15 asja, mida peaks kofeiini kohta teadma

Lõpuaktus on lähenemas ja mina jäin haigeks. Tõsiselt hea saavutus. Praegu võitlen sellega, et veel rohkem haigeks ei jääks ja saaksin ikka hea enesetundega diplomile järgi minna.

Kümetusetee, mesi, Remarque ja ma loodan varsti terve olla :)

Järjekordne keldrist rööv. Naabri jalgratas on läinud. No jah, muidugi jätke koridoriuks lahti! Minu arust ei ole vaja seda päevalgi lahti vaja hoida. Paar päeva tagasi leidsin isegi koridoriukselt muukimisjäljed. Turvalisustunne täiega tõuseb.
Ma kardan, et kui täna ööselgi on uks lahti, siis nad tulevad õigete vahenditega ja minugi kelder tühjeneb. Tahaks neid krdi vargaid juba tabada :S

Jalgpalli unenäod

Eile jäin Brasiilia ja Portugali mängu ajal magama. Ootasin sellelt mängult rohkem aga jah, nad ju ei pidanud enam pingutama. Aga vähemalt ma nägin siis unes jalgpalli :D

Veel pilte

Rootsi 20.06 - 22.06

Kuna ülikool sai läbi, otsustasin vastu võtta sugulase pakkumise ja minna väikesele Rootsi kruiisile.
Ma ei tea mis mul seekord mõttes oli aga ma pakkisin liiga palju asju kaasa. Tõsiselt. Tavaliselt olen mina see, kes pakib mõistlikult. Ma ei tea mis juhtus. Näiteks ma pakkisin kaasa saunalina. Blondiin - laevas on ju rätikud olemas! Kuid tuli välja, et õigesti tegin, kuna laevas olev padi oli lihtsalt KOHUTAV. See oli hästi tükkis. nagu magaks väikeste kivikeste peal. Seega sain oma rätiku ühtlustamiseks peale panna. Ma poleks vist muidu ühtegi ööd magada saanud. Need on vist need B-klassi padjad (A-klassis olid korralikud padjad).
See oli mu kolmas Rootsi kruiis ja eelnevad kaks on lõppenud pidutsemisega. Kartsin, et see reis ei erine eelmistest aga õnneks ma eksisin. Mu kajutikaaslane, sugulane, tuli ka reisile mõttega niisama puhata ja raamatut lugeda :) Milline kergendus. Mina ei jõudnudki tegelikult oma raamatut lahti teha, kuna olin alati liiga väsinud. Mis ma siis tegin? Tallinnast minnes me mängisime põhimõtteliselt neli tundi Bismarki (kaardimäng). Ja meil jäi see veel pooleli (3 sugulast oli veel :P).
Veidi enne keskööd hakkas showbaaris esinemine või ma ei tea kuidas seda nimetada. Teemaks siis disco. Laulud olid head kuid kõik ülejäänu, njaaa. Igav oli, pehmelt öeldes.
Hommikust sai süüa koos imelise vaatega. Ma võtaks ükskõik millise maja nendelt saarekestelt endale. Sobiks ka vaid paariks kuuks aastas :D. Jube ilusad ikka.
Rootsis oli ilm pilvine ja jahe, vaid 14'C. Õnneks liikudes oli väga soe. Kõndisime vanalinnas ringis, imetlesime kuningalossi ja üldse arhitektuuri. Ühel tänaval tabasin ühe naise jube ägeda rohelise konnakujulise kastekannuga oma lilli kastmas (pilt).
Teinekord kui ma Rootsi satun, siis ma uurin välja kuhu tasub sööma minna, sest mulle kohe üldse ei istunud Burger King (BK). Ma oleksin pigem eelistanud mäkki, aga kompromissid. Aga söögi kõrvale sai ka veidi draamat. Kuna ma rootsi keelt ei oska siis ma ei saanud midagi aru, kuid jah, midagi seoses ühe wc-d külastajaga. Ja peaks mainima, et meil on veel odavad tasulised wc-d. BK-s maksis wc kasutamine 5 rootsikrooni ja PUB-is maksis 10 rootsikrooni. Mitte kõige odavam. Ma mäletan, et Soomes olid ka väga kõrged hinnad. Vist oli üks euro, kui ma ei eksi.
Igastahes sai väga palju poodides käidud. Njah, ma oleks eelistanud midagi muud teha aga pole hullu.
Tagasi laeva minnes tuli päike välja. Meri oli rahulik. Mõnus :)
Kõige raskem oli hommikul Tallinnas ärgata ja oma raske kotiga koju saada. Teinekord pakin mõistlikumalt :D
Ja mõned pildid reisist.

