Kaitsmiste nädal on juba ukse taga. Homme on mul eelkaitsmine. Mind juba nii armsalt lohutati, et seal tehakse suurem rappimine ära, kuna kõik spetsialistid ja asjatundjad on ju kohal. Niii armas. Mitte et ma juba niisama ettekannetel jube närvi ei läheks ja ulmelise kiirusega rääkima ei hakkaks. Oeh, ma ei kujuta ette mis sellest siis saab. Ma ei tohi ülikiiresti rääkida aga samas pean kogu selle jutu kümnesse minutisse ära paigutama :S
Nagu mu kursaõde juba ütles:"Tahaks, et see kõik oleks juba läbi." Oojaa, ja homme näen retsensendi arvamust. Hahahahha, ma ise olen juba igast vigu leidnud. Vihale ajab :D Põhiliselt õnneks mingid küljendusvead aga siiski :D See on see väsimus ja kiirustamine.
Nüüd ettekannet tegema.