Intervjuu

Ma olen vist ühe intervjuu võlgu. Igastahes on minu tehtud intervjuu TTÜ rektoriga netis täiesti saadav:
http://www.ttu.ee/public/u/uliopilasesindus/turundus_ja_kommunikatsioon/studioosus/studioosus_oktoober_2010.pdf

Hääd lugemist. Ja tegu on väga targa, huvitava ja sümpaatse inimesega :) Mina sain igastahes palju uut teada. Soovitan lugeda.

Les Feuilles Mortes

Täna oli emotsioonide ameerikamäed. Suutsin rõõmustada, kurvastada ja masenduda, kallistusi ja rõõmu. Põhimõtteliselt ma ülevaatuselt läbi ei saanud. Jube tore küll. Üks tagumine pidur on liiga väetikene. Seega teeme korda ja siis võin rahulik olla. Siis ka endal parem olla. Nädalavahetusel saan siis mehaaniku juurde ja loodan, et järgmine nädal saan ülevaatuse kätte. Peale nurjunud ülevaatust läksin ja võtsin kaks meekooki ja sõitsin sõbranna juurde, et end ventileerida. Jõime teed, mängisime tema vennapojaga ja sõime kooki. Kui hakkasin ära minema siis väikseke nii armsalt ütles, et ta tahab ka kalli :) Tegi tuju kohe paremaks.
Koolis oli ka üllatavalt lõbus. Saime erinevatele küsimustele vastuseid ja niisama õppejõuga asju arutada :)
Nüüd peaks aga õppima hakkama. Njaa, saaks vaid selle hoo sisse :D

Alates kolmapäeva õhtust hakkas mu sünnipäevatrall pihta ehk iga õhtu kuni laupäevani (k.a.) oli sisustatud.
Kolmapäev käisin venna pool õhtusöögil :) Neljapäeval vennanaisega restoranis ja kontserdil. Reedel hoidsin vennapojakest. Päris palju nalja sai ikka ka :D Eriti see oli tore, kuidas ta otsustas, et peab just siis kakama, kui tädi teda hoiab. Ja kuna ma pole mähkmeid vahetanud siis ma ei teadnud mida teha ja nii me ootasime 15 min selle kohutava haisu sees pisikese emmet :D Ja pisike ajas ju veel mind taga. Ma üritasin selle haisu eest ära joosta aga eriti ei õnnestunud :D Tal oli vähemalt nalja nabani :D Aga vähemalt ma nüüd tean, mida peaksin samas olukorras tegema.
Reede õhtul sain sõbrannadega kokku. Sõime, lobisesime. Õhtuks oli mul hääl läinud. Ja öeldi veel, et ma olen vaikne. Hmmm.
Laupäeval sain oma auto kätte ja käisin ka rehve vahetamas. Ülevaatusele ei jõudnud. See nädal pean seal ära käima. Loodan, et saan ikka läbi kah. Õhtul läksin sugulase juurde. Jõime veini ja sõime kooki ning läksime vara magama. Jube hea oli 8-9 tundi magada :D
Nüüd tuleb jälle tihe nädal. Wuptidoo. Tahaks veidi niisama paar päeva kodus istuda ja mitte kui midagi teha. Ah, küll sessi aeg saab seda teha :D

Aitäh õnnesoovide ja laulude eest :) Väga mõnus. Eriti ka soojad kallid :)
Ning see hommikune kakao ja kook. Mul ei olnudki miskit hommikuks süüa ja söök toodi otse koju :D Väga mõnus.
Vanaemalt sain soojad villased sokid ka :)

Täna oli päris naljakas - mu püksirihm läks pooleks. Jajah, paks onja. Tegelt olen ma suutnud vöö kuidagi nii ära hõõruda, et veidi pinget ja katki ta oligi. Ja 5 h oli mul veel ees. Õnneks oli mul sall, mille sain vööks panna :D

Homme on aga päev, mil hakatakse mulle kordama "22, viimane taks". Ma tunnen end endiselt 19 aastasena. Need aastad on niiii ruttu läinud. Aga jah, mulle lubati homme kooki teha. Seda ma ootan :)