15 minutit häbi...

... ja ülikool ongi läbi! Ja nii ongi! Ok, tegelikult oli 30 minutit häbi ja ülikool on selleks suveks läbi. Põhimõtteliselt olen ma nüüd kõrgharitud inimene, paber vaja veel kätte saada :P Aga tühi tunne on ja ma pole ainus inimene, kes seda juttu ajab. Kuigi nüüdseks on asi juba parem aga jah, see kaitsmine imes kogu energia ära. Nüüd on vaja magada ja puhata :D Imelik on see, et peale tulemusi olin aint pool tundi eufoorias ja siis läks see kõik mööda. Pole nagu erilist tunnet. Seepärast pole vist eriti inimestele seda kuulutanud ka :D Isa olevat lausa solvunud, et ma pole talle seda öelnud. Ja ma pole ikka veel öelnud. Vanaema päeval rääkis sellest ja siis 2 tundi hiljem helistas mulle üle, et uurida, kas ma ikka isale helistasin. Jah, see on õige strateegia, siis ma muidugi tahan talle veel rohkem helistada :p Njaa, see selleks.
Homme saan veidi puhata, siis väike reisike, jaanipäev ja pean välja mõtlema, mida edasi teha. See on selge, et magistrantuur aga mis suund. Mõtlemisainet jagub.
Aga lõpetamine on siis 2 nädala pärast: 2.juulil, reedel, kell 10. Jah, vahva aeg, mulle ka hirmsasti meeldib. Aga vähemalt näen ma vennapojakest (oeh, ma olen ikka uhke tädi!) :) numminaator põhja :D
Näeme siis kahe nädala pärast. Kui ei näe, siis teil on hea vabandus (olite tööl :P).

Eile oli proovikaitsmine. See oli üpris koomiline tegelikult. Jutud liiguvad, et mind "rebiti seal tükkideks." Ei teagi siis kas tõesti tundus inimestele nii. Noh, tõsi on, et inimeste vahel tekkisid vaidlused ja küsimusi ikka oli. Ja ma naersin seal ees ikka pääääris palju. See oli nii koomiline. Aga üllatavalt tundsin ennast seal isegi mugavalt. Väike närv oli muidu sees aga sellest polnud midagi, kõik omad inimesed ju :D
Kursavend, kes peale mind oli sai ka mõnusa küsimuste ja kriitika laviini. Oi, me ikka oskame. Aga ei fun. Eriti minul, kellel juhendaja on pmst aasta ära olnud aga saan hakkama :)
Lähipäevadel on päris kaitsmine. Seega pean teksti harjutama :)

Kassikaklus koridoris. Tõsiselt. Laske rahus hommikut nautida, mitte mingi krdi kaklusega. Ja üks kassidest on väga valesse kohta tulnud!

