Tuesday, October 30, 2012
Nimeta - Hell hunt - Von krahl - Hollywood - Patrick
Reede, reede, reede. Reedel algas mu sünnipäeva tähistamine (mis minu jaoks lõppes alles laup). Pole enne sellist tähistamist teinud. Jah, pole mina enne sünnipäeval kuskil baaris/pubis/klubis end laua alla joonud ettekäändega, et mul on sünnipäev. Ja seda ma ei teinud ka sel aastal (vähemalt mitte laua alla osa, ei sattunud kuhugi alla, ega ka laua peale :P).
Kogunemine sai alguse traditsioonilises kohas - raekoja platsil. Sealt võtsime edasi suuna Patrickusse, kuhu me ei jõudnudki, sest läksime hoopis Nimetasse :D Ja kokkuhoidlikud nagu üritasime olla (või siis mina, kuna ma tegin välja) siis võtsime sealt 2=1 naiste kokteile. Veidi magusad olid aga täiesti joodavad. Mingi hetk tuli kamp poissmeesteõhtu pidajaid (see ei tohiks üllatusena tulla) meie kõrval lauda ja soovisid, et me õhtu kangelase trikoole miskit kirjutaksime. Ja võõrkeeles ikka, sest mehed olid Inglismaalt ja Kanadast. Ma ei ütle, mis ma kirjutasin aga kõik oli heatahtlik ja sündsuse piirides :) Aga nad ise olid üllatavalt toredad. No ei olnud üldse stereotüüpsed. Ei olnud pealetükkivad ja tüütud vaid rahulikud ja huvitavad. Üks ainult neist suhtleski meiega veidi - teised jõid oma leegitsevaid jooke :D
Mingi hetk läksid poissmehed ära ja ka meie (eraldi siiski, kahjuks, sest meie seas oli inimesi, kes ei tahtnud nendega karaoke baari nalja heitma minna). Saatsime ühe inimese ära ning võtsime suuna Chicago poole. Piilunud aknast sisse otsustasime Hella Hunti minna. Kui mitte istuma, siis vähemalt wc-sse :D Teel Hunti pidime lausa gps-i välja võtma. No kontrolliks või nii. :D Aga Hunt oli kooohutavalt rahvast täis ja sinna me ei jäänd.
Sammud viisid meid Von Krahli ukse juurde. Näinud, et sissepääs on 8 eurot, otsustasime edasi liikuda. Kuhu? Kuna üks sõbranna tahtis hirmsasti Hollywoodi minna, siis sinna poole me läksimegi. Uksel uuriti ja puuriti dokumente. Rahva tunglemist polnud (kell oli 00:10 ja naised said 00:30ni tasuta sisse). Kuna kõik polnud kindlad, et kas jääda sinna või ei, läksime me sõbrannaga kahekesi sisse. Teised jäid üleriideid hoidma. Kui me üles jõudsime, ei suutnud ma oma naeru tagasi hoida - mehed istusid reas ja ootasid liha. Ainult kaks naist tantsis. No täielik lihaturg. Muusika oli küll hea (head tuttavad poplood) aga lihaturule ei olnud soovi jääda.
Seega leidsime end lõpuks üle tänava Patrickust. Seegi koht oli rahvast paksult täis ja lunisime ühest lauast ühe tooli ja teisest teise jne. Seal oli täitsa tore kuniks kaks sõbrannat said endale baarijärjekorrast sabarakud külge. Ja nad ei saanud sõnadest aru ja üks hakkas näperdama ja vägivaldseks muutuma. Miks me ära ei läind? Ootasime kõnet, millal meie kainerool saab meid koju viia. Nii kaua me kannatasime. Aga mingi maani oli naljakas.
Kokkuvõttes oli tore :) ja meeldejääv.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment