Neljap oli laboris hea päev :) Asendasime ühe aluse teisega ja tundub, et tulemus tuli parem. Igastahes ajaline võit on olemas. Saagist ma veel ei tea, peab veel aine ära puhastama. Kuid tundub, et tuli hea saagis :)
Füüsika järeltööl sain täpselt sama töö, mida ma eelminekord juba tegin :D Kui ma sama töö kaks korda läbi kukun, no siis on küll piinlik. Aga seekord teadsin, mis vigu ma tegin, või noh, õppejõud tegi vihje. Eks igaüks (ehk mina) saab tekstist erinevat moodi aru :D Loodan, et tegin ära.

Täna oli tegus päev ja jätkub. Hommikul viisin auto töökotta. Siis tulin koju, tõin puud tuppa, tegin Buffy puuri puhtaks ning tule alla. Jõudsin veidi hommikust süüa, kui juba helistati ja öeldi, et auto on valmis :) Nüüd on autos kuidagi liiga soe :D Aga ei, talvel on tore kui soojendus töötab.
Auto käes, käisin vanaemaga poes. No küll läks ikka aega. Koju tulles sain veel koristada ja siis tuli väike venna külla. Täitsa tore sell on (7-kuune). Sõi ja siis muidugi näitas mu pükstele ka mida ta sõi :D Tuba nägi välja nagu oleks sealt orkaan üle käinud :D
Siis viidi mu pesumasin ära ja rahu majas :D
Nüüd lähen NO99 aktsioonile, siis kohvik ja Woodstock? Eks näis, õhtu on veel ees.

Ma olin eile tubli ja käisin verd andmas :) Seekord ma olin närvis. Isegi mu vererõhk oli veidi kõrge :D, tavaliselt ta on madal, nagu liiiiga madal. Aga hemoglobiin oli korras ja saingi verd anda :)
Lauale lamama ja pumpama. Asi läks kiirelt ja seekord ei hakanud mul nii kerge kui eelminekord :D, seega nuuskpiiritust polnud vaja. Omal jalal sain minema ja ei minestanudki ära (mitte, et ma enne olen ära minestanud).
Hiljem tundsin kuidas midagi füüsilist on väga raske teha (käisin poes ja tassisin kotid tuppa). Hea, et mul vähemalt puud toas olid.
Sain ka oma esimese "Aitäh" tassi :)

Täna vist lähen autoga töökotta, kui kaua ma ikka jaksan talvel ilma soojenduseta sõita.

Ilus ilm. Üle poole tunni kaevasin autot välja. Tee peale saamisega oli ka veidi probleeme aga sain hakkama :D Autos oleva niiskuse tõttu oli E. mu sisemine kojamees :D Lõbus. Sõitsime Selverisse. Ütleme nii et kaubaveokid olid ka igale poole kinni jäänud ja pidin kõrvalmaja juurde parkima. Ja pood oli tühi, kaupa polnud tulnud.
Koju jõudsime ka. Siis läksin puid tooma. Sumpasin põlvist saati lumes kuurideni. Kuuriuks oli kinni tuisanud. Kaevasin seda mingit moodi lahti. Võtsin puud ja tõin tuppa. Ühest korrast toomisest ei piisa. Teist korda veel. Aga see polnud endam nii lõbus, kuna oli endal lume nii libedaks seal tallunud, et kukkusin koos puudega vastu teravat uksekonksu. Selja tõmbas katki. Mõnusss. Hiljem tükk tegemist, et uks kinni ka saada.
Nüüd istun toas ja tuli on ahju all. Tuba võiks soojaks ka minna.