Kaitsmiste nädal on juba ukse taga. Homme on mul eelkaitsmine. Mind juba nii armsalt lohutati, et seal tehakse suurem rappimine ära, kuna kõik spetsialistid ja asjatundjad on ju kohal. Niii armas. Mitte et ma juba niisama ettekannetel jube närvi ei läheks ja ulmelise kiirusega rääkima ei hakkaks. Oeh, ma ei kujuta ette mis sellest siis saab. Ma ei tohi ülikiiresti rääkida aga samas pean kogu selle jutu kümnesse minutisse ära paigutama :S
Nagu mu kursaõde juba ütles:"Tahaks, et see kõik oleks juba läbi." Oojaa, ja homme näen retsensendi arvamust. Hahahahha, ma ise olen juba igast vigu leidnud. Vihale ajab :D Põhiliselt õnneks mingid küljendusvead aga siiski :D See on see väsimus ja kiirustamine.
Nüüd ettekannet tegema.

Seiklused haiglas

Varajased hommikutunnid ja haigla ooteruum kubiseb närvilistest patsientidest. Kõik ootavad, et nende number hakkaks vilkuma ja nad saaksid oma kaardi, et jõuda õigeks ajaks polikliinikusse vastuvõtule. Mõnel oli juba ammu vastuvõtuaeg käes, kuid ei saanud esimesest registratuuristki edasi. Keskmine ooteaaeg oli 25 minutit.
Liikusime vanaemaga edasi ortopeediasse, kus oli ka oma registratuuri lauake. Andsime kaardi sinna ja ootasime. Tuleb välja, et kinnipandud aeg garanteerib sulle vaid selle, et sa näed arsti aga see mis kell see juhtub, see juhtub põhimõtteliselt elavas järjekorras.
Ooteaeg oli tund. Selle tunni jooksul nägin kuidas registratuuri tädid ja medõed tegid oma liitrise jäätise lahti, jagasid topsidesse, mis viidi siis kõrvalruumi, kuhu mindi siis jäätist limpsima. Polnud oluline, et registratuuritädi jättis ühe inimese ootama ja telefon helises end siniseks. Vähemalt tulid tädikesed naeratusega sealt välja.
Arsti juures oli vanaema maksimum 3 minutit. Ta saadeti röntgenisse. X korpus, uus maja. Ilus, tõsiselt ilus. Nagu ühele teiselegi, meeldis minulegi see linoleum :D
Nii mitmed tutavad näod jälitasid meid juba esimesest registratuurist. Sellepärast saigi mõnega isegi juttu aetud ning aeg lendas ka kiiremini, sest röntgeni järjekord oli ka poole tunni pikkune.
Peale röntgnit läksime tagasi ortopeediasse, kus arsti vastuvõtt oli lõppenud. Seega ootasime jälle 15 min, et arst pildi kätte saaks, üle vaataks ja siis alla tuleks. Igastahes oli pilt korras ja me saime lõpuks sealt minema.
Ma ütleks, et see asi ei tööta üldse efektiivselt. Väga halvasti on kõik. Saan aru, et kõik ei lähe nagu planeeritud aga tõsiselt, pole normaalne, et peab niiiii kaua ootama, et 3 minutit arstiga rääkida. Ma ei tea kuidas seda asja saaks paremaks tehagi.

Täna on venna sünnipäev ja kõik küsivad minult, mida talle kinkida. Ma isegi ei tea mida talle kinkida ja siis ma pean teistele ideid jagama. Väga keeruline. Aga mis minu ideed on olnud? Igaks juhuks ei maini. Äkki ta teeb eelluuret, mida ma muidugi ei usu.
Eile küsisin vennalt ka, et mida ta sünnaks tahab ja vastus oli selline:" Et sa vahetksid lapsel mähkmeid." Ja lapsel on kõht lahti :D Muidugi, unistagu ta sellest :D
Aga pisikest tahan juba täna näha :) Jeei, lambad ja pardid ründavad :D

Lõputöö siiski ei ole valmis :D Täna võtsin veel ühe spektri, mille panen ka lõputöösse. Ma polegi juba ammu laboris midagi praktilist teinud :D Hea tunne oli.
Ja praegu ma üritan oma halle ajurakukesi piitsutada, et väikest kokkuvõtet teha. No ma ei oska seda paremaks teha. Nõme.
Mul pidi see nädal olema vaba. Selline mõnus lõõgastus aga mul on iga jummala päev ära sisustatud. Nii palju siis puhkamisest.
Järgmisest nädalast kaitsmised. Ma ei ole endiselt selleks valmis :D

Joodikute autojuht?

