Kastreeritud Jack

Pühapäeval oli see päev, kus mu kääbusküülik, Jack, pidi oma munadega hüvasti jätma. Viimane vallatlemine suss-koeraga ja arsti juurde me sõitsime. Öeldi, et läheb üks-kaks tundi. Telefonikõne sain 1,5 h hiljem, et võin Jackile järgi minna. Õnneks ei öeldud, et võin laibale järgi minna, seega see oli hea uudis, sest närilised ei talu ju anesteesiat hästi. Sinna jõudnud räägiti mulle, et Jack oli nii närvis olnud, et ta tootis nii palju adrenaliini, et see võitles anesteesia vastu. No jah siis. Aga opi nad said tehtud ja kõik oli korras. Jack oli ainult hädine oma tundetute tagajalgadega ja üritas meeleheitlikult kuhugi põgeneda.
Koju sõitsime nii, et Jack oli mu süles. Üritasin teda nii rahustada ja paigal hoida. Kodus pidin kuidagi puuris olevad graanulid ajalehtede vastu vahetama. Mässisin Jacki rätikusse ja panin ta kasti kuid muidugi see tuimade tagajalgadega tobu üritas iga hinna eest sealt välja saada ja ta sai ka. Koperdas ja oli õnnetu. Võtsin ta siis sülle ja panin puuri ajalehti ühe käega. Seejärel Jack puuri. Koheselt põgenes ta majja ära. Muidugi üritas alguses meeleheitlikult kuhugi põgeneda, kuigi endal tagajalad veel tuimad. Mingi hetk ta ikka rahunes maha.
1. päev peale oppi.
Sain kaasa ka antibiootikumid, mida pean 2x päevas suukaudu andma. Seega hommikul sai ta seda mõrudat mõnu tunda. Süstlaga andsin, kuid muidugi eemaldasin nõela.
Hommikul nägin, et Jack polnud eriti söönud (v.a. porgandit) ja joonud. See tegi veidi murelikuks.
Õhtul koju tulles oli ta ajalehti veidi rabistanud, kuid endiselt polnud heina puudutanud ning ka kuivtoitu oli veidi järgi. Vett oli samapalju kui ma hommikul nõusse panin, seega seda ta polnud ka puutunud. Andsin talle siis natukene beebidele mõeldud õunamahla (mida ta muidugi hea meelega jõi), et mingitki vedelikku tal seal kõhus oleks. Samuti saab ta rohkem porgandit kui muidu.
Õhtuse antibiootikumi on ta samuti saanud ning nägin ka, kuidas ta veidi heina näksis :) Seega kõik on senini positiivne. Kaks päeva antibiootikume ning puurirežiimi veel ning siis on ehk tal ka parem.
2. päev
Endiselt ei joo vett aga heina sööb ja kuivtoitu sööb ka parema meelega :) Aga antibiootikum talle ikka ei maitse. Õhtul tahtis ta juba puurist välja saada, kuid pidin südame kõvaks tegema ja teda puuris hoidma.
Samuti oli vaja puuris olevaid ajalehti vahetada aga üksi on seda päris karm teha, seega röövisin sõbranna, kelle sülle (saunalinas muidugi) Jacki panin. Seega sain puhtad ajalehed alla panna :)
3. päev
Jack on nagu tavaline. Sööb aga ei joo väga ning üritab puurist välja saada. Tegin möönduse, et hilisõhtul luban tal välja tulla. Ja nii oligi. Ta on nagu endine - märgistab, hävitab jms. Seega ma ei oskagi hinnata, et iseloomule see kastreerimine mõjuks. Sest hammustamine pole ka lakanud. Seega ei saa öelda, et sel eesmärgil (et muuta jänks taltsamaks) ei saa kastreerimist ikka soovitada.

Lühikokkuvõte

Ata-ata mulle, et ma kirjutanud pole, kuigi ainest ju on. Vaikselt saan kergemalt hingata ka, nii et ehk võtan end kokku ja mingi hetk kirjutan nn tagantjärgi.
Semester on igatahes läbi ning tudengid oli mul tublid. Eks mõnega ikka oli probleeme, kuid sai ka need lahendatud. Kahjuks jäi mul ka paar tudengit nn ripakile ehk nad kadusid ära. Eks see ole see loomulik kadu. Muidu olid inimesed toredad ning naerdud sai ka piisavalt. Võrreldes mõne kolleegi tudengitega (pidin ju vahepeal ka asendama kolleege) olid mul ikka suurepärased tudengid :) See semester proovisin ka uut taktikat, mis ei toiminud, seega järgmisest aastast lähen oma vana taktika juurde tagasi. Aga nii need asjad käivadki - katse-eksitusmeetod.
Laboris sain esmaspäeval kõik proovid "jooksutatud" ja kogutud ning homme hakkab interpreteerimine ja ühe magistrandi tulemuste analüüs. Vähemalt asjad liiguvad kuigi ma tahaksid ühtesid konkreetseid proove uuesti HPLC-MS-st läbi lasta ja analüüsida. Cannot wait :)
Täna käisin oma jänese Jackiga arsti juures - õigel ajal ka, sest ta munandite ümber oli mõnus kõva karvade kogum tekkinud ning sinna alla ka dermatiit. Nüüd pühapäeval aga läheb asi karmimaks - munad maha. Ta hea meelega hävitab, ei kuula sõna ning märgistab kõike. Loodan, et sel viisil läheb asi paremaks ja mu näppe ei sööda ka niipalju kui praegu. Ma olen ikka veidi mures ka selle narkoosi ja kõige pärast aga loodan ikka parimat :)
Praeguseks kõik. Üritan edaspidi tublim olla :)