitu Nanny osa järjest ja siis saksa keeles Two weeks notice :D Mis teha kui uni kohe ei tule. Aga lõpuks ma magama ka jäin :)

10 km

Eile oli siis SEB Sügisjooks. Ma olin enne jooksu veidi närvis. Pole ju nii pikka maad jooksnud. Mõtlesin, et kindlasti jalad muutuvad tellisteks või siis tõmban hinge kinni või mida iganes.
Aga päris mõnus oli peale starti selle massiga trammiteedel joosta. Palju jooksjad karjusid ootepaviljonides olijatele, et bussi ei tule :D Kohe alguses läksid palju päris suure tempoga minema. Hiljem ma jõudsin neile järgi, kuna nad kõndisid :D Jah, joosti end hingetuks ja siis jälle kõnniti ja nii jälle uuesti. Ma olen uhke, et ma terve tee ainult jooksin :) Sain läbitud. Ja arvatav aeg oligi 1 h 15 min ja nii tuli ka. Sest selle tempoga ma tegin ju enne trenn ka.
Peale finišit oli mõnus tunne :D aga samas oli energiat veel ülegi, et läheks nüüd teisele ringile :D Aga kui ma mõtlen maratonile, siis ma küll ei viitsiks 4 tundi ja enam joosta :D Ei, aitäh.
Mis mulle ei meeldinud, et paljud kepikõndijad oli ees, jooksid ja siis kõndisid ja viibutasid veidi ohtlikult oma keppidega. Vahepeal oli küll hirm pihta saada aga õnneks pääsesin.
Ahjaa, ja mis hirm veel oli - asfalt. Mõned ütlesid, et jah, asfalt teeb jalgadele juba palju viga jne jne. Mõtlesin ka et põrutan ära ja ei tea mis kivid mul pärast alles on aga noup. Mulle isegi meeldis asfaldil joosta :D Nii et kõik laabus hästi. Järgmine aasta ehk jälle :)

4:1

Teisipäeval oli selle aasta viimane Eesti koondise (jalgpall) mäng. Vähemalt minu jaoks. Piletid said otsa. Kahju lausa.
Teisipäeval kui ma päeval vanalinnast läbi kõndisin, siis juba iirlased räuskasid ja tagusid trummi. Ehk siis mängu ajaks olid paljud end särgituks joonud. Aga sõbralikud olid nad küll. Mirrule tehti lausa suurepärane ettepanek - et iiri võidu puhul vahetaksid nad oma särke :D Yeah, sellest diilist pääsesime. Meestele pakuti aga hiljem võimalust vanalinnas pidutseda ja lubati ka veidi maisemad lõbustused välja teha :D
Rahvast oli staadionil päris mõnuga. Enamasti pole meie kõrval palju inimesi olnud kuid seekord oli mõnuga. See oli tore kuidas kõik järgnesid A. mantratega :D Tõsiselt vahva.
Aga siiski on mõnus väljakul olla ja tunda seda värava eelset ootust ja pinget. Kuid endiselt ma igatsen väljakule ekraane, kust näeks väravate kordusi. Vahest juhtub ju kõik nii kiirelt, et ei saa aru mis toimus :D Nii et ma kodus vaatasin kõik väravad uuesti üle :D
Aga ma ootan, et saaks veel koondise mängudele minna :) Fun on ju. Eriti kui seltskond on ka mõnus :)

Esimene koolinädal on möödas. Kuigi mul endal ainult üks loeng alles on juba näha kui kohutavaks need neli kuud muutuvad kui ma tõesti tahan talvel kraadi kaitsta :S :D Ma olen hull. Aga kui ma tahan seda teha siis ei tohi enam laiselda, nagu see nv :D
Homme on mul esimene saksa keele tund peale nelja aastast pausi :D Saab lõbus olema kuna ma ei mäleta midagi :D Prantsuse keelt õpin kunagi teisel ajal edasi :)
Homme lähen ka massaaži. Oi kuidas mu kael ja õlad seda vajavad :) Ja teinekord, loodetavasti kuu lõpu poole lähen siis oma sugulase juurde massaaži. Tema on ikka kuldsete kätega ja parim massöör keda ma tean :)
Teisipäeval on siis ka Eesti vs Põhja-Iirimaa jalkamäng. Pole ammu saanudki staadionile, nii et seda ma ootan ka :) Loodan vaid, et ilm on normaalne ja väga külm pole :)
Praegu lähen aga ühte standardit lugema, sööma ja jääaega vaatama :D

Õpetaja Siku

Esimene päev õpetajana üle elatud :D Täpsemalt andsin siis kahte harjutustundi. Järjest. Arvake ära kas mu kurk ei ole siiamaani valus :D
Aga ei, hästi toredad inimesed olid koos. Sain muidugi julmalt koguaeg üle selgitada ja alles teises tunnis tuli üks tudeng selle peale, et info otsimisel kasutada ctrl+F :D Aga ei, mulle sobib, et nad ilusti kõiki asju seal lugesid, mis siis et nad nii kaugele ei jõudnud ja ma üritan neile järgmiseks korraks vähem asju teha ja mingeid grupitöösid välja mõelda :D Et ikka lõbusam oleks.
Aga mulle see asi ikka meeldis, nii et kevadel võiks täitsa õppejõuks ju hakata :D Samas ma ei tea mis mu kurk sellest arvaks, et 8 h järjest tööd teha, njaa :D Seega vist peabki harjutama :D

Lõpetasin oma kahe nädalase jooksupuhkuse ära. Eile käisin siis jälle oma 4 km-st ringi jooksmas. Eile vaatasin jälgisin tempot, et saaksin selle jupikese 30 min ära joosta. Ning see õnnestus, kuigi lõpus oli tempo veidi liiga kõrge :P Aga juuli keskel jooksin sama maad 44 min, siis oli pool kuud puhkust ja siis jooksin 35 min. Nii et progress toimub. Vb toimuks see kiiremini kui ma tihedamini ja mitte nii harva jookseks :D
Aga kolmap on mul sõbraga koos jooksutrenn. Saab lõbus olema :D Uus rada ja uus treeningkaaslane. Tipikad valmistuvad Sügisjooksu vallutama :D

Tundub, et "nõelravist" paranemine võtab veidi vähem aega kui ma arvasin ja seega saan juba järgmine nädal hakata sügisjooksuks "treenima" :D On ju vaja enne ka reaalselt 10 km ära joosta, kui ma lähen seda sinna üritama :p
Lisaks. Eile või õigemini nädalavahetusel (aga siis ma töömeile ei loe) tuli kiri, et kas ma saaksin ühte tundi asendada. Siis tuli peale seda kiri, et ei ole vajagi, et kas ma hoopis Ateenasse konverentsile ei taha minna, kuna bossil juba niigi 4 komandeeringut ja ta arvas, et viies oleks ühes kuus liiast ja pakkus seda mulle, kuna keegi teine meie omadest ei saa siis minna. Well, why not :D Nüüd käib väike kiirustamine, et saada lennupileteid, hotelliinfot jms aga asi liigub. Päris fun. Ehk siis septembri keskel saan jälle kuumuse kätte minna :D Aga mis kõige toredam on, on see, et ma pole kordagi lennukiga sõitnud. Ja esimest korda teen ma seda ka veel üksi. Tore küll :D Ja ma endiselt olen kindel, et ma suudan kuidagi ära eksida :D Aga jah, enne ma selles reisis kindel pole kui lennukipiletid pole käes :)

Eile käisin siis nõel"ravis" ja ütleme nii, et see oli nagu psühholoogi juures olemine :D Aga tema küsis ja mina vastasin ausalt. Lõbus ja valus oli aga asi oli seda väärt! :) Aga nüüd ma ei tohi vähemalt kaks nädalat, või isegi kolm, trenni teha ja mina geenius panin end SEB Sügisjooksule kirja (10 km). Ehk heal juhul on mul kaks nädalat enne seda aega trenni teha. Pikim maa mis ma olen jooksnud on 4 km nii et 10-le see saada ei tohiks väääga hull olla aga ettevalmistusaeg jääb ehk veidi liiga lühikeseks :D
Kuid osavõtt on kõige tähtsam! :)

Let's paint some balls :P

Eile oli paintballi lahing. Mäng kestis kokku umb kaks tundi. Ehk pmst lõpp tuli koos müristamise ja äikesega :D Ja ma olin oma tiimist last woman standing ja siis said kuulid otsa :D
Aga adrenaliin ikka möllas küll. Süda puperdas ja võttis hingeldama. Kohe alguses sain ka kuuli pähe. Jess. Ma ei saanudki ise ühtegi kuuli lasta :D Teises mängus olime majas sees ja noh, siis ma sain omade poolt tapetud, sest ta (A.) arvas, et ma sain enne juba surma. No jah. Selle tagajärg oli mul paistes sõrm ja mõnus kuulitabamus käel. Aga ma endiselt arvan, et A. oli eelmisest mängust naissoo peale vihane, kuna A.-M. (oma tiim) tulistas teda kogemata pähe :D
Järgmises mängus sain peaaegu kaenla alla kuuli. Õnneks oli sealt tunked päris suured et nii hullu muhku polegi ja valus ka mitte :D Aga see jäigi viimaseks tabamuseks minu pihta. Ajee. Väga mõnus on mitte pihta saada :D
Lõpuks ma ise hakkasin ka vastaseid 'tapma'. Hea tunne oli küll. Eriti siis kui saad viimasele vaenlasele pihta :D Ja thank god, et ma ühele kubemesse ei tulistanud :D aga palju puudu ei jäänud :p
Kõige viimases mängus oleksin ma veel saanud ühe vastase maha võtta aga kuulid said otsa :D Päris mitu inimest pidid viimasest mängust selle tõttu lahkuma :D
Aga kokkuvõttes oli lahe aga nende kuulidega on tõesti valus pihta saada. Nii et paksemad riided tunkede alla, missiis et palav hakkab :p

Pärnu piknik 22. juulil

Reedet ma ootasin. Juba mitu nädalat. Plaan oli Steffanisse sööma minna. Mmmm, hea koht. Sealsed salatid on mõnusalt suured ja head. Pizzadest me ei parem ei räägigi :D
Kell 15:30 tulid S. ja I. meile järgi ja sõit võis alata. Oi kui mõnus oli konditsioneeriga autos olla :D Jumalik.
Sõit läks kiirelt, kuna esimene tunnike kadus sellele, et kõik üritasid valida, millist pizzat tellida. Nimelt olin ma enne menüüd välja printinud, kuna otsustasime pizzad ette ära tellida, et mitte laudade järjekorras seista ja siis veel näljastena pizzasid oodata.
Lõpuks saime otsustatud ja tellisin pizzad ära. Aga me olime ikka nii näljased, et hakkasime S. tehtud napoleoni kooki sööma :D Esimese korra kohta oli väga hea kook. Kohati veidi kõva, mistõttu E. murdis oma kahvlilt ühe haru ära ja seda haru me ei suutnud enam leida. Väike kahtlus jäi, et äkki E. neelas selle alla aga ma ikka ei usu seda. See oli ikkagi liiga pikk, et niisama alla neelata :p
Pärnusse jõudnud käisime Selverist läbi ja ostsime loomulikult Printsessi shampuse :D ja topsid. Ükski piknik pole õige, kui pole seda shampust!
Steffanis pidin kahjuks 15 minutit ootama, et keegi mind teenindaks. Jube. Aga lõpuks saime oma pizzad kätte ja ma sain isegi pizzakaardi. Siis on põhjust tagasi minna. Ainult 5 pizzat veel ja saan ühe tasuta :D
Võtsime oma kuumad pizzad ja läksime parki betoonlaudade juurde. Männid, pizzad, shampus ja hea seltskond. Jube mõnus. Istusime seal mingi kolm tundi. Oleks isegi kauem olnud aga peale tööd oled ikka väsinud.
Enne kodu poole sõitmist käisime Maximast läbi kuna S. tahtis ühte konkreetset teed, mida ta pole mujal müügil näinud. Kahjuks seda teed polnud. Aga kuna oli mingisugune soodukas, siis ma ostsin ühe valge tee mangoga ja siis mingi lootuse tee. Mangoga tee on küll jube hea :)
Kodusõit möödus uniselt kuid toredasti. Poolel teel sõitis venna ka vastu :p
Aga laupäeval sain jälle pizzat süüa. Sest järgi jäi ju :D