Telefon heliseb. Tundmatu nr. Ja praegu on laupäeva õhtu. Oi, ega ma loll ole. Tean küll, kes helistab. See, et ma ükskord härdas meeleolus olin ja purjus tuttavat poodi sõidutasin (ikka rohkem viina oli vaja) ei tähenda, et ma seda nüüd tegema jääksin. Enamasti olen ma ikka ei öelnud ja näed libastusin ja nüüd ei jäeta mind rahule! Ma olen kindel, et alt on ka uks lahti, et tullakse siis ukse taha.
Vahetaksin nr ära, kuid ma ei viitsi seda uuesti jagama hakata. Jube tüütu.
Loodan, et mind enam ei tüüdata aga ajalugu on näidanud, et 3 kõnet peaks veel tulema (kui nad just kedagi teist ei leidnud).

Elamusi poe järjekordadest

Laupäeva hommik. Päikene särab, tuul küll üritab kõike ja kõiki enda teel pikali lükata, kui see ei takista poodlejaid. Poe parkla juba karjub, et sees on hirmsad järjekorrad. Nii see oligi, isegi korve ei olnud. Möödusin takistustest ja üritasin võimalikult kiirelt oma asju krabada, et ülejäänud aeg veeta järjekorras seistes.
Kõige hullem ongi järjekorras seista. Miks? Sest ikka ja jälle satub minu selja taha inimene, kes arvab, et kui ta tuleb mulle niiiiiii lähedale kui võimalik, et siis see järjekord on tegelikult lühem ja asjad liiguvad kiiremini. Ja kui ma astun sentimeetri ettepoole, et mitte tunda nagu keegi elaks mul seljas, tuleb ta kohe järele. Nõiaring. Tõsiselt, ära tormake teise inimese mulli sisse. Järjekord ei liigu sellest kiiremini ja keegi ei kavatsegi vahele trügida. Tavaliselt käituvad nii just pensionärid. Kui ma vaid teaksin miks. Mu vanaema teeb samamoodi ja ma üritan teda ikka jälle veidi tahapoole tõmmata. Väga nõme on ju keegi oma käru või korviga sul jalgades elab.
Samas on vahest ka lõbus. Inimesed ju lobisevad järjekorras ja võib nii mõndagi huvitavat kuulda või jällegi midagi vastupidist :)
Nii et, palun, hoidke pikivahet.

Sain just teada kaitsmispäeva ja kaitmisjärjekorra - tänks, ma olen esimene ja mu kamraadid minu järgi. Aga mulle juba toodi näiteid, et miks on hea esimene olla. Eks ma ürita neid uskuda :D
Järgmine nädal peaks siis proovi kaitmine olema. Huuh, tahaks, et mul oleks juba lõputöö paberil olemas ja valmis, siis oleks hing rahus.

Eelmine nädal ma jõin enne eksamit energiajooki (Starter) ja võin öelda, et see ei mõju mulle üldse, olgugi, et kofeiini sisaldus on jube suur jms. Ma pidin magama jääma, tõsiselt. Seekord ma siis ei kavatse energiajooke proovidagi vaid tegin endale kohvi. Inimesed, kes mind teavad, siis ma eriti kohvi ei joo. Harva ja siis ka mingi kohvijook hoopis. Aga kohvi mõjub paremini kui energiajook :D Nii et ma lähen teen oma teise tassi. Homme on eksam ja ma närvis. Mul on põhimõtteliselt juba energia ka otsas. Tahaks vaid puhata ja Remarque läbi lugeda. Eks peale reedet saan seda teha :)