Hurtsi kontsert Tallinnas

Sain jõuludeks Hurtsi kontserdi pileti. Läksin siis venna poole ja koos tema naisega läksime koos kontserdile. Kuna ma teadsin, et soojendaja tuleb lavale pool üheksa, siis hoidsime kokku tunnikese niisama seismist ja passimist.
Kalevi spordihallis oli jahe, taga pool seistes ei saanud ilma jopeta olla aga inimeste keskel oli juba soojem. Peale pikka kaalumist otsustasime joped ära anda, mis maksis ühe euro. Õnneks me saime hea teenindaja, kes lubas joped kokku panna. Teised teenindajad nii sõbralikud polnud.
20:40 tuli lavale soojendaja: Shirubi Ikazuchi. Enne olin kuulnud ainult nende Eesti Laul 2011 laulu. Nüüd tean, et see on nende parim lugu. Ülejäänud olid tõesti kui ühest puust. Liiga uimane, und tekitav. Peale neid tuli nelikümmend minutit oodata kõige magusamat osa. Vahepeal lasti siis paremat muusikat plaadi pealt. Naljakas oli Prodigy't kuulda.
Kell 22 tuli siis Hurts peale. Väga mõnus oli. Ootasin ainult neid kahte, kuid oli ooperilauljast back-up meeslaulja (kes sai ka üksi särada), trummid ja veel ühed klahvpillid. Hästi mõnus. Ei olnudki lihtsalt ühe koha peal tammumine vaid sai ka karelda (mida ma haigena ei kasutanud ära) ja isegi kitarr oli laval. Eriti hea meel oli selle üle, et live-s oli laulja hääl mega hea! Kõigi lauljate kohta seda ei saa öelda. Mõnedele õnnelikele visati ka lavalt valgeid roose :)
Mul vedas, et mu asukoht oli täitsa hea ja lõppkokkuvõttes ei pidanudki kellegi pead eemaldama hakkama. Vahepeal oli küll selline tunne. Kontsertide ajal on nõme olla lühike.
Hurts esines kokku tunnikese. Kahju, et nii vähe. Ja see oli üllatav, et nad lasid end jube kaua tagasi kutsuda lisaloo jaoks.
Oleks pidanud lisaloo ajal minema garderoobi jopede järgi. Aga ei, mõistus ei võta kui palavik on ja läksime koos massiga ja oi kui suur viga see oli. Pool tundi järjekorras olemist ja ei mingit liikumist. Täiesti masendav oli. Juba võeti lava maha. Ei miskit. Siis andsin oma garderoobinumbri ühe tuttava kätte, kes jäi ise sinna edasi seisma. Pool tundi hiljem sai tema joped kätte ja seda ainult tänu sellele, et ta hüppas üle leti ja tõi need ise ära. Euro ja oota poolteisttundi oma jopet. Äärmiselt loogiline. Rikkus täiesti meeleolu. Ja ma mõtlen, et need inimesed, kes lootsid viimaste busside/trollide/trammidega koju saada, jäid lihtsalt neist maha!
Meie ei saanud üldse taksot. no mitte ühtegi. Tore. Aga saime õnneks selle tuttavaga koju ikkagi, nii et linna peale ei pidanud jääma.
Kokkuvõtvalt oli bänd ise hea aga kõik see muu nende ümber mitte.

Ma ei tea mida enam teha - ma olen jälle haige. Ma suutsin tervelt nädal aega terve olla, wow. Ma kardan, et reedene pidutsemine viis mu immuunsüsteemi, mida nagu näha pole ollagi jällegi nulli ja peale puude toomist pühapäeval vaevlesin ma algul kriipiva kurgu käes ja siis läksid muud lõbud lahti. No nii ei saa ju olla aga ma kardan, et kuna mul on väike palavik, siis arst mind eriti vastu ei taha võtta. Novembri lõpust alates olen on again/off again haige olnud. peaks vist arstile kõllama ja ikkagi üritama aega kinni panna, ma ei jaksa enam :S

Reede õhtu

Eile käisime tüdrukutega Cafe Amigos. Naljakas kui see ka ei ole aga meil oli väga tore. Ei, me ei läinud neid keskealisi soome mehi sinna lantima, me ei läinud üldse kalastama :D Läksime HND pärast. Kuna esimesel tunnil oli naistele tasuta, pidime 1,5 h seda mitte-meie-maitse muusikat kuulama ja olema. Jubedus. Aga kontsert oli mõnus. Kargasime, moshisime nii et mul kaelakee läks pooleks ja juuksed käisid kellegi õlleklaasis ära :D Sõbrannale löödi ka külge. Õnneks ta ei vajanud meie abi ja suutis teise eemale peletada.
Naljakas oli see kuidas HND ajal tantsuplats hõrenes keskealistest :D Ja siis nad vaatasid meid hulle ammulisui :D Tore oli!
Kuid kael on jube valus :D