Tartu 21. juuli

Neljapäeval alustasin oma teekonda Tartusse. Oi kuidas mulle meeldib keskkonda vahetada ja minna linna kus aeg on teistmoodi ja ka inimesed ;)
Äratus oli enne kuute ja kell 7 loksusin juba rongis. Siis kiire ümberistumine Tartu rongile. Rongis oli veel mõnusalt jahe, kuigi ükski aken polnud lahti. Sõit kulges muusika ja raamatu saatel. Vahepeal puhkasin ka silmi, kuid see kuumus ei lasknud eriti magada.
Tartusse jõudsin enne kella 11. Õhk oli kuum, ligi 30'C. Päikese käes oli täiesti võimatu olla. Nii ma tõttasin Tähe tänavale Tartu Ülikooli hoonesse. Seal sain keldrisse minna, oi kui mõnusalt jahe seal oli :) 23 jumalikku kraadi :D Tegin oma müramõõtmised ära ning kuulasin väikest ajalootundi sain ka lõpuks linnapeale :)
Hiirt oodates vaatasin veidi rahvatantsijaid (Oli ju siis Europeade). Nautisin neid tantse ja tundsin neile kaasa, kuna nad pidid sellise kuumusega oma rahvariideid kandma. Ei tea kuidas nad suutsid seda. Aga päris mõnus on jalutada ja iga paarikümne meetri tagant kuulda muusikat ja näha tantsijaid :)
Hiirega läksime siis edasi lõunatama. Ja oi kui tore oli sind näha! :) Lobisesime maast ja ilmast ja sõime lastepraade :p No mis teha kui lastepraed tunduvad jube maitsvad. Edasi läksime Genklubi aeda istuma. Jällegi oli tore :)
Lõpuks ühines meiega I ja saime kohustuslik Werneris käigu ära teha. Te ei kujuta ette kui raske on seal ainult ühte kooki valida. No pmst võimatu. Ja kõik koogid on jube head! See on kohe kindlasti go to koht Tartus. Pmst Hiir rikkus mu ära kui ta mind esimest korda sinna viis :D Nüüd ma ei saa sinna mitte minna kui ma Tartusse juhtun :p
Peale kooki läksin tagasi rongile. Oi kui umbne see oli. Tõsiselt. Kõik aknad tehti küll lahti aga see palavus oli meeletu. Raske oli olla. Poolel teel Tallinna oli meie ees tohutu tolmupilv ja aknad olid lahti ja voila - vagun täitus tolmukihiga. Väga mõnus. Hingata oli väga raske ja enam ei tahtnud midagi puudutada ka, kuna kõik oli tolmune.
Tagasisõit oli niiiii veniv ja pikk. Tallinna jõudnud läksin kohe jäätist ostma ja jalutasin veidi Šnelli tiigi ääres. Seejärel jälle üks rongisõit. Oi milline agoonia aga vähemalt õhk oli lahedam.
Koju oli veidi kurbmagus jõuda. Oleks tahtnud veel Tartus olla. Tahaks sinna tagasi aga see pikk sõit. Seda ma ei taha :D Aga inimesi ja õhkkonda küll :)

Üle pika aja käisin ma jälle jooksmas. Millegi pärast tundus maa nii lühike ja pikendasin marsruuti. Kokku tuli 4 km. Pärast oli jalad jube kanged, et naljakas oli kõndida :D
Nüüd pean plaani millal jälle jooksma saaksin minna :D

Oeh, pole ammu kirjutanud. Põhjuseid on mitmeid - laiskus ja siis oli mul mõnus periood kus väänlesin valude käes :D Jumal tänatud, et see on möödas.
Nimelt ma lõpetasin üle-eelmine nädal oma antibiootikumide kuuri. See sai hommikul läbi ja mina loll võtsin õhtul järgmise ravimi ette. Poleks pidanud seda tegema kuna öö möödus mitte magades. Hommikul oli mõnus palavik. Esmaspäeval siiski pidin tööle ronima kuna oli kokkulepitud kohtumine. Jõudsin elusana õnneks sinna aga koju jõudmine oli raske. Umbsed bussid ja veepuudus. Õnneks ei minestanud aga palju puudu ei jäänud. Kui ma rongis kodu poole vurisesin siis jäin mulle silma üks naerunäoga neiu. Oi kuidas ta häiris mind kuna ma olin ikka mõnusates valudes ja õhku polnud ja mis kõike veel :D Kui endal on suremise tunne peal siis rõõmsad näod ei mõju hästi :P
Koju jõudes avastasin, et palavik on ligi 38'C. Tore. Teisipäeval tööle ma tulema ei hakanud. Väänlesin parem oma kõhuvalude käes. Palavik tõusis ka 39'C peale. Oli tore. Aga vähemalt valude vahepeale sain vaadata uut (enda jaoks) sarja "Pretty little liars". Mõnusalt kerge, kohati liiga sünge. Mulle soovitati ikka komöödiaid vaadata aga sinnani ma ei jõudnud v.a. üks TopGeari osa :P
Igatahes kolmap roomasin ikkagi tööle, kuna siin vaja asju ka teha. Njah, ei suutnud eriti midagi teha. Valud olid ikka liiga tugevad. Roomasin siis koju tagasi. Kolmap oli palavik 37'C peale langenud. Oi kui mõnus. Ja valud olid ka harvem. Seega läksin sõbrannaga õhtul jalutama. Plätudes. Koju jõudes oli kõrgem palavik tagasi. No olen idioot :D Mis teha.
Igatahes lõplikult olid valud läinud laupäevaks. Ehk siis terve nädal agooniat. Ma ei tea kas ma julgen seda rohtu uuesti võtta. Ei jää vist midagi eriti üle, peab proovima, sest alles siis saan teada, et kas asi oli ikka sellest uuest rohust põhjustatud või ei. Kuigi kõik kõrvalnähud klapivad. Ah kuidas ma ei taha seda sama asja uuesti läbi elada :S Igatahes see nv proovin siis uuesti. Loodan, et ei pea jälle agoonias olema.

Homme tuleb näljapäev :D Hoian raha kokku. Ei tegelikult, kuna on võimalus, et läheb "mõõga neelamiseks" otsustasin siis selleks valmis olla. Ehk enne ei tohi 6 h süüa ega juua. Vähemalt saan hommikul putru süüa ja teed juua aga peale seda võin ainult toidust, ja palava ilmaga, joogist unistada :P :D

Täna sai siis veemõõtja lõpuks ka vahetatud. Vahepeal oli tunne, et teised torud painduvad pooleks :D Aga ei, kõik on korras ja nüüd ei saa keegi kobiseda, et mu veemõõtja pole taadeldud :D
Samuti võttis venna vikati asemel trimmeri kätte ja niitis maja esise puhtaks :) Nüüd ma vähemalt julgen inimestele otsa ka vaadata, kuna me ju leppisime kokku et minu paraadna niidab maja eest. Ja noh, ega siin eriti pole niidetud :D Aga kõige toredam oli see, et kõrvalmaja tüdrukud tulid kõik vaatama, kuda mu vennake muru niidab :D Päris naljakas oli.
Ise ma päras proovisin vikatiga niita. Pole ju seda kunagi teinud :D Mööduvad naised tahtsid mind veel õpetada ka :D Aga ei, vahva oli ja tegelt võttis ikka võhmale ka.
Vähemalt on mul nüüd hea tunne, et see nädalavahetus sai midagi ajalikku tehtud ja kõik kiired asjad on kaelast ära saadud :)

Miks naisi alahinnatakse? Helistasin vanaemale, et uurida kas neil on veemõõtja vahetamiseks vajalikku mutrivõtit. Temapoolne esimene küsimus oli, et kes mul seda veemõõtjat vahetab. Kui vastasin, et mina (mis tegelikult pole tõsi) kostus teiselt poolt toru "nii ikka ei saa". No mis mõttes. Ma ei usu, et see nii raske oleks. Või alahindan praegu mina seda tööd? Igatahes mutrivõti otsing käib ja loodan, et vend saab selle veemõõtja ära vahetatud. Muidu on olemas ka inimene, kes seda homme teeks aga kannatamatu nagu ma olen tahan, et asjad saaksid juba tehtud, kuna seda on 1,5 kuud edasi lükatud :S
Ja sama jutt käib ka muru niitmise kohta :D Mindi trimmeri järgi. Kuigi ma eelistaks vana head vikatit. Aga noh, mis sa teed. Mina ju teise mõjutaja - purjus inimese vastu ei saa.

Puhas Loodus: Meremuda, salvei, kadakamari puhastav mask

Nagu mu näonahk on praegu selline nagu ta on, siis ma otsin igasuguseid võimalusi selle parandamiseks. Eile olime siis sõbrannaga poes ja vaatasime igasuguseid maske. Lõpuks jäi mu valik Eesti enda toote peale - Puhas Loodus: Meremuda, salvei, kadakamari puhastav mask. Eile õhtul läks kohe proovimiseks ka.
Maskil lõhn ei ole üldse hea. Kohe viis see mind meenutustes haiglaruumidesse. Ja tervelt 15 minutit selle lõhna sees olla. Raske. Samas ei tahaks mingi parfüümiga rikastatud asja ka niigi õrnale nahale panna. Ning kes kardavad parabeene, siis neile see toode ei sobi.
Kahjuks peale maski ma erilist pehmust ja toimet ei märganud. Jään vist oma vana hea tavalise mee juurde :)

No pressure. Nimelt täna kaks inimest vihjasid, et ma võiksin talvel lõpetada ehk siis üks semester varem kui nominaalaeg. Et siis uuel aastal saaksin olla õppejõud Siku :D Ja tegeleda erialaste projektidega jne jne. Ei, väga fun asi tundub. Ja praegu on mul veel cum laude võimalus. Ainult peaksin kõik eksamid viitele tegema :D Ja lõputööst me ei räägigi. Sellega peaks varsti tegema juba siis ju hakkama. Muidu küll ei jõua õigeks ajaks valmis. Aga jah, sihid on silme ees ;)

Täna sain Max Factori konsultandi juures tasuta meigi. Tore neiu oli. Andis nõu. Kuigi enamus asju ma juba teadsin :D Aga jah, alguses ta võttis liiga tumeda jumestuskreemi, siis sai ikka aru, et mulle läheb kõige heledam :D Aga See Xperience kattis lõpuks täitsa ok-lt. Ega suvel midagi rasket ei taha ka aga jah, muidu paneks palja näoga ringi aga see punetav akne ei lase ju :( Ta kasutas ka lauvärve. Noh, heledad toonid + roosa + rohelist. Väga võõras oli kuna ma ei kasuta lauvärve :D Ja kulmud värvis ka ära :D :D Pmst sellise meigiga ma pole kunagi olnud. Mõnus vaheldus ja huvitav kogemus. Keegi võiks mind iga hommik ära värvida :D

Lükkasin asjad käima. Nimelt see aasta saab Siku endale uue tätoveeringu :P Nimelt kõllasin oma sõbrale, kes teeb mulle siis visandi. Jeei. :D Muidugi ma ei tea millal see valmis saab kuna tal julmalt tegemist. Aga ikkagi. Peale kolme aastat mõtlemist jõudsin punkti, kus otsustasin asja ära teha. Elevus on sees :D Aga teostamiseni on aega :)

Ma olen nagu täielik uss - ajan nahka. Mu nägu on nagu liivapaber. Tee mis tahad aga ikka on kuiv nagu Sahara kõrb. Eks see ole peroksiidi süü aga ikkagi. Panen hunnikute viisi kreemi peale, ikka kuivab ära. Täiesti masendav. Enamasti on mul sellised probleemid talvel ja suveks saab korda, kuid mitte see aasta. Ja nahaarsti juurde saan alles augustis. Oh seda agooniat :(

Tähelepanekud

Jälle samasugused mustrid. Tõsiselt. Kui ma ühest tsüklist lõpuks pääsen, langen järgmisse. Ja ma ei räägi siin mingitest joomatuuridest jms. Mehed, ikka mehed :p Ma ikka ja jälle satun sarnaste tüüpide otsa. Neist täielikult veidrikest ma ei räägi, neid on kõigi teele juhtunud. Ma teen samu viga lootes erinevat tulemust? Arvan küll, sest mõned muutujad on ju siiski teised :P Naiivne? Jah. Aga teadlikum ja ettevaatlikum ;) :D
Ja veel üks tähelepanek. Naiste pms-d teevad elu huvitavaks ja draamade rohkeks :D That's life.

