Seekordne aastavahetus oli teistsugune kuna ma ei olnud kodus vaid lunisin kolleegilt sünnipäeva kutse välja ja seal ma siis olingi :) Ta ütles, et ei julgenud mind kutsuda, kuna arvas, et annan talle korvi :D
Aga miks mitte leida uusi tuttavaid ja minna oma mugavustsoonist välja? Tegelikult natuke ikka jäin mugavustsooni, sest viimasel hetkel ikka tuli sõbranna ka kaasa :)
Pimedas kõndisime põhja-tallinna ning leidsime õnneks õige puumaja ka üles. Meid tervitasid hauaküünlad ja suitsetavad noormehed (kuidas siis muidu õiget kohta üles leida?! :D )
Sünnipäev ise oli tore. Sain teada, et kolleeg on minust mõnele ka vestlenud (tundsin end imelikult) aga see on muidugi tore kompliment (kui ta ikka head rääkis :D ).
Peale maailmalõpu aliast (sõnadeks: zombied, haavandid, jäsemed jms) läksime Linnahalli katusele, et ilutulestikku näha. Sinna jõudes olime läbimärjad aga õnneks mitte maaga kontakti saavutanud. Üleval lasid mõned (võõrad) ka rakette, milledest üks lendas ka rahva hulka. Õnneks kontaktis olnud jäid terveks. See oli ikka päris hirmus. Ja ilutulestik pole naljaasi, kuid neid kasutatakse hooletult. Kui aasta vahetus seisime sõbrannaga vaikselt kõrvuti. Mõlemal kummitas peas "esimesena peab Head uut! soovima meesterahvas". Ja nii me seisime kümmekond minutit kuniks ma otsisin pilguga mõnda tuttavat meesterahvast ja lunisin pilguga head soovi :D Ja lõpuks saime sõbrannaga ka omavahel häid soove vahetada. Ja eelmised aastad ma pole sellest "esimene meesterahvas" asjast kinni pidanud.
Mingi hetk läksime tagasi tordile. Katsumus oli muidugi linnahalli katuselt jälle alla saada. Saime! Aga ühel hetkel otsustas sõbranna ka maad kallistada uue aasta puhul. See oli ikka leotav kallistus. Ja muideks, tort oli suurepärane!
Ja meil ikka vedas - ühed toredad inimesed lubasid meid koju sõidutada :) Ei pidanudki üritama, et saada taksot või siis läbimärgade riietega tunnikese jalutama.
Mul oli väga hea meel, et sõbranna viimasel minutil ikka kaasa tuli :) Ja oli muidu tore sünnipäev.
No comments:
Post a Comment