Varajased hommikutunnid ja haigla ooteruum kubiseb närvilistest patsientidest. Kõik ootavad, et nende number hakkaks vilkuma ja nad saaksid oma kaardi, et jõuda õigeks ajaks polikliinikusse vastuvõtule. Mõnel oli juba ammu vastuvõtuaeg käes, kuid ei saanud esimesest registratuuristki edasi. Keskmine ooteaaeg oli 25 minutit.
Liikusime vanaemaga edasi ortopeediasse, kus oli ka oma registratuuri lauake. Andsime kaardi sinna ja ootasime. Tuleb välja, et kinnipandud aeg garanteerib sulle vaid selle, et sa näed arsti aga see mis kell see juhtub, see juhtub põhimõtteliselt elavas järjekorras.
Ooteaeg oli tund. Selle tunni jooksul nägin kuidas registratuuri tädid ja medõed tegid oma liitrise jäätise lahti, jagasid topsidesse, mis viidi siis kõrvalruumi, kuhu mindi siis jäätist limpsima. Polnud oluline, et registratuuritädi jättis ühe inimese ootama ja telefon helises end siniseks. Vähemalt tulid tädikesed naeratusega sealt välja.
Arsti juures oli vanaema maksimum 3 minutit. Ta saadeti röntgenisse. X korpus, uus maja. Ilus, tõsiselt ilus. Nagu ühele teiselegi, meeldis minulegi see linoleum :D
Nii mitmed tutavad näod jälitasid meid juba esimesest registratuurist. Sellepärast saigi mõnega isegi juttu aetud ning aeg lendas ka kiiremini, sest röntgeni järjekord oli ka poole tunni pikkune.
Peale röntgnit läksime tagasi ortopeediasse, kus arsti vastuvõtt oli lõppenud. Seega ootasime jälle 15 min, et arst pildi kätte saaks, üle vaataks ja siis alla tuleks. Igastahes oli pilt korras ja me saime lõpuks sealt minema.
Ma ütleks, et see asi ei tööta üldse efektiivselt. Väga halvasti on kõik. Saan aru, et kõik ei lähe nagu planeeritud aga tõsiselt, pole normaalne, et peab niiiii kaua ootama, et 3 minutit arstiga rääkida. Ma ei tea kuidas seda asja saaks paremaks tehagi.
No comments:
Post a Comment