Neljapäevast laupäevani

Sisutihe nädal on olnud. Võtame siis päevad kokku:
Neljap. Olin laboris. Ja toimus järjekordne tööseminar, mis kestis 1,5 h. Ja ütleme nii, et reaktsiooni ülespanekuga sai ikka vaeva nähtud ja värki. Mis kõige naljakam, tekkis väike segadus ja reaktoris polnud väga tähtsat komponendi (noh, mingil määral oli, kuid mitte õigel kujul) ning reaktsioon ei toimunud. Ja mina polnud jõudnud sööma ega midagi. Kell kuus õhtul tatsasin sugulase juurde, kes mulle lahkelt putru tegi ja nii ma kogusin jõudu, et minna üliõpilaste majja motivatsiooniüritusele. See oli tore ja värki. Koju jõudsin peale keskööd ja õnneks ei olnud libe :). Magama sain kell 2.
Reede. Äratus kell 8. Hakkasin artiklit kirjutama. Mustandiga sain kella kümneks ühelepoole. Siis läksime vanamaga uut selverit tsekkama. Teadagi - vanama armus poodi ära, kuna seal müüakse tema lemmikvorste ja kuna seal on ka valikut. Kuna tegu on uue poega, siis ma veel ei kipu sinna, kuna järjekorrad on seetõttu pikad.
Igastahes poes käidud, tõin puud tuppa ja vurasin laborisse, et oma ainet sealt reaktsioonisegust kätte saada. Palju jamamist tuli aine kohe kolonnist välja. Kahjuks mul polnud aega ainet kokku tõmmata, kuid juhendaja oli nii abivalmis ja lubas seda ise teha. Mina läksin aga toimetusega Kalev meediasse. Seal oli meil nn ekskursioon. Päris muljetavaldav oli. Ma nt ei teadnud kui palju ajakirju nad olid endale ostnud ja värki. Olen justkui maa-all elanud :D
Järsult saabunud talve tõttu oli liiklus kohutav. Ja libe oli ka, väga fun. Õnneks ma jõudsin turvaliselt koju, kuigi libedus andis tunda.
Kodus kirjutasin artikli valmis ja pidin otsustama, et kas minna sugulase juurde ära kolimis peole või mitte. Kuna sõbranna oli kesk-eestis, siis ma otsustasin ikka minna. Minu üllatuseks, ei saanud seda peoks nimetada. Pigem vaikne istumine. Kell 23 olid kõik läinud. Mina jäin ööseks.
Laupäev. Aitasin sugulasel pakkida. Sain nõusid ajalehe sisse rullida :D Kolm autotäit asju ja läksimegi tema uude kohta. Võin uhkusega öelda, et ma olin teine inimene, kes seda uut kohta nägi :D. Ilus korter.
Kolimise käigus kaotas mu mantel ühe oma nööbi (nüüd mul tuli kohe meelde üks luuletus nööpidest, hiir teab, millest jutt). Kolitud, võtsin oma auto ja mõtlesin rocca al maresse minna. Issand kui palju rahvast seal ikka oli. Parkla oli ka meeletult täis ja libe. Ratas käis mõnusalt all ringi.
Väike ostlemine ja jõudsin lõpuks koju, et uuesti puid tuua ja kütta, kuna termomeetri näit - 14,5 'C, ei rõõmustanud eriti.
Nüüd olen hulgaliselt oma sarju vaadanud. Väljas on mõnusalt valge. Tahaks kelgutada :)

Kahjuks ma ei saanud täna oma autosoojendust parandada. Eks ma pean siis ilma soojenduseta veel läbi ajama. Aga kui kuum kakao on kõrval, siis ei tunneta seda külma nii väga :D

Mäkbehhhhh

Eile käisin NO99-s MacBeth'i vaatamas. Üldiselt on tore, kui noored meesnäitlejad end pool paljaks kisuvad, kuid isegi see eriti etendust ei päästnud.
Tantsu ja laulukohad olid toredad, lõbusad ja mõnus vaadata. Kuid kohutavalt häiris see, et peaosatäitja luges kohati teksti maha.
Sarve mängitud tegelane meenutas mulle teatava valgusega ja nurga all Heath Ledgerit, sellelt viimaselt maalilt. Kohutav sarnasus.
Inimpüramiid oli ka tore. Ja lõpus täringu veeretamine. Aga üldiselt jäi asi nõrgaks. Teist korda seda vaatama ei lähe ehk lemmik ta mul ei ole.

"Plõks"...

...nii käis lõks minut tagasi. Ma parem ei ütle, mitu ma olen kätte saanud. Aga asjad on seal maal, et ma olen obsessed, ma aint neist räägingi ja kirun. Ja koolis ka hiiri mainitakse, siis läheb süda pahaks ja mulle meenub, et pean mingi aeg tagasi koju tulema ja kogu selle värgiga silmitsi seisma.
Aga vähemalt saan öösiti magada :)

Ja täna õhtul lähen MacBeth'i esikale :)))

All quiet on the Western Front

Ei, ma ei hakka raamatust rääkima, kuigi see raamat on üks mu lemmikumaid, kui mitte kõige lemmikum. Igastahes, tänane öö möödus võideldes.
Magama minemise ajaks oli juba kaks ohvrit (loe: kaks närust unesegajat hiirt. Ostsin lõksud, kuna ei jaksanud enam oodata millal mürk mõjuma hakkab). Aga need olevused on liiga targad - said juustu kätte ilma, et lõks tööle oleks läinud.
Igastahes, läksin teise tuppa magama, lootes, et seal saan magada ja noh, seal ju ei tohiks midagi süüa olla. Kell neli hommikul veendi mind ümber. Üks oli kuidagi sinna tuppa saanud ja krõbistas mingeid küpsiseid. Kuna see tuba on väiksem kui minu tuba, siis otsustasin oma tuppa tagasi tulla, kuna noh, hirmu on vähem, et keegi hüppab voodisse. Kell oli 6 hommikul kui otsustasin magamisele käega lüüa. Läksin panin lõksud vinna + mürki ka juurde, neile see asi hullult maitseb. Ja tulin tagasi magama. Ja magasin 3 tundi ilma krõbinata, mitte küll rahulikult, kuid siiski. Ja üks oli veel langenud.
Nii, 3 ohverdust me peaaegu täiskuule ja praegu on vaikne. Lõks juustuga ootab järgmist ohvrit. Ma loodan, et neid rohkem pole ja ma saan täna magada. Kuid arvan, et paranoia ei lase.

