Ma panin endale täna kaarte ja hirmutav oli see kui täppi nad läksid. Ma usun kaarte. Ega ma kõike sõna-sõnalt võta sest alati on piisavalt ruumi tõlgendamiseks. Kuid ma sain sealt positiivse sõnumi ja seda mul oligi vaja, et mõnda otsust teha.

Kui ma mõtlen sellele aastale, siis ta erineb nii paljuga eelmisest. Näiteks on inimesi üha raskem kokku saada, kuna kõik elavad oma elu oma linnas. Kui aasta alguses olin ma kindel, et seegi aasta saab vastu võetud aliasega, siis enam seda ei juhtu, millest on kohati kahju, sest see oli tore aastavahetus (kuigi 2008 ei võtnud me aliasega vastu, nii, et kaks aastat vahet). Vist on aeg uuteks traditsioonideks. Vanaemale ma ikka korrutan, et aastavahetusel ma pole kodus aga ma ei tea kus. Aga ma arvan, et olen kodus, lülitan telefoni välja ja loen head raamatut või vaatan midagi telekast. Ei tasu midagi erilist aastavahetuselt loota, kuna muidu võib kõvasti pettuda. Lihtsam on, kui pole ootusi. See käib kõige kohta tegelikult.
Meeldejäävaimad sündmused on Soome reis, Kiviõli mäkketõus, I. sünnipäev Tartus (kust said nii paljud asjad oma lükke) ja sõbrannadega väljaskäimised (aga vot, kinno me ikkagi ei jõudnud :D). Aga uue aasta suhtes ei tekita lootusi ja ootusi, tuleb mis tulema peab :) Ehk siis minu viimase aja parasiitfraas - eks näis.

Noored vs vanad

Ma ei mõista neid vanureid, kes istuvad päev läbi akna peal, kohvitass näpus, ja vaatavad mida ebahuvitavat maailm pakub. Ma arvan, et telekast tuleks samal ajal midagi huvitavamat või mõni hea raamat pakuks rohkem seiklusi, kui seda on kuuskede liikumine.
Tegelt mind häirib lihtsalt see, et mul läksid täna autouksed lukku ja ma olin sunnitud pagasniksut autosse minema, aga tõesti, mulle ei meeldi, kui keegi uudishimulikult vaatab, kuidas mõni hull läbi pagasniku autosse ronib :D Nii ma seal seisin ja kirusin oma hea 10 minutit. Mõtlesin, et okei, vahet pole, las saab show'd aga vot, ikka ei suutnud ja siis tekkis võimalus ja no nii kiirelt ma pole enne hüpanud :D Turvaliselt maandusn tagaistmele ja tegin uksed lahti. Aga sama asja ma ei taha enam üle elada. Loodan, et saan varsti luku korda. Need auto omaniku mured ei lõppe ikka kunagi ära.

Saba käib

Täna käisime sõbrannaga loomade hoiupaigas koertega jalutamas. Üllatavalt palju rahvast oli. Ma isegi hakkasin muretsema, et äkki me ei saagi ühtegi koera, kellega jalutada :D
Jalutasime kahe koeraga. Esimene oli hästi energiline ja rõõmsameelne, aina tormas. Siis kui sõbranna korraks ära kadus hakkas koer minuga mängima, naksas veidi käest, õnneks õrnalt :D
Siis võtsime teise koera, keda tahtsime enne võtta aga arvasime, et ta oli võetud ja muu segadus. See koer oli juba rahulikum, salapärane. Kõndis ja ajas jälgi. Kuid metsa ta kartis. Kui vastu tuli mõni teine koer, siis ta ei vaadanud koera vaid inimest. Ja puuri tagasi ta ei tahtnud üldse minna. Üks naine aitas meil ta tagasi puuri saada :D
Aga hästi tore oli. Eriti mõnus oli see, et ikka nii paljud olid tulnud, et koertega jalutada :)

Kui ma homme jään haigeks, siis ma ei kahetse. Asi oli seda väärt :) Eestimaa on ikka ilusaid randu täis. Lihtsalt mõnus. Seltskond oli ka hea :)

*Ja haigus tuli. Praegu väikene palavik ja tunne on ka vastav. Pole ammu haige olnudki. Vähemalt koolist on väike puhkus, nii et selle pärast ei pea muretsema.
Ja selle pärast ma ka ei muretse, et ma pean puid tooma. Nagu laulgi ütleb: "I will survive..."