Endiselt elan hektilise graafiku järgi :D Eile peale tööd oli väike piljard, mida ma mängisin vist viiendat korda :D Siis jõudsin õhtul vihma saatel koju.
Täna töö juures oli fun juba selle pärast, et ma kuulsin kuidas väljas müristab. Sadu ma muidugi ei näe, kuna mul on vaade siseaatriumile aga need kärgatused olid nii mõnusad :D Tööpäeva lõpus sain ma ka endale uue vana arvuti. Ehk siis minu jaoks uus arvuti kuid tegelt on see aaaastaid vana :D Aga parem kui mu praegune. Sellel on ka windows 7 ja office 2010 peal. Neid ma pole muidugi kasutanud ja ma olen õnnelik, et ma just enne sain oma tabelid ja valemid excel 2007-s tehtud :D Eks ma homme nende paari tunni jooksul hakkan uut operatsiooni süsteemi tundma õppima :D Saab huvitav olema. Itimees muidugi andis lahkelt oma nr-i. No, kui peaks probleeme tekkima :D Milleks veel :P :D
Homme saab tegelt pingeline päev olema. Oleks vaja üks dokument kõige kõrgemale pulgale esitada aga asi pole veel 100%-liselt valmis. Noh, jurist pole viimast sõna öelnud. Ma loodan, et ta homme hommikul seda ikka teeb, sest hiljemalt kell 10 ma peaks hakkama seda dokumenti õigetesse kohtadesse toimetama. Ja homme on ju tööpäev meil ainult 12ni. Saab lõbus olema :P

Miks jaanipäevad peavad nii keerulised olema. Või õigem, miks ma pean need nii keeruliseks mõtlema?!
Jaanilaupäeval on sõbranna sünna. Viimastel aastatel oleme siin küla jaanitulel olnud ja nii kahte ühes tähistanud. Kui ma see aasta ütlesin, et arvatavasti lähen maale selleks ajaks, ei võetud seda uudist hästi vastu. Ma saan aru miks. Ma ise oleks ka pettunud. Aga miks ma tahan põgeneda mujale? Põhjuseid on mitmeid. Osad vist käiksid sinna alla, et otsin vabandusi, et mitte jääda. Aga suurim põhjus on teise sõbranna praegune teine pool. Ma pole otseselt ta vastu kuid ma pole temast ka vaimustuses. Samuti ma pole sõbranna eelmistega kunagi nii eriti koos olnud ka, siis puudub see harjumus. Ma lihtsalt ei viitsi ka see viies ratas olla.
Samas kui ma jääks jaanideks siia ei viitsiks ma eriti toast välja minna. Ja see viiks jällegi küsimusteni ja muude asjadeni. Jup, asi on minus. Ma lihtsalt ei suuda vahtida kuda nad üksteiselt käsi ei suuda eemale hoida. Häirib selline asi. Ja ütlemine ei aita. Trust me :p Aga jaanideni on aega. Eks näis mis saab. Praegu üritan vabalt võtta ja peamiseks plaaniks on põgenemine. Vaatab kas peale tööd seda viitsin ka teha :p

Oeh. Ma olen väsinud aga oleks vaja koristada. Samas kui ma nii vähe kodus olen, mis ma siis koristan? :D Ikka tekib segadus kui koguaeg tuleb toast välja kiiruga joosta. Riided hunnikud jne :P
Eile õhtul hoidsin last. Nii kui ma arvuti lähedale liikusin oli kisa lahti :D Seega ma ei old arvuti juurde :D Rallitasime autodega, piinasime karusid, sõime putru ja muidu mürasime. Tore oli. Vahepeal olid küll väiksed vingumomendid aga saime ka neist üle :D
Öösel kell 4 piinlesin lihaskrambi käes. Jess. Mul on jälle mingite ainete puudus, sest tükk aega pole krampe olnud ja see nädal on juba kolm korda olnud. Oh seda rõõmu küll.
Tööl on nüüd tööd nii et tapab :D ja arvuti üritab ka mind vihale ajada. Aga samas pole normaalne, et save võtab 5 minutit aega. Aga mul on hea meel, et asjad ikkagi liiguvad ja uuele töölepingu lisale kirjutasin ka alla. Seega ma olen tööl 31.01.2012-ni :D Jeei. Jah, on küll tähtajaline aga see projekt on ka tähtajaline. Eks siis vaatab edasi. Pean ka personaliosakonda minema oma haridust tõendava dokumendiga :D Saan personalikaardi kah. Praegu olen külaline :D Mul tekitab huvi see, et kas saan pildi ja nimega kaardi :D Eks näeb. Saan sinna alles reedel minna kuna homme olen terve päeva koolitusel. Lõuna aeg saan ehk oma lemmikkohvikusse minna, mis on seal lähedal. Aga ma ei teagi kuda lõuna seal korraldatud on :D Eks siis näen. Õhtul lähen aga kursaõe sünnale. Tegin talle ühed kõrvarõngad ja siis tuleb miskit veel. Teeme teise kursaõega ühise kingi :D See on see kui üksi ei viitsi mõelda :D Aga kaks pead on kaks pead :P
Aga ma nüüd modelle vaatama ja siis ma loodan, et jään ka magama. Ma tahaks oma sõbra une endale võtta. Ta magas juba 20:30 :D ebaaus. Ma piinlen tavaliselt 00-ni, et magama jääda :S ja siis on varane äratus. Oeh. Ei tohi sellele mõelda. Ööd :)

Ma jälle põrkasin mitu korda selle kena töömehega kokku. Seekord ma ei suutnud selle kokkusattumuse peale tõsiseks ka jääda. Naersin. Oh mind küll :D Aga tõsiselt. See on juba naljakas. Aga samas, kui töötad ühes kohas siis ikka satud kokku :D Hea, et otsa ei jooksnud :D

Super nädalavahetus :)

Super nädalavahetus :) Tõsiselt mõnus. Laupäeva hommikul küpsetasin sugulase sünnaks kakaoküpsised kaneeli ja pistaatsiapähklitega :) (ja tulid hääd välja :))
Siis sõitsime sugulase juurde, et siis temaga maale sõita, sest need teetööd ja asjad. No ma ei viitsi nii sõita :D Pidime siis kell 10:15 kokku saama. Millegi pärast jõudsin 9:45 kohale. Noh, pool tundi pole ju väga hull oodata. Lõpuks ootasime tunnikese. Päris hea. Aga noh, vähemalt sai jälle ilusti Adele'i plaadi otsast lõpuni ära kuulata :D Ja siis muidugi vanaema uuris mu eraelu ja mitte ainult minu oma :D Aga siis ma otsustasin ka tema eraelu uurida, täpsemalt siis kuidas ta vanaisaga tuttavaks sai. Nad olid tutvunud bussi peal :D Ma ei mäleta mis buss see oli. Lihula? Igatahes nii see oli. Muidu oli vanaisa Leningradis sõjakoolis ja siis kui ta kodus käis, siis käis vanaemal ka seal külas :D Ja nii see romanss alguse sai.
Kui lõpuks sugulane tuli saime konditsioneeriga autosse. Oi kui mõnus. :D Teetööd olid väga nõmedad. Kokkuvõttes oli korralikku teed väga vähe. Aga vähemalt saab teada, kas auto amordid on ikka korras :P
Aga peale lõunat jõudsime maale. Kohe hakkas salati tegemine ja muidu toimetamine pihta. Lõpuks olime enamuse ajast väljas. Ja mul muidugi polnud kaitsekreemi peal :D Aint sääsetõrje. Lõpuks sain päikesepista ja õlad põlesid ka ära :D Õnneks mitte hullusti. Jalanõud, pluusi ja sõrmused päevitasin ka selga. Naljakas, et pükse selga ei päevitanud :D
Vahepeal sai koer ketist vabaks. Oi, esimese asjana ta pani küla peale ajama :D Vahepeal jooksis koduhoovist ka jälle läbi ja siis läksime sugulasega koerajahile. Lõpuks saime ta kätte ka :) Vähemalt ta sai end sellel kuumal suvepäeval tiigis jahutada :p
Õhtul oli grill ja saun. Mehed olid kaks tundi lausa saunas :D Kell 22 läksime ka meie lõpuks sinna. Oi issand kui palav seal oli :D Laval oli 70'C (jah, mõni ütleks, kui vähe jne) ja siis me viskasime kolm korda leili ja istusime umb viis minutit seal. Temp tõusis 80'C-ni ja läksime ära ja oi kuidas mu süda hakkas puperdama. Pole enne nii old aga enne pole nii kuumas old ka. Läks ikka aega enne kui süda maha rahunes :D
Peale sauna oli jube mõnus olla ja meid tiriti baari. Istusime seal mingi poolteist tundi. Aga jube oli see, et baaris pidi aina sääski tapma :D No nii ka ju ei saa. Aga jah, mina ei joonud seal midagi. Olen ikkagi korralik :D Aga jah, Nannuninnupoo rääkis igast lugusid ja naerda sai päris palju :D
Täna pidime kell 12 koju ära sõitma. Hääh, sellised plaanid ei pea kunagi vett :D Pool 11 läksime kaatriga sõitma :D Käisime ühel saarel jälle. Huh, see on ikka hingemattev koht :) Sõit oli äge, nagu alati :D Ja vesi oli külm :D Maakoju jõudsime kell 12:30. Siis oli muidugi toit just valmis saanud ja enne minekut pidi ju sööma ka :D Lõpuks saimegi alles pool kaks sealt tulema :D Tagasitee kodu poole tundus ka kuidagi kiire. Mõnus.
Aga jah, super nädalavahetus. Emotsioonid laes :) Puhkus.

Peale seda kui mul kahtlustati mao ülihappelisust olen ma oma toitumist jälgima hakanud. Enne seda ma jätsin shokolaadi maha. Ma ise ka ei suuda uskuda aga ma otseselt pole shokolaaditahvlit kolm nädalat söönud. Glasuurishokolaade ma ei loe shokolaadiks :D Alguses ikka oli julm võõrutumine kuid shokolaad on ilusti kohukestega asendatud :P :D
Aga üpriski masendav on see nimekiri, mida kõike ei tohi süüa ega juua. Kõige raskem on mul olnud loobumine gaseeritud jookidest. Ei, mitte coca ja fanta vaid just gaseeritud vesi. Mulle kohutavalt maitseb gaseeritud vesi, mida ma nüüd ei tohi juua. Mulle meeldib see veidi soolakas maitse. Huh. Nüüd kui poest tahan vett, pean still variandi võtma. Ja see ei ole nii hea maitsega :D
Tomateid söön endiselt, kuigi ei tohiks. Ja kui kasvuhooned täituvad punase mahlasusega söön ma neid ka siis :p Värsked Eesti kodutomatid on parimad. Ja see lõhn. Mmm..
Suur muutus on see, et õhtuti ma teen endale puuviljasalatit. Nagunii minu kõige 'raskem' toidukord on lõunal. Ja õhtul 18-19 aeg ei taha ju midagi väga rasket ka süüa ja nii ma olen hakanud endale puuviljasalatit tegema :)
Nädalavahetusel tuleb arvatavasti päris mõnus patustamine grillitud toidu ja magusaga. Kuidas sa siis ei söö kõike seda hääd ja paremat ühel grillpeol?! Ikka söön, tuleb lihtsalt karbonaadid kaasa võtta ja rõõmsalt enda keha piinata. Ja seda kõike mõne gastronoomilise elamuse pärast :D

Täna õhtul siis venna sünnipäeva pidu ei toimunud. Pildilt on ka näha minu täna õhtune asendustegevus :D Reedel ei toimu ka sünnipäeva :D Tegelt mulle see sobib. Poleks viitsinud reedel eriti minna ja toimetada, kuna laup on vara väljasõit. Ma mõtlengi, et kas küpsetan reede õhtul miskit kaasa või laup hommikul. Sünnipäevale tühjade kätega ikka ei lähe ju :p
Jube naljakas on kuidas mu järgmise nädala õhtud samuti järjest täituvad :D Teisip, neljap ja reede on juba planeeritud :D Ei, ma ei ole hull planeerija aga asjad on lihtsalt nii välja kukkunud. Vähemalt ei hakka igav. Ja kusjuures, jaanipäev pole mul ära planeeritud :P Selle ürituse puhul on pigem see taktika, et kes parema pakkumise teeb :D
Tööl on endiselt fun. Ma kuulsin lausa sõna puhkus. Ma pole enne sellises kohas ehk nii kaua ühes kohas (täiskoormusega) olnud, et kuulda sõna puhkus. See oli päris mõnus ja elevust tekitav. Miskit uut minu jaoks :D Ja siis küsis ka ülemus, et kui ma sügisel mõned ained võtan, et siis mul vist ei ole aega, et ühele erialasele reisile tulla. Häh, suva see kool ja töö :D Reissss. Aga eks näis, kas minu jaoks finantse jagub :D Mulle täitsa praegune töökoht meeldib :D Ei tea küll miks :p

Kurja, ma ei saagi peokorraldaja olla kuna keegi ei tule peole :D Täna siis öeldi, et neile see kuup ei sobi kuna, kes on tööl ja kes on peol jne. No jah. Mis siis ikka. Praegu jäi siis õhku reedene päev. Ei tea kas läheb nii või ei. Igatahes andsin vennale korraldused homme vanaema juurest siis pisikesega läbi minna, kuna teine tahab ju neid näha :P Siis ma ei pea vanaema venna poole sõidutama.
Aga kahju, nüüd mul polegi selle nädala kõik päevad ja õhtud sisustatud. Aga küll ma kolmapäevaks midagi välja mõtlen :D

Vennake määras mu eile oma sünnipäeva korraldajaks. Hakkasin siis inimesi kutsuma. Kutsusin ka vanaema ja muidugi tuli siis ka küsimus, et kas sa need inimesed kutsusid. Noup. Ei torganudki pähe. Teadagi miks. Aga tõsiselt. Nii see ei tule selline sünnipäev ju nagu ma ette kujutan. See on pigem mõeldud valitud inimestele, kes veel pole venna uut korterit ja mis veelgi olulisem - pojakest- näinud. Aga jah, vältimaks hirmsaid solvumisi pean ma neid kutsuma. Aga jah, üks ebameeldiv inimene tuleb vist nagunii.
Ja tegelt, vend ei taha sünnipäeva üldse pidada :D ja ma saan tast täiesti aru. Aga seniks ma järgin taktikat, et kutsun mõned inimesed võimalikult hilja ja loodan, et nad ei saa tulla. Yup, olen halb inimene. Tunnistan seda. Aga mis teha kui need inimesed ei peaks seal üldse olema. Punkt.