Juhuu, mu auto läheb täna mehaaniku juurde :) Ma loodan, et ta tuleb sealt siis tervena tagasi ka. Loodan, et nv-l saan ka rehvid ära vahetada, et siis järgmine nädal ülevaatusel ära käia :)

Olen lihtsalt nv-se käest lasknud ja nüüd olen unine ning mu õppimine annab soovida. 50 % koguhindest, hmmm, ma vist ikka loodan, et seda tööd saab uuesti teha :D Ma vahepeal tunnen, et oleks skisofreenik, kuna materjalid on niii vasturääkivad.
Õnneks jääb homme kaks loengut ära :D Jess, prantsuse keele töö pärast ma vähemalt ei pea muretsema. Midagigi head :)

Kui ma vennapojakese juurest ära tulin siis kohati puhus tuul nii tugevalt, et vihma asemel sadas alla kollaseid lehti. Ja palju. See oli niiii mõnus hetk. Tahaks lausa seda hetke tagasi. Paariks sekundiks oli elu ilus :)

Sõitsin oma tühja rehviga Statoili poole. No pole üldse tore 40-ga tökat-tökat maanteel sõita. Mul tuli pensionäri tunne peale :D Ja justkui ma ei liiguks üldse edasi. Aga vähemalt sain oma 0,3 bar-se rehvi täis pumbata :D Ja imekombel ei tõmble mul auto sõiduajal :S Aga ma ikka ei julge sellega sõita, pärast olen ma ei tea kus ja hakkab jälle asi pihta :S Loodan, et üks tuttav mehhaanik võtab mu auto vastu ja saan selle enne ülevaatust korda ikka :)

Buffy

Õhtul kui magama lähen tahaksin Buffyle head ööd soovida või kui ma hommikul ärkan tahaksin teda puurist välja lasta. Kuid enam ei ole teda. Nüüd ei ole kedagi, kes päikesevanne võtaks või mulle voodis pähe hüppaks või kes arvutilaual segadust korraldaks. Vaikus on. Küüned ei krõbise põranda all. Kuid pisike on paremas kohas. Igatsen kohutavalt. Vahepeal mõtlesin ka et võiksin ju endale uue seltsilise võtta, kuid praegu vist mitte. Kui loomad haigeks jäävad, siis läheb raskeks.
Praegu on asjad nii.

Lõpuks on see aeg kätte jõudnud millal vennapojake kolib Tallinna :) Ma saan jälle selle pisikesega mängida ja mütata. Jube vahva. Oh, nüüd ma ei peagi E. vennapoega kattena kasutama kui ma tahan kelgutada :D

Raske päev, raske nädal. Mõne inimese olen ma täiesti ära petnud. Njah, ma parem naeratan ja naeran kui teen vastupidist. Nii et mõni ei teagi. Veel on kõik liiga värske, et sellest rääkida. Hiljem.

Aga mulle hakkab vaikselt üks piir ette tulema. Lamedate vabanduste piir. Üks inimene helistab mulle tavaliselt kui ta on mõnuga joonud. Keset ööd. Ja siis hiljem tulevad vabandused, et ta ei mäleta midagi. Anna andeks, aga mitte mäletamiseks peab ikka paaaalju rohkem jooma. Mõni lihtsalt vist ei julge oma sõnade eest vastutust võtta. Ma vist pean talle sokid kinkima, mida ta saaks püksi panna - ehk tuleb ka julgust (sokid ja Pratchetti "Koletislik rügement"). Ütlesin, et helistataks kainena ja mitte öösel aga ma usun, et ta seda ka "ei mäleta."

Elu on lill.

Huh, kiired ajad, kiired. Homme on siis esimene KT ja väga raske ja mahukas, nii et õppida tuleb. Muidu poleks KT-st hullu aga ma tahan selle ikka ilusti ära teha, et ma pääseksin eksamist, sest muidu ma annan sessi ajal otsad lihtsalt.
Ja nii nunnu - vend arvestab sellega, et ma õpin ja planeeris kastide tassimise (kolimine) ikka nii, et ma saaksin ka orjatööd teha :D Vot see on perekond :p
Nüüd ma lähen oma ligi 800 leheküljelist öökapi raamatut lugema. Signaaliülekanne on nii huvitav. Ja see isegi polnud sarkasmiga öeldud :)