Véronique Ovaldé "Üldiselt mulle mehed meeldivad"

"23-aastasele Lilile. Lili ja tema hoolitseva abikaasa Samueli elu kulgeb idülliliselt erisugustest häältest kihava loomaaia kõrval. Kuni ühel päeval vilksatab Lilile akaatsia varjust tema esimese armastaja Yoïmi kuju. Mehe ilmumine toob kaasa valusaid mälestusi. Ovaldé vohav poeetiline keel, millesse põimuvad sisemonoloogid, pakatab sensuaalsusest ja vangistab lugeja oskuslikult peategelase väärastunud ja samas köitvalt fantaasiarohkesse maailma."
Nii kõlab kirjeldus raamatu taga. Raamatut oli hästi kerge lugeda, samas ka hästi raske, kuna laused olid meeletult pikad. Ühe lehekülje pikkune lause polnud midagi ebatavalist. Aga sisu poolest oli täitsa hää. Lili jutustab kuidas ta kohtas Samueli ja kuidas Yoïmi, tema ja ta venna lapsepõlvest, mis oli üpriski kurb.
Keskmiselt hea raamat.

“When I use a word,” Humpty Dumpty said, in rather a scornful tone,
“it means just what I choose it to mean – neither more nor less.”
“The question is,” said Alice, “whether you can make words mean so many different things.”

Lewis Carroll, Through the Looking Glass

Arvuti

Eile lammutas venna mu lauaarvuti lahti, võtsime kõvaketta välja ja panime tema arvutisse, minimaalses koguses faile sai venna arvutisse pandud, ülejäänud läksid prügikasti. Avastasime, et mul polegi windowsi plaati, kas tõesti arvutit ostes ma ei saanud seda kaasa või see oli juba arvutis. Kahtlane. Ja kui tahtsime arvutit tööle panna ütles mu monitor üles ja noh, cd/dvd-lugeja ei tööta juba ammu nii et sai venna monitor ja lugeja võetud :D Aga praegu arvuti töötab aga tuleb väike operatsioonisüsteemi muutmine siiski ära teha, eelistan siiski xp-d :D Nii, et täna saab veel ühe format c teha, jeei.

Mida teevad arstid kui patsiente pole...

Neljapäeval röövisin sõbranna ja läksime arsti juurde. Viis minutit enne õiget aega istusime juba ukse taga. Vaikus. Kedagi muud ooteruumis ei ole. Arsti kabinetist kostuvad hääled: "kriiks" ja mikrolaineahju "ding"- arstid söövad. Vaatasime üksteisele suurte silmadega otsa. Me ei suutnud ära imestada, et arst on vaid kaks tundi tööl olnud ja kaks tundi on vaid jäänud ning juba süüakse. Kui jõudis minu aeg kätte tekkisid ooteruumi veel kaks inimest. Kümme minutit hiljem sõbranna kõrval istunud vana naine muutus rahutuks ja küsis mult vene keeles, et kas keegi on seal sees ja jne, lõpuks hakkas ta sisse tormama, kui arst tegi ukse lahti ja hüüdis mu nime, seekord ei vedanud naisel.
Aga vahest oli sea hea, et arst oli just söönud kuna ta tuju oli üpris hea. Sain rahulikult röntgeni- ja vereproovilipikud. Rõõmsalt tatsasime sõbrannaga röntgenisse. Itsitasime, et jumal tänatud, et ultrahelisse ei pea minema, muidu arvataks kohe, et rase. Teame küll neid pilke, kui noor neiu tuleb ultrahelist. Automaatselt rase. Aga röntgenis väike stripp ja tulemus käes- kopsud korras ja süda normaalse suurusega :D. Krt, ei olegi suure südamega inimene :D
Siis läksime kolmandale korrusele- verd vaja anda. Uks oli lahti ja sõbranna tegi naljakaid nägusid ja mina pidin siis tõsiseks jääma kui naine mult verd võttis, oh kui tore. Tulemused käes läksime tagasi arsti juurde. Veidi aega ootamist ja laste mänguasjade jõllitamist sain uuesti kabinetti ja kiirelt öelda- veri korras, kopsud korras- kirurgi juurde :D. Mai kuus on mul aega sinna minna. Ei midagi tõsist. Lihtsalt perearst ei oska enam midagi teha ega mõelda, sest eelmien aasta läksin sama murega ja siis ma sattusin kurgu-nina-kõrvaarsti juurde, kes saatis mind hambaarsti juurde ja siis ma enam ei jaksanud. Igastahes nüüd kaks aastat hiljem on mul jälle jaksu sellega tegeleda. Tahaks lihtsalt teada.

