Njaa, minu must huumor pole läbi saanud. Vett jälle pole. Need inimesed, kellelt ma eeldaksin abi ei anna seda ja teised aitavad mind meeletult. Sõpra tunned hädas. Aitäh, E., et sa olemas oled :)
Aga ma ikkagi ei jaksa enam. Lihtsalt ei jaksa. Hoiatasin ka vanaema, et mul s*tt tuju ja tema küsis vastu: Miks? Ja ta endiselt ei mõista, miks ma tahan siit ära saada. Njah.

Nothing compares to a quiet evening alone*

Nädal on möödas ja ma võin uhkusega öelda, et ma pole linnavurle enam :D Tegelikult ma põgenesin 19.-20. veeb juba koju ära :D Sai veidi puhatud ja seda külmakambrit köetud (siis oli temp 12'C).
Laupäeval (19. veeb) tegime E.-ga sarja/filmiõhtu. Kohutavalt lõbus oli, nagu alati :D Aga me ei vaadanud ainult telekat vaid üritasime tema fööniga torusid soojendada :D See oli väga tõsine huumor :D Aga seda kauaks ei jätkunud. Pidime tõdema, et toru on arvatavasti keldrist lae ja I korruse põranda vahel ära külmunud.
Pühap tulid I korruse elanikud ja soojendasid selle toru ära ja panid makroflexi ka sinna. Ja vesi tuligi kraanist :) Väga positiivne. Aga ma pidin ikka linna tagasi roomama, kuna mu auto jahutusvedelik on mingi muu ainega koos mistõttu on külmumistemp palju kõrgem kui tavaliselt ja -20'C-ga on see üpris selline lumetaoline möks ehk siis ei mina piina oma autot, seega pean kooli ikka kuidagi saama.
Enne kodunt lahkumist mõtlesin, et jätan vee nirisema. Läksin siis keldrisse ka, et näha mis olukord seal on ja oiii, vesi oli põrandal ja tilkus veel paaris kohas. Helistasin unisele vennale, kes ei võinud kohe öelda, et see on arvatavasti kondensaat. Mina olin igatahes masenduses ja panin vee kinni ning olin kindel, et torud külmuvad jälle ära ja torud on katki kah. Mu halb tuju ei jäänud märkamata ka teistelgi.
Vend tuli järgmine päev siia ja ütles, et ei tilgu midagi ja et ka vesi jookseb. No väga hea. Ainult ta ei saanud poest soojustuseks miskit. Njaa. Minu vaikne paanika, et torud külmuvad ära, säilis.
Mõtlesin, et las sõbranna siis käib hommikul ja õhtul mul kraanist vett laskmas. Järjekordne huumor - ta ei saanud ust lahti. Ma nii väga tahtsin koju tulla ja mõista kuidas see uks nüüd lahti ei tule. Tuleb välja, et see varuvõti ei keera eriti hästi :D Oh well.
23. veeb-i õhtul tulin jälle koju. Mis siis, et toas oli vaid 11'C (praegu on 15'C, olin super õnnelik jälle kodus olla ja et ka vesi jookseb ilusti :) Torudele saime soojustuse ümber ka (mis siis, et ilmad lähevad nüüd soojemaks :D).


*Paramore - chrushchrushchrush

Musta huumori jätk

Vett tõesti pole ning peale hoolikat otsimist on toru vist keldris jäässe läinud. Selge. Aga millal see aeg leida, et seda soojendada? Vend peab homme tööl olema ja pühap on ka keeruline päev. Ma olen nõutu.
Praegu ma olen linnavurle ja see koht tõesti mõjub. Siin on igavam kui minu kolkakülas :D Ma juba mõtlengi nii, et nv tuleb, et mida siis teha. See õhkkond on kuidagi teine, kõik on teistsugune kui kuskil külakeses olla, kus on rahulikum.
Aga järgmine nädal tahan küll koju tagasi jõuda :D Ma ikka jään alati maatüdrukuks :p

Must huumor

Kas mul tõesti ei või ühte toredat päeva olla? Tuleb nii välja. Istusin täna siis 9 h kohvikus (jah, päriselt ka) ning jõudsin siis pool 23 koju. See oli teada, et tuba külm (14'C) ja sellega olin leppinud aga see, et vett pole. No tõesti. Kas on torud külmunud? Mis ma pean nüüd selle jamaga tegelema? Ma varsti tõesti enam ei jaksa selle korteriga jamada. Täpselt ristiks kaelas.
Hommikul siis vaatab, mis edasi saab :S

-28'C

Ärkasin hommikul mitte äratuse peale vaid sellepärast et teki all hakkas külm :D Toas oli vaid 15 soojakraadi ning see, mis väljas toimus polnud eriti mõnus. -28'C tuli ära küll. Nii ma otsustasin, et ma ei lähegi üldse proovima, kas mu auto läheb käima ning tegin ahju alla tule ning jäin koju. Hea mõte, kuna kui ma oleksingi kooli üritanud minna, ja oletame, et auto oleks käima läinud, siis rongid küll hilinesid. Sel ajal oli hilinemine kuni 15 min, nüüdseks on see 30 minutini jõudnud. Ei aitäh, ma ei soovi külmetada.
Praegu on toas 17'C. Isegi hästi :D Ja õnneks päike soojendab ka veidi tuba.
Aga mõnus oli soojade tekkide sees uut 'Gossip girli' vaadata :) Üks mõnus kakao ja mõmmi olid küll puudu aga ma ei vingu :D Sellega võib ära harjuda :p
Ma nüüd lähen meenutan oma eelmise aasta Lapimaa reisi, kus me samamoodi imestusega vaatasime, kuidas kraadiklaas -28'C-st madalamale langes. Ja need mäed, mmm.

