...nii käis lõks minut tagasi. Ma parem ei ütle, mitu ma olen kätte saanud. Aga asjad on seal maal, et ma olen obsessed, ma aint neist räägingi ja kirun. Ja koolis ka hiiri mainitakse, siis läheb süda pahaks ja mulle meenub, et pean mingi aeg tagasi koju tulema ja kogu selle värgiga silmitsi seisma.
Aga vähemalt saan öösiti magada :)
Ja täna õhtul lähen MacBeth'i esikale :)))
2 comments:
Midagi enamat, kui vaimne terror...
Isegi seisin sellega eelmisel talvel silmitsi... Nad jooksid öösiti mööda kardinaid üles, külmkapis tegid puhka vuugi, riidekapist hävitasid uued riided, mis alles kilepakendis seisid. Emal sai jaks ja jõud nendega võidelda otsa ning lihtsalt istus nuttes maas... Lõpuks võtsime omale kiisu. Parim ühine otsus! See kass on tõeline hiirekuningas! :)
Soovin sõjaedu! :)
:D Mind huvitab see, et kuidas nad külmkappi said :D.
Meil kunagi, aastaid tagasi, oli ka sama probleem, aga siis venna rott põgenes puurist ja hakkas oma elu meil elama ja hiired olid kadunud :D
Aga asi on seal maal, et köögis ei tundu enam neid elukaid olevat, aint toas on üks või veidi rohkem. Lõpp paistab, alla ei anna.
Ja edu vaja! :)
Post a Comment