Sain jõuludeks Hurtsi kontserdi pileti. Läksin siis venna poole ja koos tema naisega läksime koos kontserdile. Kuna ma teadsin, et soojendaja tuleb lavale pool üheksa, siis hoidsime kokku tunnikese niisama seismist ja passimist.
Kalevi spordihallis oli jahe, taga pool seistes ei saanud ilma jopeta olla aga inimeste keskel oli juba soojem. Peale pikka kaalumist otsustasime joped ära anda, mis maksis ühe euro. Õnneks me saime hea teenindaja, kes lubas joped kokku panna. Teised teenindajad nii sõbralikud polnud.
20:40 tuli lavale soojendaja: Shirubi Ikazuchi. Enne olin kuulnud ainult nende Eesti Laul 2011 laulu. Nüüd tean, et see on nende parim lugu. Ülejäänud olid tõesti kui ühest puust. Liiga uimane, und tekitav. Peale neid tuli nelikümmend minutit oodata kõige magusamat osa. Vahepeal lasti siis paremat muusikat plaadi pealt. Naljakas oli Prodigy't kuulda.
Kell 22 tuli siis Hurts peale. Väga mõnus oli. Ootasin ainult neid kahte, kuid oli ooperilauljast back-up meeslaulja (kes sai ka üksi särada), trummid ja veel ühed klahvpillid. Hästi mõnus. Ei olnudki lihtsalt ühe koha peal tammumine vaid sai ka karelda (mida ma haigena ei kasutanud ära) ja isegi kitarr oli laval. Eriti hea meel oli selle üle, et live-s oli laulja hääl mega hea! Kõigi lauljate kohta seda ei saa öelda. Mõnedele õnnelikele visati ka lavalt valgeid roose :)
Mul vedas, et mu asukoht oli täitsa hea ja lõppkokkuvõttes ei pidanudki kellegi pead eemaldama hakkama. Vahepeal oli küll selline tunne. Kontsertide ajal on nõme olla lühike.
Hurts esines kokku tunnikese. Kahju, et nii vähe. Ja see oli üllatav, et nad lasid end jube kaua tagasi kutsuda lisaloo jaoks.
Oleks pidanud lisaloo ajal minema garderoobi jopede järgi. Aga ei, mõistus ei võta kui palavik on ja läksime koos massiga ja oi kui suur viga see oli. Pool tundi järjekorras olemist ja ei mingit liikumist. Täiesti masendav oli. Juba võeti lava maha. Ei miskit. Siis andsin oma garderoobinumbri ühe tuttava kätte, kes jäi ise sinna edasi seisma. Pool tundi hiljem sai tema joped kätte ja seda ainult tänu sellele, et ta hüppas üle leti ja tõi need ise ära. Euro ja oota poolteisttundi oma jopet. Äärmiselt loogiline. Rikkus täiesti meeleolu. Ja ma mõtlen, et need inimesed, kes lootsid viimaste busside/trollide/trammidega koju saada, jäid lihtsalt neist maha!
Meie ei saanud üldse taksot. no mitte ühtegi. Tore. Aga saime õnneks selle tuttavaga koju ikkagi, nii et linna peale ei pidanud jääma.
Kokkuvõtvalt oli bänd ise hea aga kõik see muu nende ümber mitte.
No comments:
Post a Comment