Ma endiselt ootan, et ta jookses mulle jalgadesse. Et ta krõbistaks heinaga või lihtsalt hüppaks järsku voodisse. Ma endiselt tahan öelda, et "kohe tulen", "oota", "tule siia" aga siis ma räägiksin iseendaga. Tundetu on olla. Ma võin naerda aga ega ma rõõmu või midagi ei tunne. Mitte midagi.
Nobbs oleks kuu aja pärast ühe aastaseks saanud. Ta läks liiga ootamatult. Eelmine jänes oli haige. Ma teadsin, et parem on ta magama panna. Ma suutsin end selleks ette valmistada aga Nobbs. Ma pole endiselt heina põrandalt koristanud.
Vanaema on õnnelik, et mul looma ei ole ja ütles, et ega sa endale uut looma ei võta, et pole vaja seda sitta. Jah, nii ta ütleski. Ja ma tahaks juba nimme looma võtta. Tegelt ma tahaks juba niisamagi uut looma aga ma ei võta. Ma ei suuda end jälle uue loomaga siduda. Hoidun sellest nii kaua kuni suudan.
No comments:
Post a Comment