Minu parimad jõulud

Kõik algas telefonikõnest. Vanaema ja onu tahtsid ka maale tulla. Mõtlesin, et miks mitte. Kuigi teadsin, et ööseks me sinna siis ei jää aga pole hullu - oma voodis ju kõige parem magada.
Jõudsime maale ja tegime esimese viisakusvisiidi ühtede sugulaste juures. Toas olles tahtis onu, et ma talle autouksed lahti teeksin, et ta saaks oma õlu võtta aga ma ei viitsinud välja minna ja andsin talle võtmed. Olime paar minutit seal ja läksime ära. Auto juures, lukku lahti keerates tundsin midagi imelikku - lukusüdamik läks sisse poole. Onu oli seda lukku ikka mõnuga surunud sinna sisse.
Sõitsime edasi, lõpp-punkti. Jätsin uksed lukust lahti kuna ei julgenud neid enam lukku panna, kes teab, ehk ei saagi enam lahti. Kuldsete kätega sugulast polnud ka veel kodus.
Onu läks siis oma viinapudeliga sauna. Mina läksime mere äärde. Seal oli kõik nii mõnus. Külm aga liiga ilus. Tagasi jõudes läksime kahe sugulasega surnuaeda küünlaid panema. Siis oli juba pime ja küünaldemeri oli jube ilus.
Surnuaias käidud, koju jõudnud hakkas pihta - "Siku, hakkame siis minema või?" Ja iga kahe minuti tagant küsis onu, et millal me lähme. Ja iga kord ma ütlesin, et ma pole isegi söönud. Ja et kuhu me nii vara lähme. Ning, et ma ootan 'remondimeest'. Oi, siis hakkas tulema "ma parandan ise ära", "millal ta tuleb? Anna ta number."
Veidi aja pärast tuligi sugulane. Läksime siis välja ja nii ta hakkas auto kallal pusima. Väljas oli väga hea olla - ei pidanud iga kahe minuti tagant kuulma, et noh, lähme või. Lõpuks läksin tuppa sööma, ma polnud ju terve päev midagi söönud. Ja siis tuli sugulane ja ütles, et kaputt. Võti enam ei keera ja südamik on katki. Oi, see oli viimane piisk karikasse. Võttis aega enne kui ma rahunesin. Ja enam ma onu oma auto ligi ei lase. Ta on liiga palju asju ära lõhkunud. Ja siis hakkas ta mind süüdistama, et mina ostsin sellise auto jne jne.
Tagasi sõites ta ka ei jätnud jonni ja sõnavahetus oli krõbe. Selle eest ta vabandas, et me pidime "poole" tee pealt tagasi pöörama, et tema telefoni järgi minna aga see et ta järjekordselt mu autot lõhkus on minu süü.
Ja oma tund aega ta ei suuda suitsuta olla. Suitsupeatus ja suitsupeatus. Oeh, vihane olen. Aga rahulikum kui kaks tundi tagasi. Lihtsalt kaunimad jõulud ever. Seda viga ma enam ei korda. Ja aastavahetusel olen ma parem üksi kodus, kui maiteamida.
Jõulupakis oli pudel hõõgveini, millega ma oma hinge nüüd soojendan.

Nii palju siis magamisest...

...eile ütlesin vanaemale, et ma tahan kaua magada. See oli siis ilmselge vihje, et ära helista mulle hommikul kell kümme. Ta sai vihjest aru ja helistas pool üksteist :D Õnneks ma ärkasin 30 sekundit enne tema kõnet ja polegi vihane.
Aga neli tundi und on täitsa huvitav. See uni oli väga unenägude rohke. Mõte jooksis väga kiiresti, nii kiiresti, et ükski pilt ei jäänud meelde. Pildid vahetusid kiiresti ja ajasid segadusse. Polnud korralikku und. Eks, kui ma tõeliselt ära väsin jään ma magama nagu nott. Loota võib :p

Reede ja laupäev lõppesid ühtmoodi - ma jõudsin peale keskööd koju.
Reedel käisin päeval laboris. Ajasin oma ühte milligrammi lähteainet taga. No ei olnud lõbus. Kaal kah valetas. Lõppkokkuvõttes sain vist kuuest katseklaasist 3 mg lähteainet. Produkt jäi endiselt 60 mg kanti. Juhendaja lubas ise ka reaktsiooni teha, eks näis mis tema saagiseks saab. Enda arust ei tee kuskil vigu, et aine kaotsi läheks.
Peale labori vurasin koju ja vahetasin jõulupeoks riided ära. Kuna oli stiilikas, siis mina olin Wednesday Addams. Minu kahjuks, oli mul peol teisik :( Aga ma olin usutavam :D Kõige parem kostüüm oli B.A oma (A-rühmast) oi kuidas inimesed jooksid tormi, et temaga pilti teha. Aga see oli jube elutruu ja hea. Ja Malviina oli ka tore oma siniste juustega.
Peol olin keskööni, kuna inimesed hakkasid juba väga purju jääma ja mul oli väga vastik seal nii olla. Kõik oli ikka julmalt ära lagastatud ja tänagi veel põrandad kleepusid. Oma maja võiks nagu hoida.

Laupäeva plaan oli käia kinos ja vaadata Transporter 3 ära. Kui teel sinna helises telefon ja öeldi, et õhtul on sünnipäev. Siis helistasin sugulasele, et uurida kuidas tema sinna läheb jne ning lõpuks sattusin enne sünnipäeva TTÜ akadeemilise meeskoori kontserdile :) Hästi mõnus oli. Madalad hääled ja tšellod - mida veel tahta.
Ja siis läksime ühte piljardiklubisse sünnipäevale. Ühesõnaga mängisime paar tundi piljardit. Kirusime kui tühjad me kõhud on ja läksime sugulasega kahekesi McDonaldsisse, kuna hiinakas oli kinni. Vahest võib rämpstoitu süüa :D
Aga jällegi jõudsin peale keskööd koju. Olin surmväsinud. Nüüd saab veidi puhata, aga mitte palju. Jõulud ju ukse taga.

Ja tänane füüsika järeltöö oli tore - tannu andis keemikutele keemiaülesande :D Häid jõule!
(by the way, transporter oli veidi igav :( aga poolpaljast Jasonit kaklemas on tore vaadata :D)

Väsinud

Tänane päev algas kell 10 laboris. Tegin jälle sama asja nagu tavaliselt :D. Reaktsioon üleval võtsin suuna kesklinna, et veidi shopata ja veidi jõulukinke piiluda ja noh, Buffyle oli vaja süüa osta, mida saab ainult ühest poest!
Kaubamajast sain endale cd-plaatide hoidja/koti või kuidas seda kutsuda. Hästi toreda. Kui liftiga üles saamine polnud porbleemne, siis alla mineku kohta nii ei saa öelda. Lift küll sõitis alla aga uksi lahti ei teinud ja sõitis tagasi ülesse. Ja nii mitu korda. Niisiis kasutasin treppe. Mulle pole kunagi liftid meeldinud ja see süvendas mu hirmu veelgi.
Mustamäele tagasi jõudnud kiirustasin laborisse, et vaadata kuidas mu reaktsioon läheb. Pilt tehtud ja juhised saadud, jätsin kursavenna üksi laborisse, et minna vaatama, kuidas ma füüsika töö läbi kukkusin :D nüüd olen targem igastahes. Tulin ruttu tagasi.
Neli tundi olime kursavennaga kahekesi laboris, kuna teised olid "ärilõunal". Muidu oli täitsa tore, aga kui kursavend palus rotat valvata, siis mu närvid tõmbusid pingule. Ega see vee hääl ei ole meeldiv, eriti kui on selline hääl, nagu kõik lendab kohe õhku.
Aga esimest korda ma sõin laboris (noh, puhkeruumis). Eilsest jõulupeost oli veidi toitu järgi ja ma mõtlesin, et olen vaene üliõpilane ja söön seda seal ning hoian nii raha kokku. Peab mainima, et head nuudlid olid :D Ja esimest korda tegin ma endale teed. Homme võtan ka endale tee kaasa, kuna seal polnud rohkelist teed või mina lihtsalt ei leidnud seda ülesse. Homme on muidu laborikaaslase sünnipäev. Ja ma olen kindel, et pakutakse viinamarju. Mingi värk on sünnipäevade ja viinamarjadega.
Peale kaheksat tundi laboris läksin ajalehe koosolekule. Nagu tavaliselt oli meid vähe, kuna inimesed käivad tööl ja värki. Aga tore oli. Mina muidugi olin üpris vaikne, aga ka väsinud.
Ja nüüd läheks lihtsalt magama :)