6,5 tundi

6,5 tundi - just nii kaua ma kirjutasin eile (neljap) eksamit. Alates viiendast tunnist hakkasid inimesed vaikselt lõpetama ja ma tean, et viis inimest ületas seitsme tunni künnise. Nii et ei olnud mina see aeglane miskit :D Aga see oli tõesti eksam omaette. Kokku kirjutasin 5 a4-ja ja ega ma ei viitsinud nendele reaktsioonimehhanismidele erilisi asju juurde kirjutada, niigi oli kopp ees. Seega, viite ma ei saa. Aga ma oleks kolmega ka rahul :p
Ma tõsiselt arvasin, et inimesed tegid nalja kui rääkisid, et seda eksamit kirjutatakse kuus tundi. Ma läksin sinna arvamusega, et nelja tunniga saab ikka tehtud. Unistada ju võis. Oleks võinud süüa kaasa võtta - ühest banaanist ja hematogenist jäi väheks.
Aga parem oleks, et ma ei peaks seda eksamit uuesti tegema! Uuel nädalal saab teada.

Koolitajad?!

Täna läksime kursaõega siis kemikaalidest ettekannet tegema. Astusime asutusse sisse, panime jopesid ära kui kuuleme kuidas naised omavahel räägivad "Kaks daami pidid koolitust tulema läbi viima". Tardusime. Koolitus?! Emm, see on tavaline ettekanne. Njaa, närvid hakkasid nüüd mängu tulema. Nende poolsed ootused olid ju eriti kõrged. Nii tore. Läksime siis koosoleku ruumi ja hakkasime pihta. Sain 15 min oma kemikaalidest rääkida, kursaõde rääkis teistest. Mul on hea meel, et me suutsime tekitada arutelusid ja et meie ettekandest oli ka kasu :)

Samuti suutsin ma oma algse kahe haiguseõpetuses ära parandada neljaks. Ma olen väga õnnelik :D Tõsiselt. Homme lähen oma järgmist kahte, mille sain füsorgis, parandama. Seal said siis aint kaks inimest kolmed ja minul jäi kolmest kaks punkti puudu ja ma lähen ja võtan need kaks punkti homme ära :D Ja neljapäeval on jubedaim eksam üldse. Ma tahaks, et oleks juba neljap õhtu ja see jubedus oleks seljataga. Oleks see vaid nii.

Täna üritasin sõbranna ema retsepti järgi kohupiimakooki teha. Esimese korra kohta tuli täitsa hea aga tahaks teha nii head kui tema ema :D Kuid harjutamine teeb meistriks :)

Need kaks sessinädalat on kuidagi stressivabad olnud. Njah, tänu sellele saab viimasel nädalal vist veidi rohkem tõmmelda ja närvirakke tappa. Esmasp on ettekanne verekeskuses, teisip lähen oma kahte parandama (seal aines, kus kolm oli maksimum hinne) ja neljap on selle sessi hirmsaim ja raskeim (kuue tunnine) eksam. Kui järgmisel nädalal ellu jään, siis selle kuu lõpus lähen venna, tema poja ja naisega fotograafi juurde. Saan ka ehk normaalsed pildid koos vennapojakesega :)

