Miks jaanipäevad peavad nii keerulised olema. Või õigem, miks ma pean need nii keeruliseks mõtlema?!
Jaanilaupäeval on sõbranna sünna. Viimastel aastatel oleme siin küla jaanitulel olnud ja nii kahte ühes tähistanud. Kui ma see aasta ütlesin, et arvatavasti lähen maale selleks ajaks, ei võetud seda uudist hästi vastu. Ma saan aru miks. Ma ise oleks ka pettunud. Aga miks ma tahan põgeneda mujale? Põhjuseid on mitmeid. Osad vist käiksid sinna alla, et otsin vabandusi, et mitte jääda. Aga suurim põhjus on teise sõbranna praegune teine pool. Ma pole otseselt ta vastu kuid ma pole temast ka vaimustuses. Samuti ma pole sõbranna eelmistega kunagi nii eriti koos olnud ka, siis puudub see harjumus. Ma lihtsalt ei viitsi ka see viies ratas olla.
Samas kui ma jääks jaanideks siia ei viitsiks ma eriti toast välja minna. Ja see viiks jällegi küsimusteni ja muude asjadeni. Jup, asi on minus. Ma lihtsalt ei suuda vahtida kuda nad üksteiselt käsi ei suuda eemale hoida. Häirib selline asi. Ja ütlemine ei aita. Trust me :p Aga jaanideni on aega. Eks näis mis saab. Praegu üritan vabalt võtta ja peamiseks plaaniks on põgenemine. Vaatab kas peale tööd seda viitsin ka teha :p