*Hüsteeriline naer*

Viimased päevad pole eriti head olnud - närvilisel perioodil hakkab keha alla andma. Aga vot minult ei küsita, et kas ma tahan haigeks jääda. Ei taha ja närvitseda ka ei taha. Varsti ma lihtsalt naeran hüsteeriliselt ja olen imelik :D
Eilne füüsika töö läbikukkumine oli oma lollus. Tegelt polnud niii raske, aga kui just sellist ülesannet ei vaata, siis on veidi raskem. Valemis võtsin ühe asja ruutu, mida poleks vaja olnud ja sinna see läkski aga järgmine nädal uuesti :)
Täna on rakendusstatistika arvestus, mida ma olen kokku vist 4 tundi vaadanud :D Ühegi teise ainega pole enne nii juhtunud. Eks see olene ainest ka. Ja sellist kuiva materjali ei saa lihtsalt endale pähe tuupida. Mul niigi seal ruumi puudus :D Aga eks näis kuidas läheb - närvid on juba pingul, ootan hullemat.
Ja Buffy silmaprobleem on endiselt alles. Ma ei suuda teda operatsioonile saata, liiga riskantne aga samas....oeh.

:)

Hiir võib uhkust tunda (või kas just uhkust) igastahes, vein, mille sa kinkisid, on joodud ja hea inimesega :) Täiesti planeerimata üritus :p ja hea vein oli! Aitäh! :)
Nii ammu pole nii toredat õhtut olnud. Noh, just selle inimesega. Ma pole vist kellegagi nii naernud ja õhtul järsku pelmeene teinud. See oli nii imelik. Aga toredalt imelik. Üks õhtu, mida meenutada :)

Shokolaadibrownie

Täna mõtlesin veidi küpsetada ja võtsin shokolaadibrownie retsepti ette. Tainast ikka andis teha. Lõhnad on head :) Aga jube magus on. Aga see on vist hea, sest üle ühe tüki ei taha ja nii jätkub kauemaks :D Aga ma ei teagi kuidas seda vähem magusaks teha, kuna suhkru kogust ei saa muuta ja shokolaad oli ise ka tume. Kas veel tumedamat shokolaadi on?

10 tundi

Eile alustasin oma tööpäeva kell 9. Seekordne eesmärk oli vaadata kuidas temperatuuri tõstmine mõjutab reaktsiooni.
Igastahes reaktsiooniaeg ei lühenenud ja saagis oli ka veidi väiksem. Kõrvalprodukte tekkis rohkem. Aga 5 ja pool tundi reaktsiooni + kolonn. Ehk siis olin kella 19ni laboris. Juhendaja vaatas ka mulle imelikult otsa: "Sa hakkad veel kolonni tegema o_O" ja ka kursavend pidas mind hulluks :D aga mõned jällegi pidasid seda tubliduseks. Mina jällegi laiskuseks - ma ei viitsinud järgmine päev kolonni tegema minna.
Koju jõudes olin jube väsinud. Üle pika aja järel jäin teleka ette magama. Ja hommikul lihased valutasid. Ega pole kerge 10 h seista ja toimetada.
Järgmine nädal teen tseesiumhüdroksiidiga uuesti. Sest kuhugi pidi see saagis kaduma. Eks näis kuidas siis läheb.

Paar tundi tagasi sain raamatu läbi loetud. Mida lugesin?- Stephenie Meyer "Videvik". Mind hakkas huvitama, miks see nii menukas kohati on.
Ütleme nii, et väärtkirjanduse alla seda vist ei saa panna, sest Remarque'ga ei saa seda võrrelda. Keelekasutus on väga lihtne ja kohati hakkavad kordused ära tüütama.
Täielik ajaviiteromaan ehk siis rohkem naistele suunatud :D. Aga pean tõdema, et ei suutnud raamatut käest panna. Haaras kaasa. Olen nõrk :D
Ma vaatasin filmi ka kohe otsa ära. Film oli raamatust erinev. Kohati see häiris mind. Seega oli raamat palju parem. Film nagu ei suutnud seda kõike edasi anda. Et miskit jäi puudu.
Ja pean tunnistama, et ootan kolmapäeva - siis tuleb järgmise osa eesti keelne tõlge välja (raamatu siis).

Jõuludest- vanad tavad ja kombed

Kes leiab minu lemmiklõigu ülesse? Ainult ühele olen maininud, mis fakti ma tahtsin sellesse artiklisse kindlasti panna :D Edu otsimisel.
(Mõni on võibolla seda juba Studioosusest lugenud)


Jõulud on läbi aegade olnud põhjamaa rahvaste kõige suurem püha. Tänapäeval on see kristlik, Jeesus Kristuse sündimise püha, kuid selle tegelik vanus ulatub märksa varasemasse aega.
Jõulu sõna tähendust on palju otsitud, aga veenvat seletust pole leitud. Kindel on vaid see, et skandinaavia keeltes on sõna jul algselt tähistanud talvist pööripäevapüha, mida vanad eestlasedki pühitsesid.
Jõulu määramist 25. detsembrile on palju mõjutanud paganad. Kristlased püüdsid oma õpetust ka teistele vastuvõetavaks teha ning ühitasid võimalikult palju oma kombeid ümberkaudsete rahvaste traditsioonidega. Idamaadel levis Mithra kultus, kus pandi palju rõhku päikese kummardamisele. Mithra kui Sol invictus („võitmatu päike“) sai Rooma riigis keisrite ajal peajumalaks. Päikese sünnipäevaks peeti 25. detsembrit, mil päevad hakkavad jälle pikenema ja päike ise kõrgemale taevasse kerkima. Lähtudes sellest, et Kristus on eluvalgus ja elupäike, taevapäikesest veel tähtsam, ja võttes arvesse, et õiget Jeesuse sünnipäeva teada polnud, ei näinud kristlik kirik takistusi päikese ja Jeesuse sünnipäeva ühtesulatamiseks.
Jõulude pikkus
Jõuluaeg algas vanasti toomapäevaga ja kestis kuni nuudipäevani, nii et ka uusaasta ja kolmekuningapäev sinna sisse jäid. Aja jooksul kujunesid viimastest omaette pühad, aga rahvasuus kutsuti neid veel kaua aega edasi jõuludeks: vana-aastaõhtu ja uue aasta esimese päeva kohta öeldi uued jõulud, kolmekuningapäeva kohta aga kolmandad jõulud või jõulusaba.
Must Toomas
Toomapäev 21. detsembril oli jõuluaja algus. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Majapidamises tehti suurpuhastus, isegi sauna kerisekivid pesti puhtaks. Lauad küüriti puhtaks ja magamiskottidesse pandi värsked heinad. Kõik suurem praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku ja nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Kardeti, et kui Toomast hoolsalt ei mata, siis poeb ta hauast välja ning uputab järgmisel aastal kogu majapidamise tahma ja mustuse sisse.
Jõuluvorstide valmistamine ja õlletegu kuulusid samuti toomapäeva tegemiste hulka.
Jõululaupäev
Toomapäevast kuni jõululaupäeva hommikuni toimus usin pühadeks valmistumine. Kõik tööd, mis polnud otseselt jõuludega seotud, olid keelatud. Selle sisse langes kogu jõuluperioodi söögi valmistamine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati.
Kõige olulisem toiming oli aga õlgede tuppa toomine. Vanemal ajal olid õled elumaja ja kiriku põrandal üldiseks jõuluaja tunnuseks, mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes Euroopa maades. Jõuluõlgede komme pärineb paganluse aegadest. Arvatakse, et see tava on seotud esivanemate kultusega, aga kuidas täpselt, pole selge.
Jõuluöö
Pärast seda, kui jõululaupäeva õhtul pimedaks oli läinud, saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad lahti olid. Kõige kindlam viis kurja vstu on olnud rist, mille algne tähendus ei tulene kristlikust ristipuust, vaid paganlikust Päikese sümbolist. Enne jõuluõhtut tehti riste igale poole, kust kurjad vaimud võisid sisse pugeda: ustele, akendele, väravale, samuti loomadele selga.
Üks kõige vanemaid ja kauem püsinud uskumusi on, et jõuluöösel tulevad esivanemate hinged koju tagasi. Seetõttu ei pandud jõuluööks ka uksi haaki ega riivi. Samuti jäeti neile sauna vesi ja vihad ning söök lauale.
Väljaspool koduseinu usuti ka surnute hingi kirikus südaööl jumalateenistust pidavat. Mõnel pool arvati, et jõuluöösel lähevad kirikusse nende inimeste hinged, kes järgmisel aastal surevad.
Esimese jõulupüha varahommikul hakati kirikusse sõitma. Kui kirikuteel esimesena vanatüdruk vastu tuli, siis pidi kohapeal kolm ringi tegema ja vastu tuult sülitama, kui koju tagasi ei tahtnud minna.
Jõuluaja lõpuks oli enamasti kolmekuningapäev, saartel ja rannikul kohati ka nuudipäev (7. jaanuar). Nuudipäeval käisid noored mehed talust tallu ja lõpetasid igal pool õllevarud ehk „ajasid pühad välja“.
Jõulutoit
Kogu Eestis oli jõulutoiduks liha, vorstid ja parem leib ning üht-teist sinna juurde. Üldiselt, kui vähegi võimalik oli, tapeti jõuluks siga. Piparkook ilmus jõululauale aga juba 19. sajandi lõpul. Piparkoogid on pärit idamaadest, kus mee- või siirupikookide taignale lisati palju maitseaineid, eriti aga pipart, millest nimigi. Euroopas said nad tuntuks juba ristisõdade ajal, kui neid idast kaasa toodi. Esimesed teated piparkookidest põhjamaades pärinevad kloostrite vahendusel 1444. aastast. Sajandeid oli see vaid rikaste eriline jõulumaius, kuid aja jooksul jõudsid retseptid ka teiste inimesteni.
Keda hakkasid huvitama erinevate tähtpäevade, mitte ainult jõulude, vanad tavad ja kombed, siis soovitan lugeda Piret Õunapuu raamatut „Pühad ja kombed“.

