Vaikuses kõlavad hääled. Seega pole vaikust. Ei ole näha kedagi, kes kuulaks. Pillutakse sõnu kui AK-47'st, kuid kedagi pole kuulmas. Kellele siis neid pillutakse?
Võibolla istub mõni kujutlusvõime vili diivanil ja kuulab hoolega. Või räägitakse pikalt ja sügavuti lilledega. Lilled ju pidid nii paremini kasvama. Ka nemad ei taha end üksikuna tunda.
Ehk räägitakse telefoniga? Ei, telefoni pole. Handsfree? Ei. Ei mingit kommunikatsioonivahendit.
Ainult hääl, mis väriseb. Närviline ja siis jälle enesekindel. Otsusta ära, mõlemat ei saa olla! - Närviline.
Segaduses pilgud liituvad vaikuses kõlavate sõnadega. Ning lõpuks antakse alla ja saabub hääleta vaikus. See kõige sügavam vaikus üldse.

[Siku harjutas homseks ettekandeks. Rääkisin NMD ja PTC124-st kõigile kes kuulasid mind pealt. Ja ma loodan, et neid ei olnud, muidu oleks keegi mul veel kodus peale minu ja Buffy. Jah, ehk siis rääkisin Buffyle?]