Teisip: Wuhuuuu, eksam oligi lihtne - 98 p. Polegi sellist tulemust enne vist saanud :D Ei, väga pro. Pole miskit halba öelda :D
Kolmap: Olin veidi aega tööl. Arutasime neljapäevaseks koosolekuks asju. Õhtul ajasin end sõbranna aeda pildistama :p Asi lõppes sellega, et mul oli umb kakskümmend sääsehammustust ja käsi paistes :D Aga kõige toredam oli see, et ma esimest korda ööbisin sõbranna pool. Pole sellist asja enne teinud. Vaatasime filmi ja arutasime maailma asju. Mõnus oli. Hommikul tegime väikese pikniku mere ääres. Nii mõnus rahulik oli :) Tõsiselt tore viis kuidas tööle hiljaks jääda.
Neljap: oli siis projekti teine koosolek. Oiii, ikka oli hirmus aga veidi parem. Ja seekord olin asjadega kursis, seadused ja määrused läbi loetud :D Sain ikka asjalikke asjasid öelda :D Järgmist koosolekut kokku ei leppinud. Praegu tuleb siis suhtlemine meili teel.
Reede: Täna ma tööl ei olnud. Tegin asjad kodust ära ja siis käisin arsti juures korraks. Mõtlesin, et peaksin neile ka ütlema, et mis kurguarst mulle siis ütles. Helistasin ja pmst sain saatekirja gastroenteroloogi juurde. Juuliks sain siis aja ka. Loodan, et saan täpsemalt teada, mis mul on, et kas ülihappesus või mingid haavandid. Kuigi seda 'mõõka' ma küll neelata ei taha. Äkää. Aga mis teha. Aga jah, kõht valutab iga päev aga noh, sellega harjub. Ma ju arvasin, et see on normaalne :D Eile oli küll veidi hullem kui täna. Hommikul ma sõin jogurtit ja banaani ja olin tunde kõhuvaludes. Njah, seepeale ostsin käsimüügist Rennie ravimi, mida testisin peale oma väga tervislikku lõunat ja tõesti aitas. Väga mõnus. Kuigi ma kõndisin ringi ja ootasin, et millal valu tagasi tuleb :D
Aga jah, see nädal veel puhkan ja järgmisest nädalast täistambiga tööle. Wuhuu. Ärge siis mind maha lööge, kui ma peale TTÜ lõpetamiste mujale ei jõua. :)

Täna oli selle sessi viimane eksam. Oi kuidas ma närveerisin. Sain ju ainult ühe päeva õppida. Aga eksam oli lihtne :D Tund ja valmis. Päris hea. Kõik eksamid võiksid nii kergelt minna :p
Täna oli ka tööl koosolek. Pmst kuhu ma küll ennast segasin :D Pean end asjaga rohkem kurssi viima. Vähemalt sain oma viimase protokolli tehtud ja nüüd siis see uus projekt. Neljap on jälle koosolek kus selgub täpsemalt, et kas saame selle projekti endale või ei. Kui jah, siis see suvi mina ei puhka :D

Aastast 2008..

"Vihm paitas mu nägu. Õrnalt värskendas mu meeli, et sisse astudes suudaksin kõikke endasse koguda. Mu käsi puutus metallist linki ning mulle meenusid viimased käigud, mil olin siin olnud.
Inimesed tunglesid ukse ees. Kes tahtis välja saada, kes sisse. Nad seisid, teadmata kuhu edasi minna või mida teha üleliigse ajaga. Nad uurisid üksteist. Neid huvitas see, et kas keegi teine on rohem eksinud ja kadunud kui nad ise. See lohutaks neid. Inimesed rõõmustavad, kui teistel läheb halvemini kui neil. Aga mina teadsin kuhu minna. Mulle ei teinud head meelt teadmine, et olen oma koha leidnud ja need õnnetud siin mitte. Kuid veidi nalja tegi küll.
Kingad käisid vastu kivipõrandat ja kajas koridori teise otsa. See oli hoiatusheli kõigile - mina tulen, hoidke alt. Mulle ei meeldi, kui kõik kuulevad, et ma tulen. Mulle meeldib hiilida. Vaikselt. Märkamatult.
Leidsin õige stendi üles. Vajalikku informatsiooni polnud. Koputus ja astusin uksest sisse. Küsisin oma küsimuse ära ja vastus oli ootamatu, kuid rõõmustav. Lahkusin.
Oma kontsade heli saatel lahkusin majast, et minna teise majja. Armsamasse majja.
Astusin uksest sisse. Garderoob oli pime. Kõik oli kuidagi pimedam. Inimesi oli vähem. Koridoris polnud ootamist, lootust, ärevust. Tühi oli.
Tormasin mööda treppe üles. Ma olin suutnud unustada, kui head füüsilist vormi see tegevus nõuab.
Uks. Teine uks. Kolmas uks. Kartsin, et ehk mu kaart ei tööta ning ma ei saagi sisse. Kuid roheline tuli hakkas vilkuma ja meel läks rõõmsaks. Ainult üks uks oli veel jäänud. Nägin ukseaknast inimest, kellega pidin kokku saama. Tuju läks heaks. Hingeldades astusin uksest sisse. Ülevoolavalt hea tuju. Olin oma õigesse kohta tagasi jõudnud. Olin oma teises kodus. Kuid koduseid aroome - eetrilõhnu polnud tunda. aga keegi ei teinud keemiat ka.
Rääkisime. Aeg läks liiga ruttu. Ja varsti ma olingi sunnitud sealt lahkuma.
Varsti.

(Kuidas Siku eelnädalal koolist läbi hüppas)"

Nostalgia.

Hing kinni adrenaliin

Njah, eksamiks õppimine ei edene :P Miks? Noh, eile oli TTÜ Meeskoori kontsert, enne mida ma hoidsin last. Aga kontsert oli tõesti äge. Mind isegi võeti jenkat tantsima :D
Aga täna ma siis üritasin hommikul veidi õppida ja siis pärastlõunat sai käidud S.-ga motikaga sõitmas :D Olin küll kaasreisija aga ikkagi uudne kogemus. Ütleme nii, et esimestes kurvides sai hinge kinni hoitud :D Kogu värgiga harjumiseks läks umb 10 min. Lõpuks oli lihtsam ja hing kinni ei jäänud :D Ja hüpekates lendasin päris kõrgele :D Külili käisime ka aga see juhtus õnneks liival, kes oligi süüdlane, miks me üldse libisesime :p Sõitsime siis lennujaama ümber ja vaatasime kuidas lennukid õhku tõusevad. Jube kihvt oli. See kiirus mis lennukid koguvad oli mõnus :) Siis edasi tulid kruusa- ja metsateed. Jõudsime ka Männiku karjääri. Ma pold seal enne käind. Päris mõnus suur koht :p
Aga väga mõnus oli :)

*Järgmine päev: dsiisas kuda mu lihased valutavad :D Ja öösel nägin Hiirt unes :D Sattusime ühe rongi peale ehk tema oli kuidagi vale rongi peal :p

Eile käisin siis arsti juures. Täpsemalt LOR-i juures. Sain teada, et mul on maoprobleemid, millest ma ise ei olnud teadlik. Tegelikult kui toitumisele mõtlema hakata siis on täiesti loogiline miks mul mao ülihappesus on ja miks kohvi mind erakorralisse viib :D Aga nüüd ma siis ei tohi juua karastusjooke, kohvi, alkoholi. Süüa ei tohi tsitruselisi, tomatit, praetud toite (võimalikult vähe), transrasvasid. Pmst aint juur- ja puuviljad. Ahjaa, mis kõige parem - ma pean enne magamaminekut sööma! :D Tavaliselt ma peale 17-19 ei söönud. Mitte selle "peale kuute ei sööda" asja pärast vaid lihtsalt pold isu. Vahest mõni puuvili rändas suhu aga see oli ka kõik. Igatahes homme lähen poodi ja ostan porgandeid ja kaalikaid :P :D


*Kaalikad nägid imelikud välja. Aga porgandeid ostsin küll :p

I was right - laupäeval koosolekul olid ainult naised ja pmst naistekätš käis :D Mõnusat karjumist oli küll. Ma eriti muidugi asjast aru ei saanud kuna see karjumine käis vene keeles. Sain mõnest sõnast aru ja siis mõtlesin ise sinna ümber mingi jutu :D Aga niitmiseasi tuli ka jutuks. Njah, nüüd osteti uus niiduk ja majatagune on juba puhas. Meie paraadnale jäi maja esine ja kuna mulle öeldi, et seal on rohi niiduki jaoks liiga kõrge siis ma ei hakkagi niitma :D Ja esimest korda ja plaanigi üksi niita, selleks pean venna kohale talutama, sest mina ei oska sellist asja kasutada. Tegelt sellised masinad ja mina ei sobi kokku, sest kui miski võib katki minna siis ta ka läheb :P Aga tundub et see nv läheb niitmiseks aga andke andeks - mul esmasp eksam :S
Rääkides eksamitest...teisipäeval oli üks eksam. Kuna vend pidi arsti juurde minema siis oli vaja, et keegi hoiaks ju last. Seega ma aina vaatasin kella ja tegin turbokiirusega eksami ära :D Pole enne nii kiirelt kirjutanud ja mõelnud. Igatahes 2 a4 ja tunnike ning läinud ma olin. Vaadati küll imelikult aga mis sa teed. Eile tulid juba tulemused. Mul jäi suu lahti :D Sain 5 kätte. Tõsiselt äge. Ja üks kahest kes sai kõrgemad punktid (eksami eest siis, meil sai punkte ka teiste asjade eest ja üldine punktisumma küll kõige kõrgem ei tulnud :P) Aga jah, 6 tundi õppimist ja kiirkirjutamine ning head punktid. No miks mitte :D
Eile tulid ka ühe neljapäevase arvestuse tulemused. See mis mul metsa läks. Ma sain selle läbi. Te ei kujuta ette kuidas ma kartsin läbi kukkuda. Aga ilusa varuga tegin ikka ära. Seega on mul ainult üks eksam jäänud. Ja et selleks õppida, njah, looda sa et aega oleks. Kõik päevad jube ära planeeritud :D
Eile istusin siis hommikust õhtuni tööl. Läksin 10ks kohale ja siis hakkas tulema. Idee uuest töökohast. Ei, ma ei taha sealt ära minna aga mulle tahetakse anda uut nn ametiposti. Et kas ma oleksin nõus, et kui jah, siis ajavad asja edasi. Lugesin kohustuste nimekirja läbi, mis polnud lühike ja üritasin inimestele helistada. Keegi ei võta vastu. Tore. Iga suurema otsuse korral mul on vaja kellegi teise arvamust ka :D Vist sellepärast, et näha ka asja teisi aspekte, mida ma ise ei pruugi kohe märgata. Lõpuks siis vennanaine helistas mulle tagasi ja rääkisime. Peale seda kõne olin kindlam, et miks mitte. Siis kõllas vend ka tagasi :D Tema ütles ka, et võta ikka. Seega ma panin rattad liikuma ja esmaspäeval on siis koosolek. Oleks täna olnud aga ma pean arsti juurde minema. Kui ma nüüd mõtlen, ma oleksin võinud ju selle koosoleku kella 10 ks panna ja oleksin arstile ka jõudnud. Krt :D
Täna siis arstile ja homme on lapsehoidmine ja kontsert. Nv peaks veemõõtja ära vahetama ja muidugi õppima. Eks näis kuidas need asjad lähevad.

