Ühtse Eesti suurkogu on läbi. Ei tea kas kurvastada või mitte. Etendus oli mõnus :) Kuigi sai kaks päeva proovides veedetud ja põhimõtteliselt olin ju juba kõike näind?! Aga ei, üllatus-üllatus, ikkagi oli uusi elemente, uusi inimesi, mis tegid asja põnevamaks :D
Proovides oli mõnus. Istusime oma kohtadel ja tegime mida pidime. Saal oli tühjavõitu aga inimesed olid omad ja tundus nagu oleks saal täis. Oli ka viperusi ja elektrikatkestusi aga see tegigi asja lõbusamaks. Mõnus oli olla asja sees. Näha kuidas näitlejad panid selle tegemisse oma hinge ja ka hääle! Nt neljapäeval oli Ojasool hääl täiesti ära. Täna hommikulgi oli näha kuidas enamikel olid sallid kaelas.
Aga jube hirmus oli tegelikult see terve asi, reaalsete inimestega. Saalis, kus sinu inimesi on palju vähem. Aga hirmud on vallutamiseks :)
Mul oli kahju, et ma ei näinud kallikaamera lõike. Ok, kahte nägin aga see oli ka kõik. Nii vahva oli näha, kuidas kaamera otsis ohvreid ja siis suurel ekraanil vilkus roosa kirjaga: "Kallistage", väga armas :)
Väga tore ja vahva oli ning ma tahaks loota, et inimesed mõtlevad asjade üle järele ja ei kipuks nii kiirelt seda maha tegema või, et kust see raha tuli ja muud sellist. Tahaks loota, et nähakse ikka asja tuuma. Mina tean vähemalt mis mina sellelt suurkogult endale kaasa võtsin ja olen ka targem. Elu on lill! :D
No comments:
Post a Comment