Lugesin, et lumi tuleb jälle siia poole. Aga ma isegi ei rõõmusta. Libedaga ei ole eriti lõbus autoga sõita, eriti kui seda sõitu ei saa mitte kuidagi vältida. Ja noh, ma oma kelgutamise sain ka tehtud. Kuigi vaheajaks võiks siiski lumi maha tulla. Sest lumised puud on siiski jube lummavad ja kuna ma seekord Soome ei lähe, siis lumised kuused vähemalt meenutaksid mulle Soomet. Tahan Soome :D
Kuid tänane varajane ärkamine oli küll ajaraisk, kuna tiiglite kaalumine oli täiesti mõttetu tegevus. Aga noh, raamat oli kaasas ja sai vähemalt lugeda. Kuid labor oli ülerahvastatud. Kuumutuskapp oli tiigleid täis ja pooled ootasid, et enda omasid panna. Ja mõned isegi ei mõelnud teiste peale. See ajas küll veidi marru.

Käisin ka Jajaa koopiakeskuses ja nüüd on mul 300 lk molekulaari materjale. Kas pole lõbus? Ja 111 lk rakendusstatistika omasid. Aga ma parema meelega loen raamatut edasi. Kui saan läbi loetud annan oma eksperthinnangu, kuid praegu võin nii palju öelda, et naerda saab päris palju :D Vähemalt minu jaoks on koomiline.

Täna ei olnud hea päev :( Saagis tuli vaid 60% ja need imeilusad kristallid kolvi seinal ei suutnud ka naeratust näole tuua. Meie teooria on see, et toorsegul ei meeldi nädal aega külmkapis seista. Liiga palju ainet läks kuhugi kaduma. Nüüd pean endal hea ajakava välja mõtlema, et saaks kaks päeva järjest tööd teha. Või siis ühe päevaga. Hmm, vb nädala pärast saab ühe päevaga nii reaktsiooni kui ka kolonni tehtud. Aga see oleks pikk päev.

Homme hommikul analüütikasse tiigleid kaaluma. Oh joy.