Üleeile oli selle nädala viimased arvestused. Esimesest ehk ökotox-st sain läbi, teine nii hästi ei läinud ehk selle tulemust veel ei tea ka. Aga kolmapäevane eksam, mis läks üpris metsa, sain ikka oma nelja kätte. Ma olin ja olen siiani väga õnnelik selle üle :D Aga neljap peale kooli siis sain vennaga kokku ja läksime päevahoidu pisikesele järgi. Siis tulime minu poole kuna venna pidi arsti juurde minema ja mina siis hoidsin nii kaua pisikest. Kakamähkmest me parem ei räägigi :D Selle vahetas tal issi ära :P Ja siis me läksime pisikesega kahekesi jalutama ja kutsusid vaatama. Käisime ka tädi E. juures :D Lõpuks oli väga vahva seal olla ja mängida. Eriti kui pisike Martin meiega ühines.
Eile olin lapsehoidja. See väike põngerjas on ikka jube armas :D Nalja kui palju. Jube vahva oli aga samas väsitav kah. Nüüd nad on mitu päeva ainult issiga koos. Täna nad pidid loomaaeda minema aga minema ei saanud minna :( kuna pidin hommikul vanaemaga poodi minema ja nüüd viisin ohtlikke jäätmeid ära ning nagu hommikul selgus on kell 13 majakoosolek. Teadagi, millest seal räägitakse. Pmst hakkab kisamine ja vaidlemine :D Ja peale seda lähen sõbranna juurde talgutele. Väljas ongi hästi mõnus ilm, nii et sobib :)
Täna hommikul alustasin aga oma jooksmishooaega. Jube mõnus. Kuigi hommikul vara mõtlesin, et magaks parem edasi aga kuna ma leppisin sõbrannaga kokku, et lähme siis ei saanud nii kergekäeliselt alla anda. Ma olen õnnelik, et sai ära käidud, mõnus olla kohe :) Ehk homme jälle. Vaatab :D
Nüüd aga enne koosolekut tube koristama.

Kodu on magusast tühi ja mul on hullud neelud. Oleks pidanud ikka täna poest läbi hüppama ja ühe jäätise võtma ega see shokolaadist võõrdumine nii lihtsalt muidu ei lähe :D
Tänane eksam läks ka ilusalt öeldes metsa. Njah, mis teha. Olen ikka loll küll. Muud vabandust pole. Homme on siis kaks arvestust. Üks õhtu kahe aine õppimiseks. Not bad :D Oleks siis tahtmist kah, eip. Ma lähen kapsastun edasi.

Maod

Uhh kuidas mulle need libedad elukad ei meeldi. Ma loodan, et ma ei kohta neid mujal kui ainult loomaias, kus mul on võimalus nendest suure kaarega mööda minna.
Kõige enam ma ikkagi kardan salvata saada. Ja siis see mõnus mürk tuleb sulle kehasse ja levib edasi. Ma arvasin, et madudel on õõnsad kihvad, kust siis mürk hammustades tuleb, kuid see polegi nii. Vähemalt enamusel ei ole õõnsaid kihvasid. Vaid sellised nagu pildil. Ja mürk siis liigub mööda vagu alla ja mis kõige põnevam, jääb nn saagi ootele. Ja hammustamine mõjub mürki ligitõmbavalt; kui kihv on koes, siis mürk muutub vähem viskoosseks ja voolab koesse.
Samuti on kihvade vaod erineva sügavusega. Nt madudel, kes jahivad linde on need vaod sügavamad, et lindude suled mürki ära ei pühiks.

(Allikas: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/05/110516121728.htm?utm_medium=twitter&utm_source=twitterfeed)

Munade föönitamine :P

Eile tegi sõbranna üllatusvisiidi ja tõi shokolaadi. Ma üritan shokolaadist ja kommidest võõrduda. Njah, nii palju siis sellest :D
Enne äraminekut rääkis ta mulle ühest huvitavast rasestumisvastasest meetodist. Nimelt tuleb mehe mune nädal aega föönitada 30 minutit, mille järel siis elusate spermatosoidide arv pidi landema 20%-ni. Kui föönitamine ära jätta pidi normaalne seisund taastuma paari päevaga. Ma ei tea kust selline lugu tuli ja kui tõeselt ma suutsin seda edasi anda aga ütleme nii et sõnatuks võttis küll ja siis tuli väike irve ka näole :D Ehk mõni julge testib selle meetodi ära ja anna tulemustest mullegi teada? :D

Eurovisiooni vaatamine on minu iga-aastane rituaal. See aasta vaatasin ka, kui kuidagi tühi tunne jäi. Ei saanud seda emotsiooni, mida tavaliselt olen saanud. Laulud jätsid rohkem külmaks kui tavaliselt. Peaaegu igal laulul jäi miskit puudu, et olla täiuslik.
Kõik laulud kuulasin ära, kuid hääletust ei viitsinud kuulata. Magasin parem. Hommikul tulemusi nähes olin kergelt üllatunud. Ok, need laulud, mis said top10-sse olid ka minu omas, kuid see, et Eesti alles eelviimasele kohale platseerus ei oleks osanud oodata. Ei olnud ju nii hull lugu :D Mulle päris mitu laulu meeldis ka. Nt Sloveenia (hea hääl), Island, Gruusial oli mõnusa poweriga laul. Prantsusmaa jäi live-s kuidagi ...ma ei tea..Vb sellise hääle jaoks on kolm minutit liiga lühike aeg. Iirimaa laul oli selline nagu ta oli. Totakas ja nõme. Aga kui sõbranna tuli täna külla, siis ta ümises seda laulu. Eks see niimoodi jääb meelde.
Vb hakkan vanaks jääma aga minu jaoks hakkab Eurovisioon vist ära vajuma. Vaatab, mis tulevik toob.

Vahepeal on päris palju toimunud. Nii tööl kui ka koolis. Muuks eluks mul tegelikult ei olegi aega :D Elu on nagu ameerikamäed. Tõsiselt. Täna on jälle langus, kuna kodutöö saadeti mõne lolli vea pärast tagasi ja siis tuli hull seletus ka ja ma ei julge lihtsalt enam uuesti saata :D
Kõige parem päev oli ikkagi kolmap. Tööl tegin väga lühidalt asju. Tartu mõõtmiste protokolli asja vaatasime ka. Ma täna nüüd sain oma 9 lk-lise protokolli valma kah. Ja siis peale tööd oli "kursapidu" ehk kursaõega istusime kohvikus ja jalutasime mu jalad paiste :D Aga ma sain endale uue kilpkonna (kaelakee näol). Lugege Pratchetti "Väikesed jumalad" ja siis saate teada, mis värk mul nende kilpkonnadega on :P Aga igakord kui ma elevanti näen, siis mul tuleb kohe Hiir meelde :D Tagasi teema juurde minnes..jalutasime Vanalinnas nagu turistid. Päike paistis kõrgel ja väga mõnus oli. Selline vajalik lõõgastus enne eksameid ja asju.
Neljap õhtul olin sugulase juures, kus mu pea sai endale siis uue värvi :D Aga ma ei ütle millise :P Ja rääkisime niisama juttu ning vaatasime ka Eurovisiooni. Väga mõnus olemine.
Reede varahommikul jõudsin koju. Õppisin veidi ja käisin siis arsti juures. Pidin 30 min ootama, et 2 min kabinetis olla ja saatekiri saada. Aga analüüsid olid korras old :S Njah, vaatab mis eriarst ütleb.
Tänasest olen siis nn sessiperioodil kuna järgmine nädal on üks eksam ja kaks arvestust.

No kurja küll. Tulin koju ja koridoris oli teade, et neljap kell 16 tuleb veevärgi mees veemõtjaid kontrollima, kuna meie majas on hullem vahe peaveemõõtja ja kodudes olevate vahel. Esiteks, mul on see asi taatlemata :P Teiseks, kui mul vett pold suurenes see vahe endiselt, nii et jah, minul ei lähe seda nii palju vett kaduma. Kolmandaks, miks on see kellaaeg nii nõmedaks pandud. Ma ei jõua kuidagi selleks ajaks koju. Ma proovin kasvõi hiljaks jääda aga ma ei tea. Kui tahate neid veemõõtjaid näha, siis pange normaalne aeg, mil inimesed ei pea tööl/koolis olema. Ja ma ei saa poppi ka teha :D Ma kujutan ette, et pooltel on veemõõtjad taatlemata ja see ei ole odav lõbu. Odavam on tegelt uus veemõõtja panna. Ok, võin panna aga andke mulle selleks siis raha :D
Ja ma kujutan ette, et laup on siis maja koosolek. Oh kuidas ma ei viitsi seal jälle vaielda. Maja laguneb ka. Ok, täna rohkem ei mõtle sellele.

"Huvitav. Paha-paha."

Kõik juba arvavad, et olen hüpokondriak või vähemalt vanaema arvab seda. Ta justkui ei usu kui ma ütlen, et ma olen ju haige. Või kui ütlengi, siis on see paari minuti pärast unustatud.
Täna käisin jälle arsti juures (viimati käisin jaanuaris). Ikka oma kurguga. Gümnas olin ma tüdruk, kes käis salliga siis aga sain oma mandlitest lahti ja elu oli ilus - kuni selle aastani. Pahad bakterid on jälle oma kodu mu kurgus pununud ja esimene antibiotsi kuur jaanuaris neid ära ei tapnud. Seda ma ütlesin ka arstile. Siis sain saatekirja kurguarstile aga selle sain PERHi ja sinna on võimatu aega saada, kui sa just maksta ei taha. Seekord sain saatekirja kuhu tahan ja saingi aja kuu lõpuks. Lõpuks ometi. Järgmine nädal saan vb jälle antibiotsi ja öeldi, et üks stsenaarium on selline, et ma hakkan mitu korda aastas antibiotsi kuure tegema. Muud moodi vb ei saagi. Ootan huviga, mida kurguarst ütleb. Ahjaa, ja kui ma ütlesin, et mul on samad sümptomid, kui siis kui ma olin koguaeg angiinis ehk kurguvalu + 37,1 palavik, öeldi huvitav ja kraaditi. Ja oli sama palavik :D Nii, et ma ei kujuta asju endale ette. Aga selle kõigega harjub ja ma olen tüüpiline eestlane, et naljalt arsti juurde ei kipu. Ei meeldi seal halada ja värki.

