Legolill

Tänane naistepäev oli... huvitav ja ootamatu.
Hommikul sain teiste linlastega kesklinna poole suunduvas ummikus istuda, et vaikselt lõpetada ühte etappi oma 'kunstiprojektist'. Seejärel suundusin, õnneks ilma ummikuta, mustamäele, kus leidsin ka tänu heale juhusele ka kiiresti parkimiskoha ja kiirustasin töötoakaaslase sünnipäevale. Kiluvõilevad ja tort. Äärmiselt hea :) Kõik naised. Koridoris silmasime tulpidega mehi ja naljatlesime, et miks nad meie ruumi ei tule ja ehk peaksime neid hüüdma jne. Saime naerda.
Peale seda, kui me töötoakaaslase aknalaua ilusaid lilli täis panime, läksime kontserdile. Enne seda sain ootamatu kõne, kus sooviti head naistepäeva ja seda tegi inimene, kes pole mulle kordagi head naistepäeva soovinud. See oli meeldiv üllatus. Kontsert oli tore. Väga tore. Minu ja töötoakaaslase tundeng laulsid ka :D Kahjuks me ei saanud lõpuni olla ja nii jäime tulpidest ilma. Demit. Teinekord siis :D
Hiljem andis veel üks tuttav endast märku. Vahepeal oli vist kolm kuud vaikust olnud. Meeldiv üllatus, mis muud.
Aga päeva tippsündmus oli hommikul, kui vennapojakene tõi, teadmata mis päev täna on, hommikul mulle legolille :D Väga armas.