Sinised nitriilkindad

Ma ei mõista. Pole ka minu koht talle öelda aga majanduslangus on ning pole vaja kindaid raisata :D Nimelt meie labori prantslane kasutab meeletutes kogustes nitriilkindaid. Nagu veerand pakki päevas. Kui ta kindad käest võtab, viskab kohe need prügikasti. Kui midagi kinnastele läheb- prügikast. Prügikast on juba ise sinine nagu taevas. Ma ajan nädal aega tavalise kinnastega läbi. No ma ei tea :D

Endiselt pole mu läpakas parandusse jõudnud. Nii ta istub (loodetavasti) venna autos või siis tema kodus. Tundub, et see kuu ma oma arvutit tagasi ei saa. Tegelt rohkem ma kardan, et nad teevad kõvaketta tühjaks. Seal on lihtsalt üks kõigekõige tähtsam fail, mida ma mitte mingil juhul kaotada ei tahaks. Oeh. Jääb üle vaid oodata.

Ma igatsen oma arvutit. Täna hakkasin venna arvuti taga ajalehe ja muid asju tegema ja no ma ei leida isegi Microsoft Worksi ülesse :D Sellessuhtes on vista jama, et Wordi pole. Nii et pean endiselt wordpadiga läbi ajama :D.
Aga üks artikkel olemas, teine vaja kirjutada ja siis vaja cv valmis teha ning üks essee kirjutada ning homseks inka esseeks ette valmistuda ning bioinformaatika kodutööd ei saa unustada. Tegevust jagub.

Labor

Mõtlesin, et annan teada kuidas laboris edeneb. Igastahes, isovaleeraldehüüdist sünteesitud diooliga tegin ka teise oksüdeerimise ära. Vahepeal oli väga masendav, kuna tundus, et soovitud produkti ei saanud. Tegin vist neli TLC plaati ja ei midagi. Lõpuks kui ma ekstraheerima hakkasin tuli plaat välja ja nägin oma produkti :). Saagis väga hea küll arvatavasti pole, midagi viiekümne kanti, aga meid huvitav pigem teadmine, mis aine siiski tekkis ja kas atsüklilisi aineid saab nii oksüdeerida. Nüüd pean vaid kolonni jaoks sobiva eluentide segu välja mõtlema ja siis kolonni ära tegema ja siis saab hästi palju proove teha :D.
Viimased kaks nädalat olen ma väga tihti end laborist leidnud. Kas iga päev või siis üle päeva. Väga huvitav aga samas mõnus, sest õhtune ekstraheerimine tõstab meeleolu :D

Siku ja arvutid

kaputt. Minu mõlemad arvutid on kaputt. Jama. Ei tea mis saab. Maailmast ära lõigatud. Oeh.

Väikesed asjad

Väikesed asjad teevad tuju heaks. Nimelt mu jänes, Buffy, kes aasta tagasi vältis igasugust inimkontakti ja vihkas paitamist on oma meelt muutmas :D. Nimelt karvapall hüppas mulle voodisse ja siis kui ma teda paitasin jäi ta rahulikult istuma ja ei põgenenudki ära. Viis minutit! See on suur saavutus. Kui nii edasi läheb polegi mul koera vaja :D, saan Buffyt nunnutada :P

Nädalavahetus

Nädalavahetus oli ikka väga mõnus- sai palju suheldud :D. Reedel olime niisama sõbrannaga. Laupäeval käisin maal. Sain hästi palju kohupiimakooki süüa ja nägin poolvenna Rasmust :) Väike väänik :p. Temaga sai ikka päris palju tegeletud. Lapse kantseldamine võtab ikka päris läbi aga samas oli tore ega seda igapäev saa teha :). Ja õhtul jällegi sain sõbrannadega kokku :D. Ja täna pidin tegelikult õppima aga vaatasin poole päevani telekat ja siis sõbrannaga viisime õlupudeleid ära :D peaaegu sada tuli täis :D Ei, mina ei joonud neid kõiki ära. Ja siis piinasin ühe inimese koeri veidi :D Toredad koerad :D Inimene on ka tore :p. Ja nii kui lõpuks koju jõudsin helises telefon ja sõbranna kutsus välja, nii me sõitsime teadmata suunas ja kuulasin muusikat ja hing oli rahul. Ja kui ma sealt lõpuks koju jõudsin helises umb kümme minutit hiljem jälle telefon :D ja teine sõbranna tuli korraks külla. No väga sotsiaalne loom :D Nii palju siis õppimisest aga ei kahetse midagi :) Tore oli! :)

Kas tõesti hilisõhtune ekstraheerimine laboris võib värskendav olla? Juhendaja oli juba koju läinud kui ma laborisse jõudsin. Teda ei saa ka süüdistada, kuna ta veidi tõbine (nagu minagi). Aga ma teadsin mida teha tuleb- filtreerida, ekstraheerida, TLC ja kuivama panna. Ideaalsel juhul võiks homme kolonni ära teha aga ma vist liiga väsinud ja haige, et selle poole pürgida. Arvan, et piisab ka sellest kui ma hommikul lähen oma uutele lubadele järgi (hüvasti vahtralehed), ostan sugulasele teatripileti ära ja laboris võtan seminarist osa+ filtreerin jällegi ja rotan veidi. Ehk ta suudab esmaspäevani külmkapis ilusti seista. Igastahes reaktsiooniaeg oli 50h ja ütleme nii, et kui saagis on 20% siis võib õnnelik olla :D. Substraati on veel kahe katse jagu nii et saan veel sama ainega tegeleda.