Koolitus läbi viidud ja edukalt. Vähemalt ma arvan, et oli edukas :D Lõpus tekkis neil omakeskis ka diskusioon, mis on hea. Pmst rääkisin, et mida laboris teha ei tohiks. Eks nad tundsid end puudutatuna :D Ma olen ise samamoodi käitunud :P Veel oli positiivne see, et üks oli huvitatud, et ma oma koolitust ka mujal läbi viiksin. Väga fun. Siis saaksin muidugi veidi teistest kemikaalidest rääkida. Aga ise saaksin ju ka seeläbi targemaks :)
Anorgi artikli ettekanne läks ka edukalt. Närvi pold lõpuks sees ka. Kohati ma küll unustasin paarist asjast rääkida aga ikka läks hästi :D Harjutamine teeb meistriks.
Aga ega ma miskit juhuse hooleks ei jätnud - panin oma kilpkonnad kõrva kah täna :)

Nädalavahetus oli väga tegus. Laupäeval jamasime mu torudega ja teate mis - mul on vesi tagasi! :D Ja väga nõmeda asja pärast. Kui vesi oli tagasi saadud, siis läksin last hoidma. Oh, meil oli lõbus. Sain kakamähkme nr.2 :D Aga mulle kohutavalt meeldib kuidas ta võtab oma mänguasjad, ronib mulle sülle kui ma maas istun ja hakkab siis omaette mängima. Jube armas :)
Eilne päev kuulus tänaseks ettevalmistumiseks. Kõigepealt viin kemikaalide ohutuse koolituse läbi ja siis 30% eksami hindest olenev ettekanne koolis. Tegin just ettekannet läbi ja ütleme nii, et asi on väga konarlik, kuna ma ei suuda väga ilusti neid asju inglise keelest ümber tõlkida. Aga ma loodan, et saan vähemalt veel korra enne ettekannet asja läbi teha.
Huh, pean veel paar asja üle kirjutama ja siis ongi minek. Närvid, ärge vedage alt. Saab tähtis päev olema :D

Kerime aga akent alla :p

Iga päev saan mõnusa doosi naeru kätte. Miks? No ikka sellepärast, et mu auto suudab alati mind millegagi üllatada. Nüüd ma ei saa nt enam seest poolt ust lahti :D See on see, et lased nii mitu korda lukku vahetada, et see käepideme süsteem või mis seal ka ei oleks on kuidagi lahti tulnud vms. Igatahes ma pean alati akna alla kerima ja väljast ukse lahti tegema :D Vähemalt on ilmad soojad ja ma saan nii teha, nt talvel mul ei läinud aken lahti :D Vähemalt ootas auto õige ajani, millal selle probleemiga välja tulla :p Loodan, et teistel on sama naljakas mind vaadata kui mul endal :p

Lisaks sellele, et ma haige olen, avastasin, et mu juuksevärv on liiga hele :D Palgapäeval läheb ehk värvimiseks. Vaatab seda asja veel.
Täna käisin ka Tartus. Väga väsitav sõit oli. Käisin siis võrdlusmõõtmisi tegemas. Asi läks hästi. Nüüd on vaja vaid protokoll vormistada. Veel üks asi, mis minu tihedasse nädalasse peab mahtuma. Ahjaa, ning mul pole aega, et haige olla. Jipiiii.
Ma nüüd magama ära. Ööd.

Laupäeva õhtu

Eilne õhtu ei olnudki nii piinarikas kui ma kartsin. Vb sellepärast ei olnudki, et ma olin end hullemaks ette valmistanud :D
Käisin siis sõbranna kuti kontserdil. Sellist muusikat iga päev ei kuulaks. Ja noh, muusika oli hea, vokaal mitte :D Kõigi bändide kohta, kes eile esinesid, kehtib see. Ühe bändi ajal tuli julm uni peale :D Tõesti noored inimesed. Kell 22 on uneaeg ju juba :D Aga selle bändi stiil on siis "siga jäi aia vahele". Vähemalt mulle jäi selline mulje :P Olen valusalt aus, mis teha.
Hiljem kõndisime kolmekesi läbi vanalinna auto juurde. Kutil oli veel lavameik ka peal. Oi, kuidas inimesed vaatasid. Lausa vaatasid järgi. Mina lihtsalt naersin selle peale. See oli lihtsalt nii naljakas ja armas. Aga noh, kui selline mulle vastu kõnniks, siis ma jääks ka vaatama. Isegi autojuhid lasid vales kohas üle tee minna. Ju nad kartsid, mis siis saab, kui nad meid üle ei lase :D
Kokkuvõttes oli väga fun. Ja ma ei pidanud roolis olema :)

Saun, kaneelirullid ja reede.

Täna oli mõõõnus päev :) Üle pika aja sai jälle maal käidud.
Muidugi oli tee sinna kohutav, kuna Narva mnt.-l on ikka veel remont ja siis oli ka enne maakohta mõnusalt tee üles kaevatud ja seega sai autot lõhkuda. Aint maasturiga võib sellisel teel sõita. Ma olin nii pinges nende teeolude tõttu, et hakkas lausa palav :D ja kui tuli sile tee, siis hakkas külm :D
Pool kaksteist olime vanaemaga maal. Kahjuks oli pilves ja jahe ilm, kuid siiski oli puhas õhk ja kevadine.
Küpsetati kaneelirulle, saia, kohupiima-sidruni kooki. Ütleme nii, et kaalule ma ei julge minna :D Oli ka lambapraadi. Sõin siis seda lammast, keda ma tavaliselt paitamas käisin. Tore :p. Seda öeldi muidugi peale söömist.
Sai ka saunas käidud. Viimati ma käisin saunas, siis kui ma käisin Yllasel ehk aasta oli siis 2009? Vist. Mõnus oli. Varsti jälle :D Hakkas isegi meeldima :p Ma enne hoidsin saunast selle kuumuse tõttu eemale aga kui 100'C ei ole seal, siis saan hakkama :D
Tund tagasi jõudsin koju ja ütleme nii, et ma vajun kohe magama ära. Kõht on head toitu täis, puhas on olla ja autosõit väsitas ka. Ning kell on ka juba normaalne, et magama minna :D Telekast ka nagunii miskit ei tule, või kui tuleb, siis liiga hilja :p

Tere, mina olen feminist?!

Kuidas palun? Vot nii oldi minu kohta öeldud peale tund aega minu seltskonnas viibimist. Ma tõesti ei suuda mõista, kust kohast see inimene sellise asja välja noppis. Kas tõesti on nüüd nii, et kui sul on oma kindel arvamus ja sa ei lase endale pähe istuda, et siis oled automaatselt feminist? Või, et kui sa räägid faktidest ja sokkidest, et siis samuti?
No andke andeks, aga esmamulje järgi ei tohiks selliseid asju küll öelda. Eriti, kui ise veel ei küsinud minult mingeid küsimusi, et aru saada, mis puust inimene olen.
Aga ei, väga huvitavaid asju pidin ma veel olema. Eks ma mängin siis feministi edasi, mis muud. Ei tohi lasta teisel pettuda ju :D

Laupäevane ekskursioon

Seoses Kultuuripealinn 2011-ga korraldab Kunstiakadeemia erinevaid nn teemapäevi või ekskursioone, nimeta neid kuidas soovid :)
Sain isegi kiirelt broneeritud koha Muinsuskaitse ja restaureerimise ekskursile.
Seda ma ei ütle, et bussile me läksime ringiga, kuna ma ju vaatasin kaardilt kus buss peaks asuma ja üldse ei kasutanud oma pead :)
Igatahes oli buss rahvast paksult täis. Sõitu alustasime kesklinnast suunaga Metsakalmistule. Muidugi ei sõitnud me sinna kõige otsemat teed pidi (vähemalt ma arvan seda). Selles kahekordses bussis tekkis täiesti turisti tunne ja isegi lapsed lehvitasid. Nii tore oli veidi juhmi välismaalast mängida ja tutvuda Tallinnaga :D
Aga väga mõnus oli vaadata maju teise pilguga, kuulda veidi nende ajaloost. Metsakalmistul rääkis giid matmisrituaalidest,erinevatest kalmistutest jne. Ma polnud enne Metsakalmistul käinud, nii et mul oli see päris huvitav.
Edasi sõitsime Lasnamäelt läbi Vesilennukite angaaridesse, kus toimub praegu restaureerimine (pildid). Ega seal eriti miskit vaadata polnud aga oli näha arhitektuuri mis on täiesti omamoodi. Kuidas selline ehitis üldse püsti seisab! :)Muidugi kuulsime veel ajaloost ja kõigest.
Tagasi sõitsime mööda Koplit. See koht oleks vaimustav, kui kõik need Tsaariaegsed ja muud majad korda saaks teha. Unistada ju võib.
Aga väga mõnus tuur oli. Jäin igati rahule. Mis siis, et vahepeal oli tunne, et buss annab otsad, kuna teine tundus nii väsinud olevat :D

Aga keda hakkas asi huvitama, siis Mai kuus on veel tuure (siis väike paus ja jätkub septembris):
http://kunstibuss.artun.ee/

Suck it up.

Deem, ma olen vist liiga hea näitleja. Juba teist korda ma piinlesin teatud olukorras ja sõbranna arvas, et mul oli tore jne jne. Ma ei mõista seda :D Ma ei üritanudki oma ebamugavust varjata ega näidelda. See laupäev peaks siis samasugune olukord tulema aga hullem. Jeei. Ma juba ei oota seda :D Tõsiselt, mida kõike ma teeks selle asemel. No vb mitte miskit huvitavat aga mitte midagi piinarikast :D
Aga mis muud kui tropp suu ette ja kannata ära. Olen ju hullematki üle elanud :)
Elu on lill!

Oh jeebus küll. Mõnes mõttes ma olen oma asjadega ajagraafikus aga kuna mul pole kõiki nn ülesandeid käes, siis vist olen ajast maas ka :D Aga tore on, sest see kuu on kaks eksamit+ niisama kooli ja kaks töökohta. Yup, üks tööots sigines juurde. Aga ma saan hakkama :) Ma elan mai kuu nimel, mil ilmad on soojemad ja ma saan sugulasele külla minna ning mis kõige tähtsam - piknik/pildistamine :D See iga-aastane aprilli-mai kuu traditsioon. Ootan meeletult :)

Magus esmaspäev ehk Tere Tartu :D

Esmaspäeval hüppasin ühelt rongilt teisele, selle asemel, et kooli minna. Ma ei kahetse! :D Muidugi ma läksin Tartusse töö asju ajama, kuid kui juba seal olla, siis miks mitte sõbrannaga kokku saada ja neid maitsvaid süsivesikuid süüa :)
Ma polnud Tartus vist ligi kaks aastat käinud. Ja ma pean tõdema, et ma käisin nagu loll ringi - naeratus suur ja aina korrutasin, et ma ei ikka ei usu, et olen Tartus :D Minu jaoks oli see mõnus keskkonna vahetus. Teised tulevad jällegi Tartust pealinna, et saada teist õhku :D
Aga jah, rongidega sõitmine oli pikk, kuid mõnus. Mulle meeldib rongiga sõita. Ainuke liiklusvahend, kus ma saan ka lugeda. Mujal hakkab mul paha. Nii ma saingi oma uue Pratchettiga algust teha. Vahepeal kuulasin muusikat. Jõllitasin raudtee töömehi, kui me seisime Tapa lähedal, et üht kaubarongi mööda lasta.
Tartus tegin kiirelt tööasjad ära ja siis sain Hiirega kokku :) Istusime 'Sõprade juures' ja viisime üksteist asjadega kurssi. Siis viis ta, Rottide Surm (jah, kuna see oli ikka õel mind sinna viia), Wernerisse. Selle tulemusest on ka need pildid. See kookide valik, no silme eest läks kirjuks. Mida valida? Mitu võtta? Hirmus. Lõpuks valisin struudli ja Üliõpilaste valgeshokolaadi asjanduse. Võtsime oma koogid kaasa ja läksime Hiire poole nosima.
Nägin tema mitte nii uue pesa ka ära. Parem asukoht kui ühikas, privaatsem ka. Ning ruumi oli mõnusalt! :) Aint veidi jahe oli, kuid ma harjusin sellega ruttu ära. Jube mõnus oli pläkutada. Aint vein oli puudu, aga küll kunagi jõuab :D
Tagasi tulin bussiga. Bussijuhile meeldis järsult pidurdada. Jumal tänatud, et me kiirelt maanteele jõudsime, sest kui ta oleks samas tempos jätkanud, oleks mu Wernerist ostetud söök välja tulnud. Bussis mul und ka ei tulnud. Väga veider ja kahju. Nii ma paitasin oma kõrvu hea muusikaga ja jälgisin maastiku. Vahepeal lõi Top Gear minus välja ma vaatasin vastassuunas sõitvate autode marke. Lõpetasin selle asja ära kui mul endal hakkas imelik.
Peale bussi sai veidi sõita trammiga ja siis veel rongiga. See oli lõõgastav. Koju jõudsin vist kaheksa paiku. Aga täiesti korda läinud päev :)
Ja endiselt on mul sellepärast tunne, et täna on hoopis esmaspäev :D Ja täna ma samuti ei jõudnud kooli. Kuid sellest kirjutan ehk homme. Ma pean juba magama minema :P Ööd.