Molekulaari ettekanne on üle elatud. Asi läks kohati paremini kui ma lootsin. Meid ei piinatudki nii väga ja ma ei tea kas ainult mulle tundus või oli Kaia (ühe meie õppejõu) toon tõesti mitte ründav nagu eelmised korrad. Igastahes jäi positiivne tunne alles.
Molekulaari pärast ma füüsika praksi kaitsmisele ei keskendunud. Aga praksis õppejõud teatas rõõmsalt, et kes täna oma protokollid ära kaitsevad ei pea viimast praktikumi tegema. Njah, tegin siis rõõmsalt pimedas ruumis oma katset. Aga ma siiski ei arva, et teised said alet, kuna ta ikka piinas inimesi seekord rohkem kui tavaliselt. Kohati oli seda isegi hirmus vaadata.

Kohe lähen laborisse. Ma arvan, et täna ma leeke ei näe. Aga tänane päev on suure kaaluga kuna ma puhastan aine ära ja saan saagise teada. Siis on näha kui väga tseesium ikkagi aitas. Ma tean, et 80% ei tule, kuid võiks ju...

PS! Igakord kui ma kuulen vaikuses mingit krõbistamist, kardan, et need on need hiired. Aga Buffyle ju meeldib mind hirmutada :D

Vaikuses kõlavad hääled. Seega pole vaikust. Ei ole näha kedagi, kes kuulaks. Pillutakse sõnu kui AK-47'st, kuid kedagi pole kuulmas. Kellele siis neid pillutakse?
Võibolla istub mõni kujutlusvõime vili diivanil ja kuulab hoolega. Või räägitakse pikalt ja sügavuti lilledega. Lilled ju pidid nii paremini kasvama. Ka nemad ei taha end üksikuna tunda.
Ehk räägitakse telefoniga? Ei, telefoni pole. Handsfree? Ei. Ei mingit kommunikatsioonivahendit.
Ainult hääl, mis väriseb. Närviline ja siis jälle enesekindel. Otsusta ära, mõlemat ei saa olla! - Närviline.
Segaduses pilgud liituvad vaikuses kõlavate sõnadega. Ning lõpuks antakse alla ja saabub hääleta vaikus. See kõige sügavam vaikus üldse.

[Siku harjutas homseks ettekandeks. Rääkisin NMD ja PTC124-st kõigile kes kuulasid mind pealt. Ja ma loodan, et neid ei olnud, muidu oleks keegi mul veel kodus peale minu ja Buffy. Jah, ehk siis rääkisin Buffyle?]

Leegid kolvis

Täna oli koolis huvitav päev. Nt saime rakendusstatistikat teha pimeduses. Väga mõnus on silmi pingutada, et tahvlilt midagi lugeda. Ma ei kujuta ette, kuidas need õppejõud hakkama said, kellel olid slaidshow-d :D Vool oli umbes 30 minutit ära.
Füüsika täiendõppest sain läbi, lõpuks ometi. Üks mure vähem.
Kell kaks läksin laborisse. Tegelesin vaikselt oma ainega, kui kuulsin: "oi raisk" ja kõik ohhetasid - kolbist olid leegid väljas. Tegu ei olnud minu ainega :D. Ma täpselt ei tea mis millega seal reageeris, kuid tean, et üks komponent oli LiAlH4 võibolla oli teine osapool eeter, pead ei anna. Ise tegin kevadel sama reaktsiooni, kuid ma lisasin liitiumalumiiniumhüdriidi väga ettevaatlikult. Ma mõtlen, et kui mul oleks ka põlema läinud, noh, siis oleks hea paanika olnud. Seekord ma nautisin leeke :D Nüüd mul on igast kogemused olemas - laboris on ''vihma'' sadanud, nüüd olen ka leeke näinud. Ma arvan, et hullemaid asju ma eriti ei oota. Aga äktsionit peab ka olema :D

Reedel käisin NO99 aktsioonil. Oli mõnus, kuid liiiiiga lühike. Lõppes võimsalt. Meeldis :D
Hiljem jõudsingi Woodi, kuid aint korraks, kuna seal polnud vabu laudu ja niisiis läksime Rockstarsi. No see oli ikka jube tühi. Mingi hetk inimesed hakkasid tulema, istusid 5 minutit ja siis jälle lahkusid. Ja nii mitu korda. Me istusime seal mingi 2 tundi. Täitsa tore oli lihtsalt rääkida ja kuulata hääd muusikat :)