Suits, Jack ja tätokas

Jah. Ma olen imelik, et ma pean seda oma üheks epic momendiks. Eile, kui päike lõõmas ja linnud laulsid, läksin mina surnuaeda. Kiriku uksed olid valla ja käis jumalateenistus. Orel mängis (või õigemini, keegi mängis orelit). Tegin oma toimetused surnuaias ära ja siis ma kõndisin kirikust eemale. Gootistiilis kiriku hoone kaugenemas orelimuusika saatel. Asi oleks täiesti epic olnud, kui mul oleks ühes käes olnud suits ja teises Jack (mõnusalt vastandlik kirikule) ning seljal mõnus teatud-teemaline-tätokas. Aga see oli ikkagi epic moment, mis siis, et mul oli vasakus käes juusturull ja paremas oli tühi veepudel ning selja taga piilus draakon. Vähemalt tunne oli epic :D Ma tean, et olen imelik, et selline asi mulle mõjus või üldse sellest kirjutan. Aga see emotsioon, mis tol hetkel tekkis, oli mõnus. See oli kunstiline. Keegi teine ei peagi seda mõistma :)