Füüsika õppimise asemel

Eile läksime sõbrannaga pesulasse ja siis ta järsku ütles, et lähme välja, kuigi mul väga tuju pole. Ja me läksimegi. Jalutasime vanalinnas ja lõpuks sattusime ühte pubisse. Rahvast oli palju aga õnneks me saime laua endale. Kuna me olime aint kahekesi (sõbranna oma poisiga olid alles tulemas) siis ruumi puuduse tõttu tulid me lauda kaks noormeest. Üks oli tore, teine pealetükkiv :D. Ja kõige naljakam oli see, et ta küsis, et mis me sinna läksime, kui me ei tantsi. Ma ikke mõtlen, et kui tahad hirmsalt tantsida lähed ööklubisse, mitte pubisse. Ma üritasin talle seletada miks me ei tantsi, aga talle ei jõudnud kohale, oh well.
Kui sõbranna tulid siis läksime sealt ära ja suundusime woodstocki, aga kõigepealt pidime suuuuure ringiga plaza juurde autot otsima minema, see oli meeletult suur ring.
Woodstockis oli jube vaikne. Inimtühi. Istusime veidi aega siis taheti Bambasse minna. Mõtlesime, et vb ei saa laudagi, heh, see oli samuti inimtühi. Tund aega mängisime. Kohati tore.
Läksime ära ja siis meil oli sõbrannaga kaklus, et kumb istub taga ühel pool ja teine teiselpool (nimelt sõbranna ei tahtnud jälle sinna istuda kus uksel oli lapselukk). Ma ütlen, et sellel taksojuhil oleks huvitav vaade olnud, kui ta poleks maganud :D Igastahes, mina pidin naerukrambid saama :D
Siis oli valik, et kas lähme koju või kuhugi edasi. Mõtlesime, et lähme tagasi Woodstocki, et vaatame, kas on elu tagasi tulnud. Ja oli. Rahvast oli. Istusime, olime :)
Kell 4 hommikul hakkasime ära tulema. Autos oli padi :) Kell 5 olime kodus. Maj ust ärkasin siis, kui tee keeras kodu poole :) Kodukoha tunned ikka ära.

Hiirtel on pidu

Juba mitu ööd pole ma korralikult magada saanud, kuna hiired ajavad üksteist taga ja karjuvad või siis krõbistab üks neist mu voodi juures ja ma kardan, et ta kohe-kohe ronib mulle voodisse. Muidu ma ei kardaks sellist asja, aga kuna ma olen näinud kuidas nad mööda kardinaid ronivad, siis ma ei kahtleks, kui ta öösel mulle külla tuleks. Kuna ma mulle meeldib öösel unemaal olla ja mitte mõelda, siis lähen homme poodi ja ostan mürki. Yup, olen jube inimene. Algul mõtlesin lõksude peale, kuid siis mõtlesin ümber- need vennikesed on ju nii pisikesed, et see lõks ei aitaks miskit.
Eks näis, kas leian homme poest mürki või ei.

Närimiskont

Eile olin linnas ja hoidsin ühe inimese poole aastast kutsikat. Mõtlesin küll, et oh, saan mingi nunnu loomaga mängida jne, aga elukas oli koletis. Ta lausa võttis hoogu, et mind rünnata. Ma olin tema jaoks suur närimiskont, mahlane ka veel pealekauba. Nämm-nämm.
Ja siis kui ta lõpuks minu närimisest ära väsis tuli ronis sülle ja tahtis kaisus magada, no on koer.
Veel oli tore, kui pidime õhtul välja minema hakkama, otsustas tema oma häda ära teha ja nii ta kõndiski toast esikusse endal sorin järel :D Pissinud siis ühte kohta.
Ütleme nii, et mul läks koera tahtmise isu ära, tõsiselt. Mul oleks vaja rahulikku, suurt sülekoera, kes ei näeks mind kondina. Kunagi ma leian ta, aga praegu...näkää, parem paranen sõjahaavadest.