Koosolek

Eile oli ajalehe koosolek. Enne sinna minemist mõtlesin, et olen maksimaalselt kella kaheksani ja siis tulen koju ära, sest haigus kallal ja päev niigi pikaks veninud. Läksin siis sinna ja mida ma näen- ainult peatoimetaja istub laua taga. Kella kahesani olime kahekesi, siis lisandus üks inimene juurde ja nii me kolmekesi tegime koosolekut praktiliselt kella kümneni. Alati on nii, et ma mõtlen varem äraminemisest, kuid ikkagi jään lõpuni, kuna nii lõbus on :D
Aga juba täna lähen ühte kohta intervjuud tegema, nii et jah, asjad liiguvad :D.

Sotsiaalne loom

Ma olen sotsiaalseks loomaks muutunud- juba ammu pole nii mitu päeva järjest väljas käinud ja aktiivselt inimestega suhelnud. Reedest saati on aina tegevust, ma ütlen, nii mu raamat jääbki lugemata :D. Tänasekski tekkisid plaanid, kuigi alguses pidin hiliste öötundideni laboris olema aga mis sa teed, kui aine on stabiilne ja ei taha eriti diooniks muutuda :D. Aga jah, neljapäevani on plaanid tehtud ja vb isegi nädalavahetus on ka planeeritud. Kõik on väga huvitav, vist kevade süü :D. Aga lõpuks ma pean siiski end kokku võtma ja õppima hakkama, anatoomia on vaja selgeks teha ja tuhat muud asja ka.

Aga täna üks mees, veiniklaas nina ees, norskas bistroos :D huvitav vaatepilt.
Ja eile hirmutas mu venna jehvoova tunnistajad ära :( Njah, kui nad tulevad jutuga, et kas abikaasa kodus, siis ikka kohutab ära :D Nüüd ma vist ei pea muretsema, et nad tagasi tulevad :( aga ma oleks tahtnud seda raamatut lugeda, mida nad pidid tooma. Jama.

100 tundi astronoomiat

Rahvusvahelise Astronoomia Aasta 2009 raames kulgeb projekt "100 tundi astronoomiat" mis pakub tänasest, st 3. aprilli keskpäevast homse, st 4. aprilli keskpäevani võimalust jälgida veebiülekandeid ligikaudu 80-st maailma observatooriumist.
Ülekannet saab vaadata aadressilt:
http://www.ustream.tv/channel/100-hours-of-astronomy

ajakava: http://www.astronomy2009.ee/?src=24hour

Kes tahab ise läbi teleskoobi vaadata siis selleks on võimalus peahoone juures pühapäevani, st 5. aprillini õhtuti kell 19.00-23.00 ja ka Tallinna Linnahalli promenaadil laupäeval, 4. aprillil algusega kell 20:00.

Armid

Täna "näitasin" oma kursa- ja kooliõdedele oma hingearme. Näitlikustamaks kuidas teadmatus ja hoolimatus ning valediagnoos võivad elusid muuta. Kuigi sellest on üle kuue aasta möödas on nn hingeline haav paranenud, kuid armid jäävad. Ma pakun, et kõik see jääbki mind kummitama, kuidas üldse sellisest asjast lahti saada. Sellest ei saadagi.

Raseda uriin ei tapa jänest vaid inimene tapab

Arvati, et rasedustestid baseerusid ideel, et kui jänesele süstida raseda naise uriini, siis ta sureb. Õnneks pole see tõsi, kuid 1920ndtel avastati, et kui uriinis sisaldub hCG, hormoon mida leidub rasedatel, siis jänese munasarjad hakkavad muutuma. Ja siis jänes tapeti ja uuriti tema munasarju, siit ka fakt, et uriin ei tapa jänest vaid inimene. Lõpuks leiti viis, kuidas jäneste munasarju uurida ilma, et neid peaks tapma ja noh, tänaseks oleme jõudnud 21. sajandisse, kus rasedustestid on veidi lihtsamad ja loomasõbralikumad :)

Nägin kuidas üks oli auto kinni pidanud, et üks ilus loodusfoto teha. Selles oli midagi lummavat.