Ma olen segaduses, ma olen nõutu, ma olen valmis käega lööma ja tuhandet asja veel. Ma lihtsalt ei tea enam midagi ja ei ole milleski kindel.
Ahjaa, ja mu peavalud on ka tagasi. Seega, tere stress. Kuu aega ilma nendeta on vist isegi liiga hea aeg. Njaa. Jätkame siis samas vaimus, sest raskemad ajad on veel ees.

Eile hommikul läksin kaheksaks kehkasse, kuna pidin samal päeval nagunii last ka hoidma minema.
Oii, see oli täiesti killer trenn :D Vähemalt inimesele, kes pole terve igaviku trenni teinud. Vahepeal oli küll tunne, et ma kukun ümber ja ei liigu enam kuskile ja siis tahtis ka pilt eest ära minna :D Õnneks ma siis puhkasin paar minutit ja kargasin edasi. Aga noh, kui teisip-ti kehalises käia, siis on seal ikka see sama trenn, nii et sellest asjast ma ei pääseks :D Ja täna on mu tuharalihased ikka mõnusalt valusad, et ma eelistan mitte liikumist :p
Lapse hoidmine läks sujuvalt kuna ta oli nii tubli minuga :) Magasime koos ka lõunal, kuna ma olin jube väsinud :D Ja ma sain temalt ka oma esimese ametliku kalli - mitte peale surutud vaid tema ise tahtis mulle kalli teha :) Kolm korda lausa.
Õhtul läksime vennanaise ja tema sõbrannadega kinno. Vaatasime "Kuninga kõnet". Hea film oli aga kuna kell oli palju, siis kippus uni peale :D Üks meist magaski pool filmi maha :D Peale filmi läksime Butterfly lounge'i. See oli tore, et kohe orgunniti meile laud ja värki aga ikkagi olin ma nii võõras kohas :D Täielik maaka tunne tekkis, oh well. Aga häid kokteile teevad :) Muidu midagi erilist selles kohas pole, minu jaoks. Normaalne koht.

Nüüd mul on küll uni peal :D Laps ei lasknud eriti kaua magada ka :D Ja ma tahan, et E. tuleks juba Tartust tagasi, igatsus on peal :P :)

Mood vs Anne&Stiil

Mingi aeg lugesin ühest blogist ajakiri Mood vs Anne&Stiil, kus võitjaks pmst tuli Mood. Kuna ma olen Anne&Stiili tellija, siis mõtlesin, et miks mitte uurida ja lugeda Moodi ka, eriti kui mõne jaoks oli Mood parem. Tekkis huvi, et mil määral need ajakirjad erinevad.
Ajakirjas Mood, nagu pealkirigi ütleb, saab lugeda moest, riietest, persoonidest ja nende suhtest riietesse ja ilusse jms. Reklaami on seal tõesti vähem kui A&S-s ning teksti tundub ka rohkem olevat, kuid juba see ajakirja stiil mulle kuidagi ei istu. Kuigi lõpuks harjub sellega ära. Samuti oli vahepeal teksti fondi muutus, mis oli äärmiselt häiriv. Vähemalt minu jaoks. Kuna ma pole ka väga suur moe fänn, siis jäi tekst minu jaoks igavaks. Muidugi oli tore vaheldus lugeda, kuidas keegi mõnesse riideesemesse suhtub või mis lollusi on kantud aga ega see mind eriti targemaks ei teinud.
Anne&Stiil - laadilt meeldib mulle rohkem (erinevat värvi kastid, fondid ja värki). Muidugi häirib rohke reklaam ehk ajakirja sisu võiks hoopis rohkem olla. Seal kaetaks palju suurem teemade valik ära kui ajakiri Moega. Enamasti on vaid üks-kaks artiklit, mis mind ei huvita ja võibolla jätan lugemata aga ajalugu on näidanud, et algselt igavana tundunud artikkel võib äärmiselt huvitav olla.
Kokkuvõttes ma tean nüüd, et ma jään A&S-i juurde, kuna mulle meeldib selle ajakirja stiil rohkem. Aga eks maitsed on ju erinevad ja nii peabki olema :) Ainult uusi ajakirju läbi lugedes võid avastada, mis just sulle sobib ja meeldib.

"So what?!"

Järjekordselt tädi kohustusi täitmas. Ok, momendil ma chillin kuna lapse isa üritab pisikest magama saada. Väike kisa tuli aga ma loodan, et varsti me ka magame.
Ma olin enda peale üpris vihane kui siia jõudsin - kõik asjad võtsin kaasa v.a. kõige tähtsama asja, milleks on antibiootikumid. Lõpuks ma sain arstilt need antibiootikumid ka ja nüüd jääb mul õhtul võtmata, seetõttu pean vara koju komberdama, et kaks võtmist vahele ei jääks :S
Vahepeal on kevadsemestri esimene nädal möödas ja ütleme nii, et prantsuse keelt ma seekord ei võta, kuna oleks koju saamisega ilge jama ning ökotoksikoloogias jäeti kohe kahe leheküljeline essee kirjutada. Ning kemomeetrias saime jälle tiitrida, lihtsalt lõbu pärast ju. Kuna asi oli juba tuttav, siis läks päris kiirelt, võrreldes esimese korraga. Täitsa vahva esimene nädal :D
Samuti ma võtan nüüd kehalist. Kolm aastat olen ma suutnud spordihoonest eemale hoida, kuid nüüd lähen vabatahtlikult sinna - miks mitte :D Eks see gümnaasiumi kehka ajas mind alguses sealt eemale. Aga nüüd on vähemalt tore treeningkaaslane ka :)
Praeguseks vist kõik :D