Eile oli siis SEB Sügisjooks. Ma olin enne jooksu veidi närvis. Pole ju nii pikka maad jooksnud. Mõtlesin, et kindlasti jalad muutuvad tellisteks või siis tõmban hinge kinni või mida iganes.
Aga päris mõnus oli peale starti selle massiga trammiteedel joosta. Palju jooksjad karjusid ootepaviljonides olijatele, et bussi ei tule :D Kohe alguses läksid palju päris suure tempoga minema. Hiljem ma jõudsin neile järgi, kuna nad kõndisid :D Jah, joosti end hingetuks ja siis jälle kõnniti ja nii jälle uuesti. Ma olen uhke, et ma terve tee ainult jooksin :) Sain läbitud. Ja arvatav aeg oligi 1 h 15 min ja nii tuli ka. Sest selle tempoga ma tegin ju enne trenn ka.
Peale finišit oli mõnus tunne :D aga samas oli energiat veel ülegi, et läheks nüüd teisele ringile :D Aga kui ma mõtlen maratonile, siis ma küll ei viitsiks 4 tundi ja enam joosta :D Ei, aitäh.
Mis mulle ei meeldinud, et paljud kepikõndijad oli ees, jooksid ja siis kõndisid ja viibutasid veidi ohtlikult oma keppidega. Vahepeal oli küll hirm pihta saada aga õnneks pääsesin.
Ahjaa, ja mis hirm veel oli - asfalt. Mõned ütlesid, et jah, asfalt teeb jalgadele juba palju viga jne jne. Mõtlesin ka et põrutan ära ja ei tea mis kivid mul pärast alles on aga noup. Mulle isegi meeldis asfaldil joosta :D Nii et kõik laabus hästi. Järgmine aasta ehk jälle :)
No comments:
Post a Comment