Nüüd peaks veidi õppima, enne kui sõbranna tuleb mu kooki proovima :D

Tagasivaade aastavahetusele

Kuna ma olin peale aastavahetust klaviatuurita, siis ma ei saanudki sellest kribada. See aastavahetus oli nii mitme asja poolest teistsugune. Esiteks toimumiskoht oli Tallinn. Õhtul olime veidi aega sõbranna pool ja siis sõitsime linna minu venna poole. Õnneks oli meil lumelabidas kaasas ja saime veidi lund rookida, et auto parkides kinni ei jääks. Majast tuli välja üks noor kutt ja kommenteeris, et kuidas siis nii, et noored neiud peavad lund rookima. Ja nii ta seisis, kommenteeris, tõmbas oma suitsu edasi ja appi ei tulnud. Lubas meid veel aknast jälgida. Okeiii. Õnneks saime auto pargitud ja oma kodinatega sisse. Jess. Tegime shampuse lahti ja hakkasime end sättima või noh, sõbranna hakkas sättima.
Peale Tujurikkujat läksime trolli ootama. Tuli vist nr 2, mis oli puupüsti täis. Kuna meil polnud kiiret jäime sinna edasi ootama. Õnneks nr 4 oli mõnusalt tühi, et saime rahulikult istuda ja olla. Lõpuks jõudsime Von Krahli, kus oli mega vähe inimesi :D Ja kuna meil hakkas shampusest paha, siis saime teenindajat üllatada oma vee tellimusega :D Päris imelik oli seal kahekesi istuda. 10 min enne uut aastat, sain vana aasta viimase kõne. See oli veidi üllatav, aga see inimene nagunii ei mäleta, et ta mulle helistas, ma juba harjunud. Igatahes, kui uuest aastat oli möödunud pool tundi hakkas rahvas ka sinna jõudma. Ning kuna all oli veidi igav muusika, siis läksime ülesse, kus oli live muusika. Ütleme nii, et see polnud meie maitsele muusika. Saime veidi naerda ja teravaid kommentaare teha. Kahjuks muusika väääga palju ei paranenud ja seda saab öelda ka naiste wc järjekorra kohta. No ma ei saa aru, mida mõned inimesed seal niiiiii kaua teevad. Tõsiselt. Kolm boksi ja kõik on 4-5 min järjest kinni. Ma vist ei tahagi teada.
Kuna muusika oli nagu ta oli mõtlesime, et lähme siis selle kolmese trolliga koju ära. Komberdasime siis oma kontsadega mööda linna. Vabakas oli klaaspudeleid ja prahti täis. Ime kombel jõudsime Tõnismäele päris kiirelt ja otsustasime siis 20 min seda trolli oodata, et hoida oma jalgu selleks, et minna hiljem statoilist hot dogi ostma. Kui troll lõpuks tuli, siis see oli niiiii täis kui ta olla sai. Ja see pidi esimene peatus olema?! Mõni inimene trügis veel sisse aga jah, see oli ikka päris hirmus. Ma arvan, et kui keegi tagant poolt tahtis maha saada, siis tal läks sellega vääääga palju aega. Aga meie siis hakkasime jala koju kõmpima. Ei tahtnud raha taksole ka raisata. Võtsime tee pealt oma hot dogi ja värsked eurod ning 30 minutiga olimegi kodus. Viimased 100 m koduni me spurtisime, kuna olime niiii väsinud juba.
Toas tegime jalavanni ja jutustasime. Magama ma õieti ei jäänudki. Ei tea miks.
Kell 10 läksin aga üle aastate vanni. Jube hea oli. Pole väga ammu vannis käinud. Tänu meresoolale oli vesi mõnusalt rohekas. Mõnus muusika ja väike ligunemine. Proovisin ka mullid siis ära. Sain veidi naerda kuna need kõditasid :D Aga vahva oli.
Keskpäeval otsustasime koju-koju ära tulla. Ja muidugi ei saanud me autoga minema, kuna üks ratas oli täpselt jää peal. Õnneks läks üks paarike mööda ja ma palusin koheselt abi kuna oli näha, et ma ei jaksa seda autot välja lükata. Tänu neile me saime poodi minna ja siis ka koju :)
Nüüd siis teine asi, miks see aastavahetus teistsugune oli, oli see, et keegi ei helistanud ega saatnud uue aasta sõnumeid nagu eelmine aasta. Kõik kuidagi nautisid hetke ja ei istunud telefoni otsas. Ma pole ainus, kes seda märkas. Päris hea vaheldus :)

Jälle haige :S

See vist on isegi hale-naljakas kuidas ma praegu siin arvuti taga istun - retuusid, lumelauasokid, soojad sokid, pidzaamad, pluss, kampsun, sall, kolm tekki ja müts :D Ma kaks ööd redutasin selle külma eest sugulase juures, kus sain mõnusalt palavikuga aega veeta. täna tulin hommikul kell 7 koju ja tegin kohe tule alla. Vähemalt 14'C-lt on temperatuur tõusnud 15,8'C-le. Seegi hea. Ja vähemalt on mul kõigi nende riiete ja tekkidega soe :)
Aga see on küll nõme, et suutsin haigeks jääda. Mitte, et ma oleks vahepeal terveks saanud. Esmaspäeval eksami konsultatsioonis (sess on ju käes) tundis kuidas külmavärinad mööda selga üles jooksevad ja kuidas palavik tõuseb. Läksin sealt venna poole kust sain mõneks kümneks minutiks asüüli, sooja teed, paratsetamooli ja suurepäraseid Sudafedi tablette (mis tõsiselt aitavad nohu vastu!). Koju jõudes otsustasin sugulase poole sooja minna, kuid lõpuks ikka roomasin koju. Olgugi, et siin on mega külm on ikka oma kodu. Ja homme saan isegi puid tooma minna. Vaata kui tore.
See nädal ma eksamit ei tee. Muidu oleks esimene eksam juba neljapäeval aga jah, ma parem puhkan, õpin rahulikuma tempoga ja korralikult, kui et lähen sinna rapsima ja veel haigena :S Ja muideks, eksam kestab keskmiselt 6 tundi, nii et parem mitte. Kuid reedel pean ikka kooli minema. Loodan, et saan selleks ajaks piisavalt terveks, et see käik ei tee mulle rohkem halba kui head (nagu esmasp).