Nädalavahetuse ilm oli ikka jube ilus :) Päike paistis ja sai nii oma patareisid laadida.
Kahjuks küll ma ei saanud vajalikke asju ära tehtud nagu tööd ja ka ühte grupitööd. Kui ma täna grupitööd tehtud ei saa, siis see jääb homme õhtuks ja seega ma ei saa siis homme tööd teha :D Keeruline värk.
Kolmapäeval käisin siis igasuguseid mõõtmisi töö jaoks tegemas. Väga põnev aga see asi võtab ikka julmalt läbi. Kui kolmap oli ülemus ka, siis teisip lähen juba üksi. Ma aint loodan, et see koht on väike ja ma ei pea palju igal pool mõõtma :D Ma pole veel protokolle jõudnud teha. Igatahes tuleb üks igavene pirakas protokoll, mille jaoks ma pean aja leidma :S Vot sellest on küll praegu puudu. Ja koolis on vaikselt eksamid ja töökesed ka. Ühesõnaga pean hakkama oma aega efektiivsemalt planeerima :)
Nüüd tagasi grupitööd tegema :)

Kevadväsimused liiguvad ringi. Vaikselt tõstavad häält nagu talveunest ärganud linnulaul. Ja minagi pole sellest 'haigusest' pääsenud. Nimelt terve pühapäevase päeva ma sõna otseses mõttes magasin maha. Ma ei tea kust see uni tuli aga voodis ma olin.
Eks see ole see talveunest tõusmise asi, et talvega on kõik varud ära kasutatud ja nüüd on defitsiit :D Tuleb end kuidagi laadida jälle.
Ma nüüd lähengi magama ära. Head ööd :)

1. aprill

Reedel oli mul esimene tööpäev. Lõpuks ometi sain erialast tööd. Mul on selle üle kohutavalt hea meel :)
Reede hommikul tatsasin siis tööle ja nägin, et ülemus oli lausa kohupiimasaiakesi ostnud. Väga armas temast :) (Muideks, me oleme ühes toas :D) Siis hakkas tants ja trall pihta. Kõige pealt läksime mu töölepingut allkirjastama, siis itimeeste juurde. Oi, seal oli vahva. Esiteks oli vaade mõnus ja teiseks, see kuidas nad (mu ülemus ja itimees) omavahel nokkisid oli jube vahva. Ma lihtsalt seisin seal, suu ammuli ja üritasin naeru tagasi hoida.
Tagasi toas/kabinetis hakkasin ma oma arvuti taga oma uue e-maili ja kõigega mässama. Üritasime ühte programmi ka peale saada. Kuna ma ikka täiesti loll ka pole, siis sain aru, et see programm pole ennast lahti pakkinud ja ta istub seal arvutis niisama. Seega kutsusime itimehe tagasi. Algul ta ütles, et kõik on ju korras, kuid kui sügavamale kaevus, siis mõistis, et ikka ei ole ja ma tundsin ennast kohe paremini :D Pmst programmi me peale ei saanudki, sest see on vigane.
Ülemus lahkus üpris vara ning ma jäin mõneks minutiks edasi. Kuna mulle jäi meelde, et ta tahab, et ma ühe exceli tabeli mõõtemääramatuste kohta teeksin, siis mõtlesin, et klopsin miskit kokku, et oleksin miskit teinud ka. Ülemus oli väga tänulik :D Ja kui ma suudaks mäletada tuhat teist asja, mis ta mulle mainis oleks tore. Lihtsalt seda infot tuleb enamasti liiga palju ja liiga kaootiliselt, et hirmus :D Aga noh, eks ma mõtlen ise endale tegevusi. Kolmap on mõõtmine, nii et selle jaoks võiks ühe hea tabeli teha :)

Unistused

Teate, ma pole varem unistanud koristamisest. Jah, koristamisest. Et päike paistaks tuppa, taustaks käiks mõnus muusika ja ma saaksin koristada. Ma julmalt tahaks kevadist suurpuhastust teha. See oleks vajalik. Enne seda on ainult väga valitud inimestel lubatud minu ukselävest üle astuda, kuna see mis mul kodus toimub on jube :D No on piinlik.
Seega ma unistan, et ma saaksin kunagi torud korda, koristada ja küpsetada :)
Aga sinnani on vist aega :P

Eesti vs Serbia

Käisin ka eile siis mängul. Kui Kristiine keskuse poolt tulime, siis alguses vaatasime, et ohoo, värav 6-e juurde polegi erilist järjekorda. Milline vedamine (kell oli ka tegelt päris palju). Aga siis pidime pettuma - järjekord oli üle 50 m pikk. Järjekorras kuulsime ära hümnid ja ka umb esimesed kümme mänguminutit.
Muidugi sadas ka väljas lund. Ja oi kui ilus see alguses oli :D Tõsiselt ilus koos selle valgusega. Huh :D Hiljem see sadu läks tihedamaks ja siis hakkasid väljaku jooned ära kaduma. Samuti oli vahva näha kuidas veerev pall lumepalliks muutus :D
Minu jaoks möödus esimene poolaeg sisse elamiseks. Pole ju jälle ammu staadionil käinud. Ja tegelt terve mängu ajal sõi see kohtunik meie närve. Ma ei tea mitu närvirakku mul läks selle mängu jooksul.
Aga teine poolaeg oli palju põnevam. Päris palju sai püsti seistud :D Ja eks meie mehed said sellest 1:0 kaotusseisust, mis tekkis esimesel poolajal, innustust ja hakkasid ka mängima. Väga mõnus oli.
Mõned imestasid, et kuidas sellise ilmaga viitsib üldse staadionile minna aga ikkagi see tunne, kui omad löövad värava on staadionil täiesti teine, kui siis kui sa istud kodus teleka taga. Vot selle pärast tasubki minna :)

Üle pika aja nägin ma unes midagi häirivat ja hiljem midagi vahvat ka :D Tahan tagasi unenäkku :D
Aga ma nägin ka sõna otseses mõttes seebikat. Ma aeg-ajalt siin ühte vaatan ja nägingi stseeni sellest seebikast. Ainult, et surnud mees oli elus ja ütleme, et minu versioon oli palju mahlakam, kui seebikas ise :D

Pühapäev

Täna oli tore päev :) Käisin bowlingut mängimas. Vähemalt mõned inimesed ei kutsu niisama suu soojaks, et võiks ju minna jne nagu minuga jaanuaris juhtus :D
Aga jube tore oli. Alguses mul mäng üldse ei edenenud aga lõpuks läks juba paremini ja küüs murdus ka. Kui küünt ei murra, siis pole ka õige bowling :D
Hiljem tuiskasin mööda vanalinna ja võtsin oma lemmikkohvikust kakao kaasa ja tuiskasin tagasi rongile.
Rongis sain mõnusalt muusikat kuulata ja jõuda järeldusele, et meestega on mul deja vu. Eks näis kui deja vu-ks see olukord edeneb :D ma loodan, et mitte väga :D
Aga puhkepäevad on toredad :P

Veevulina ootuses

No ei tasu mul seda veekraani üldse näppimas käia, sest tulemuseks on ju aint masendus. Varsti on ligi kaks kuud ilma veeta old ja noh, harjub ära aga mitte heas mõttes, sest kõik tegevused on piiratud ja ma sõltun jubedalt teistest.
Aga kuna kevad on väga lähedal, siis mõtlesin, et lähen tsekkan toru. Enam ta küll ei tohiks jääs olla. Tegin kraanid lahti ja ei miskit. Hiljem kuulsin keldris veevulinat. Ma ei taha teada kuhu see vesi läks :S No meil on nende torudega täielik müsteerium ja mõni härra siin mugavalt ütles, et oota kuniks torud ära sulavad, katki sul need küll pole. Andke andeks, aga seda ma ei usu!
Venna ka eile helistas ja ta oli juba ära unustanud, et ma ikka veeta olen. Ta unustab paljusid asju aga lubas end kokku võtta ja seda asja ajama hakata :) Sest mul pole praegu isegi neid finantse, et sellega tegeleda :S
Mõned imestavad, et miks ma siin veeta korteris üldse elan. Aga siin on hea üksi olla :p Saan rahulikult lugeda/õppida, oma muusikat kuulata.
Ma igatahes loodan, et hiljemalt kuu aja pärast ma saan kirjutada, et torud on korras :)

Lõpuks on see nädal lõpule jõudmas. Vaikselt hakkab 'orav rattas' periood, kuna järgmisest nädalast hakkab üks aine pihta. See kestab kolm nädalat ja selle tõttu pean ühest loengust kuus korda puuduma ja teisest kolm korda. Siis kui see aine läbi saab tuleb teine aine, mistõttu pean jälle puuduma :D Ja tegu on kohustuslike ainetega. No jah, mis siis ikka. Ja kõik on huvitavad ained!
Aga selle nädala parim loeng oli Ökotoksikoloogias. Itsitasin seal nagu väike koolitüdruk. No lihtsalt õppejõud rääkis jube häid teooriad seoses rasestumisvastastest hormoonpreparaatidest ning nende mõjust meestele. Tegelikult on see tõsine teema aga see kuidas ta seda rääkis oli veidi naljakas. Aga see teooria ei kannata trükivärvi, nii et kui soovita seda kuulda, siis peate isiklikult minult küsima :)
Samuti on mul väikesed sahinad erialasest tööst, kuid mitte miskit kindlat veel. Aga ma olen elevil :)
Eelmise nädala lõpus nägin Pauksoni nädala horoskoopi ka, kus ta ütles, et Kaaludel on kolmap lotoõnne. No ei olnud ikka küll. Aitäh! :D

Ma olen viimasel ajal tubli olnud ja erialast kirjandust lugenud. Üks 200 lk-line õpik on loetud ja juba loeng järgmist ja siis on veel kaks paksemat järjekorras :D Päris hea tempo. Sellest kõige magusamast raamatust tegin väikese pildi ka. Aga see jääb viimaseks ehk nagu kirsiks tordi peal :D Raamat on siis "Hazardous chemicals".
Muidu on mu stressitase tõusnud aga pole hullu, saab hakkama :) Nii kauaks kuni peavalud ei tule kimbutama olen õnnelik :D

Torude saaga jätkub. Isa pidi pühapäeval torusid vaatama tulema aga üllatus-üllatus ta ei tulnudki, oli haigeks jäänud. Seega ta pidi täna tulema. Päev alles algas, nii et ma loodan, et ta ikka tuleb.
Aga jah, vesi on kinni keeratud. Ja isegi kui vesi on lahti, siis vett ei tule :D Vist jälle külmunud. No pmst torude väljavahetamisest vist ikka ei pääse.
Kuna laupäeval olin üpris mustas augus otsustasin oma suhtumist muuta ja olla veidi rõõmsam ja muretum. No seda jagus vaid kaheks päevaks, sest kuidagi ma ikka jõudsin oma jamadeni. Ja väga väsitav on rõõmus olla või sellisena paista.
Vahepeal isegi paistis tunneli lõpus valgus aga jah, praeguseks olen endiselt pimedas :( Eks näis mis toimuma hakkab.

Elu on lill.

Eelmisest sissekandest on mingi nädal vist möödas ja noh, ütleme nii, et vee ma sain tagasi, jah. Aga ainult nirisedes. Surve pmst kümne punkti skaalas üks. Ja seda terve nädal! Aga täna tuli veel välja, et kuskil ikka on toru katki vms, sest alt naabrilt sajab ilusti vannitoas vihma.
Ütleme nii et ma ei jaksa siin enam elada/olla aga kuhugi mujale pole ka minna. Kuskil mujal pole seda üksindust/privaatsust mida ma vajan.

Njaa, minu must huumor pole läbi saanud. Vett jälle pole. Need inimesed, kellelt ma eeldaksin abi ei anna seda ja teised aitavad mind meeletult. Sõpra tunned hädas. Aitäh, E., et sa olemas oled :)
Aga ma ikkagi ei jaksa enam. Lihtsalt ei jaksa. Hoiatasin ka vanaema, et mul s*tt tuju ja tema küsis vastu: Miks? Ja ta endiselt ei mõista, miks ma tahan siit ära saada. Njah.

Nothing compares to a quiet evening alone*

Nädal on möödas ja ma võin uhkusega öelda, et ma pole linnavurle enam :D Tegelikult ma põgenesin 19.-20. veeb juba koju ära :D Sai veidi puhatud ja seda külmakambrit köetud (siis oli temp 12'C).
Laupäeval (19. veeb) tegime E.-ga sarja/filmiõhtu. Kohutavalt lõbus oli, nagu alati :D Aga me ei vaadanud ainult telekat vaid üritasime tema fööniga torusid soojendada :D See oli väga tõsine huumor :D Aga seda kauaks ei jätkunud. Pidime tõdema, et toru on arvatavasti keldrist lae ja I korruse põranda vahel ära külmunud.
Pühap tulid I korruse elanikud ja soojendasid selle toru ära ja panid makroflexi ka sinna. Ja vesi tuligi kraanist :) Väga positiivne. Aga ma pidin ikka linna tagasi roomama, kuna mu auto jahutusvedelik on mingi muu ainega koos mistõttu on külmumistemp palju kõrgem kui tavaliselt ja -20'C-ga on see üpris selline lumetaoline möks ehk siis ei mina piina oma autot, seega pean kooli ikka kuidagi saama.
Enne kodunt lahkumist mõtlesin, et jätan vee nirisema. Läksin siis keldrisse ka, et näha mis olukord seal on ja oiii, vesi oli põrandal ja tilkus veel paaris kohas. Helistasin unisele vennale, kes ei võinud kohe öelda, et see on arvatavasti kondensaat. Mina olin igatahes masenduses ja panin vee kinni ning olin kindel, et torud külmuvad jälle ära ja torud on katki kah. Mu halb tuju ei jäänud märkamata ka teistelgi.
Vend tuli järgmine päev siia ja ütles, et ei tilgu midagi ja et ka vesi jookseb. No väga hea. Ainult ta ei saanud poest soojustuseks miskit. Njaa. Minu vaikne paanika, et torud külmuvad ära, säilis.
Mõtlesin, et las sõbranna siis käib hommikul ja õhtul mul kraanist vett laskmas. Järjekordne huumor - ta ei saanud ust lahti. Ma nii väga tahtsin koju tulla ja mõista kuidas see uks nüüd lahti ei tule. Tuleb välja, et see varuvõti ei keera eriti hästi :D Oh well.
23. veeb-i õhtul tulin jälle koju. Mis siis, et toas oli vaid 11'C (praegu on 15'C, olin super õnnelik jälle kodus olla ja et ka vesi jookseb ilusti :) Torudele saime soojustuse ümber ka (mis siis, et ilmad lähevad nüüd soojemaks :D).


