Ma tunnen, et ma olen mõne asjaga võib-olla liiale läinud. Aga minu probleem ongi see, et kui mul on pikalt igav, siis ma otsingi tegevust ja sinna hulka käivad ka teatud määral lollused :D Aga asjade tunnistamine on ju esimene samm paranemise poole? Kuid siiski, mul on endiselt igav :P Aga mulle tundub, et see asi vajub iseenesest ära, õnneks või kahjus, seda ma ei tea :P
Nüüd üritan kohaneda ühe tunni kaotusega selles tuulises aga päikesepaistelises päevas :)
No comments:
Post a Comment