*Paramore - chrushchrushchrush

Musta huumori jätk

Vett tõesti pole ning peale hoolikat otsimist on toru vist keldris jäässe läinud. Selge. Aga millal see aeg leida, et seda soojendada? Vend peab homme tööl olema ja pühap on ka keeruline päev. Ma olen nõutu.
Praegu ma olen linnavurle ja see koht tõesti mõjub. Siin on igavam kui minu kolkakülas :D Ma juba mõtlengi nii, et nv tuleb, et mida siis teha. See õhkkond on kuidagi teine, kõik on teistsugune kui kuskil külakeses olla, kus on rahulikum.
Aga järgmine nädal tahan küll koju tagasi jõuda :D Ma ikka jään alati maatüdrukuks :p

Must huumor

Kas mul tõesti ei või ühte toredat päeva olla? Tuleb nii välja. Istusin täna siis 9 h kohvikus (jah, päriselt ka) ning jõudsin siis pool 23 koju. See oli teada, et tuba külm (14'C) ja sellega olin leppinud aga see, et vett pole. No tõesti. Kas on torud külmunud? Mis ma pean nüüd selle jamaga tegelema? Ma varsti tõesti enam ei jaksa selle korteriga jamada. Täpselt ristiks kaelas.
Hommikul siis vaatab, mis edasi saab :S

-28'C

Ärkasin hommikul mitte äratuse peale vaid sellepärast et teki all hakkas külm :D Toas oli vaid 15 soojakraadi ning see, mis väljas toimus polnud eriti mõnus. -28'C tuli ära küll. Nii ma otsustasin, et ma ei lähegi üldse proovima, kas mu auto läheb käima ning tegin ahju alla tule ning jäin koju. Hea mõte, kuna kui ma oleksingi kooli üritanud minna, ja oletame, et auto oleks käima läinud, siis rongid küll hilinesid. Sel ajal oli hilinemine kuni 15 min, nüüdseks on see 30 minutini jõudnud. Ei aitäh, ma ei soovi külmetada.
Praegu on toas 17'C. Isegi hästi :D Ja õnneks päike soojendab ka veidi tuba.
Aga mõnus oli soojade tekkide sees uut 'Gossip girli' vaadata :) Üks mõnus kakao ja mõmmi olid küll puudu aga ma ei vingu :D Sellega võib ära harjuda :p
Ma nüüd lähen meenutan oma eelmise aasta Lapimaa reisi, kus me samamoodi imestusega vaatasime, kuidas kraadiklaas -28'C-st madalamale langes. Ja need mäed, mmm.

Ma olen segaduses, ma olen nõutu, ma olen valmis käega lööma ja tuhandet asja veel. Ma lihtsalt ei tea enam midagi ja ei ole milleski kindel.
Ahjaa, ja mu peavalud on ka tagasi. Seega, tere stress. Kuu aega ilma nendeta on vist isegi liiga hea aeg. Njaa. Jätkame siis samas vaimus, sest raskemad ajad on veel ees.

Eile hommikul läksin kaheksaks kehkasse, kuna pidin samal päeval nagunii last ka hoidma minema.
Oii, see oli täiesti killer trenn :D Vähemalt inimesele, kes pole terve igaviku trenni teinud. Vahepeal oli küll tunne, et ma kukun ümber ja ei liigu enam kuskile ja siis tahtis ka pilt eest ära minna :D Õnneks ma siis puhkasin paar minutit ja kargasin edasi. Aga noh, kui teisip-ti kehalises käia, siis on seal ikka see sama trenn, nii et sellest asjast ma ei pääseks :D Ja täna on mu tuharalihased ikka mõnusalt valusad, et ma eelistan mitte liikumist :p
Lapse hoidmine läks sujuvalt kuna ta oli nii tubli minuga :) Magasime koos ka lõunal, kuna ma olin jube väsinud :D Ja ma sain temalt ka oma esimese ametliku kalli - mitte peale surutud vaid tema ise tahtis mulle kalli teha :) Kolm korda lausa.
Õhtul läksime vennanaise ja tema sõbrannadega kinno. Vaatasime "Kuninga kõnet". Hea film oli aga kuna kell oli palju, siis kippus uni peale :D Üks meist magaski pool filmi maha :D Peale filmi läksime Butterfly lounge'i. See oli tore, et kohe orgunniti meile laud ja värki aga ikkagi olin ma nii võõras kohas :D Täielik maaka tunne tekkis, oh well. Aga häid kokteile teevad :) Muidu midagi erilist selles kohas pole, minu jaoks. Normaalne koht.

Nüüd mul on küll uni peal :D Laps ei lasknud eriti kaua magada ka :D Ja ma tahan, et E. tuleks juba Tartust tagasi, igatsus on peal :P :)

Mood vs Anne&Stiil

Mingi aeg lugesin ühest blogist ajakiri Mood vs Anne&Stiil, kus võitjaks pmst tuli Mood. Kuna ma olen Anne&Stiili tellija, siis mõtlesin, et miks mitte uurida ja lugeda Moodi ka, eriti kui mõne jaoks oli Mood parem. Tekkis huvi, et mil määral need ajakirjad erinevad.
Ajakirjas Mood, nagu pealkirigi ütleb, saab lugeda moest, riietest, persoonidest ja nende suhtest riietesse ja ilusse jms. Reklaami on seal tõesti vähem kui A&S-s ning teksti tundub ka rohkem olevat, kuid juba see ajakirja stiil mulle kuidagi ei istu. Kuigi lõpuks harjub sellega ära. Samuti oli vahepeal teksti fondi muutus, mis oli äärmiselt häiriv. Vähemalt minu jaoks. Kuna ma pole ka väga suur moe fänn, siis jäi tekst minu jaoks igavaks. Muidugi oli tore vaheldus lugeda, kuidas keegi mõnesse riideesemesse suhtub või mis lollusi on kantud aga ega see mind eriti targemaks ei teinud.
Anne&Stiil - laadilt meeldib mulle rohkem (erinevat värvi kastid, fondid ja värki). Muidugi häirib rohke reklaam ehk ajakirja sisu võiks hoopis rohkem olla. Seal kaetaks palju suurem teemade valik ära kui ajakiri Moega. Enamasti on vaid üks-kaks artiklit, mis mind ei huvita ja võibolla jätan lugemata aga ajalugu on näidanud, et algselt igavana tundunud artikkel võib äärmiselt huvitav olla.
Kokkuvõttes ma tean nüüd, et ma jään A&S-i juurde, kuna mulle meeldib selle ajakirja stiil rohkem. Aga eks maitsed on ju erinevad ja nii peabki olema :) Ainult uusi ajakirju läbi lugedes võid avastada, mis just sulle sobib ja meeldib.

"So what?!"

Järjekordselt tädi kohustusi täitmas. Ok, momendil ma chillin kuna lapse isa üritab pisikest magama saada. Väike kisa tuli aga ma loodan, et varsti me ka magame.
Ma olin enda peale üpris vihane kui siia jõudsin - kõik asjad võtsin kaasa v.a. kõige tähtsama asja, milleks on antibiootikumid. Lõpuks ma sain arstilt need antibiootikumid ka ja nüüd jääb mul õhtul võtmata, seetõttu pean vara koju komberdama, et kaks võtmist vahele ei jääks :S
Vahepeal on kevadsemestri esimene nädal möödas ja ütleme nii, et prantsuse keelt ma seekord ei võta, kuna oleks koju saamisega ilge jama ning ökotoksikoloogias jäeti kohe kahe leheküljeline essee kirjutada. Ning kemomeetrias saime jälle tiitrida, lihtsalt lõbu pärast ju. Kuna asi oli juba tuttav, siis läks päris kiirelt, võrreldes esimese korraga. Täitsa vahva esimene nädal :D
Samuti ma võtan nüüd kehalist. Kolm aastat olen ma suutnud spordihoonest eemale hoida, kuid nüüd lähen vabatahtlikult sinna - miks mitte :D Eks see gümnaasiumi kehka ajas mind alguses sealt eemale. Aga nüüd on vähemalt tore treeningkaaslane ka :)
Praeguseks vist kõik :D

Hurtsi kontsert Tallinnas

Sain jõuludeks Hurtsi kontserdi pileti. Läksin siis venna poole ja koos tema naisega läksime koos kontserdile. Kuna ma teadsin, et soojendaja tuleb lavale pool üheksa, siis hoidsime kokku tunnikese niisama seismist ja passimist.
Kalevi spordihallis oli jahe, taga pool seistes ei saanud ilma jopeta olla aga inimeste keskel oli juba soojem. Peale pikka kaalumist otsustasime joped ära anda, mis maksis ühe euro. Õnneks me saime hea teenindaja, kes lubas joped kokku panna. Teised teenindajad nii sõbralikud polnud.
20:40 tuli lavale soojendaja: Shirubi Ikazuchi. Enne olin kuulnud ainult nende Eesti Laul 2011 laulu. Nüüd tean, et see on nende parim lugu. Ülejäänud olid tõesti kui ühest puust. Liiga uimane, und tekitav. Peale neid tuli nelikümmend minutit oodata kõige magusamat osa. Vahepeal lasti siis paremat muusikat plaadi pealt. Naljakas oli Prodigy't kuulda.
Kell 22 tuli siis Hurts peale. Väga mõnus oli. Ootasin ainult neid kahte, kuid oli ooperilauljast back-up meeslaulja (kes sai ka üksi särada), trummid ja veel ühed klahvpillid. Hästi mõnus. Ei olnudki lihtsalt ühe koha peal tammumine vaid sai ka karelda (mida ma haigena ei kasutanud ära) ja isegi kitarr oli laval. Eriti hea meel oli selle üle, et live-s oli laulja hääl mega hea! Kõigi lauljate kohta seda ei saa öelda. Mõnedele õnnelikele visati ka lavalt valgeid roose :)
Mul vedas, et mu asukoht oli täitsa hea ja lõppkokkuvõttes ei pidanudki kellegi pead eemaldama hakkama. Vahepeal oli küll selline tunne. Kontsertide ajal on nõme olla lühike.
Hurts esines kokku tunnikese. Kahju, et nii vähe. Ja see oli üllatav, et nad lasid end jube kaua tagasi kutsuda lisaloo jaoks.
Oleks pidanud lisaloo ajal minema garderoobi jopede järgi. Aga ei, mõistus ei võta kui palavik on ja läksime koos massiga ja oi kui suur viga see oli. Pool tundi järjekorras olemist ja ei mingit liikumist. Täiesti masendav oli. Juba võeti lava maha. Ei miskit. Siis andsin oma garderoobinumbri ühe tuttava kätte, kes jäi ise sinna edasi seisma. Pool tundi hiljem sai tema joped kätte ja seda ainult tänu sellele, et ta hüppas üle leti ja tõi need ise ära. Euro ja oota poolteisttundi oma jopet. Äärmiselt loogiline. Rikkus täiesti meeleolu. Ja ma mõtlen, et need inimesed, kes lootsid viimaste busside/trollide/trammidega koju saada, jäid lihtsalt neist maha!
Meie ei saanud üldse taksot. no mitte ühtegi. Tore. Aga saime õnneks selle tuttavaga koju ikkagi, nii et linna peale ei pidanud jääma.
Kokkuvõtvalt oli bänd ise hea aga kõik see muu nende ümber mitte.