Enne kui asun neljanda päeva juurde, unustasin eelmise päeva juures mainida seda, et õhtul tekkisid meil sooja veega jamad. Saun pandi taimeriga juba kella kolmest küdema ja õhtul said sooja veega end pesta vaid kolm inimest ja see oli kõik. Seega arvasime, et sauna pärast ei saa me sooja vett, mis oleks jällegi liiga imelik. Oi kui palju sai helistatud. Siis tuli mingi mees, tegi väikese voolu katkestuse ja ütles, et kahe tunni pärast saate sooja vett. Aga saun pandi uuesti sisse ja siis läks ikka aega enne kui sooja vett saadi :D
Neljas päev algas vaevaliselt - lihased olid kanged ja mega valusad. Iga liigutus nõudis meeletut energiat. Peast käis läbi mõte, et jääks koju ja raviks oma lihaseid :D Aga ei, ibuprofeen sisse ja mäele. Lasin oma klambrid enne korda teha ja keerasin kruvid üle; mõned kruvid täitsa loksusid. Mäel läksime rajale 24 lootuses, et eilsed luited on alles. Enne kui saime alla sõita nägi I. oma klambritega vaeva. Eile läksid tal klambrid ilusti kinni, kuid täna mitte. Tekkis küsimus, et kas on ikka õiged saapad ja tuli välja, et saapad olid kolm numbrit suuremad :D Aga nende saabastega ta sai ikka korra alla sõita, et siis majja tagasi minna ja oma õiged saapad jalga panna :D Kahjuks olid raja nr.24 luited kadunud. Aga põhimõtteliselt läks seegi päev rõõmsalt sõites ja kõik lauad ja inimesed jäid terveks.
Õhtul majas sain esimesena dušši alla ja mul ei tekkinud sooja vee probleemi. Aga jällegi teistel tekkis. Veelkord hästi palju telefonikõnesid ja sel õhtul ei tulnud töömeest kohalegi. See vee värk muutus aina sürrimaks, kuna soe vesi sai enne otsa kui saun sai küdema pandud.
Õhtul mängisime jatzyt ja üritasin nende lihastega kuidagi ringi liikuda :D Eks need õhtud olidki igavavõitu. Tegime vastlapäeva puhul kukleid ja sõime hernesuppi, vaatasime olümpiamänge. Selline rahulik õhtu, sest kõigi lihased olid kurnatud.
:)
Sunday, February 28, 2010
Saturday, February 27, 2010
Yllase reisi 3. päev
Yllase reisi kolmas päev ehk päev kui sai reaalselt mäele mindud. Kuna eelmine õhtu läksime kell 8 magama, siis inimesed tõusid juba kell seitse. Nagu ikka, naissoost isikud tegid hommikusööki, milleks oli puder. Mulle puder meeldib aga ma ei viitsi ise hommikuti sellega jännata :D
Hommikul ikka piidlesime aknast välja, et näha, kas gondlid sõidavad. Lõpuks nägime neid. Jumal tänatud :D Riided selga, lauad autodesse ja mäele. Mäe jalamil oli temperatuur -8'C. Väga mõnus. Üleval oli veidi tuult. Õnneks oli tuul õigelt poolt ehk ta ei seganud gondlit. Esimese asjana sai ikka tuttavale ja lemmikrajale 28 mindud. Algus oli ikka väga raske. Tagakant tagakant. Lumi oli ka masinate poolt kõvemaks sõidetud. Seetõttu jalad aina värisesid ja väsisid ruttu ära. Alla sõitis umb 20 minutit. Eks igakord aeg lühenes jne. Tänu tuulele ei tahtnud ma eriti 28't sõita ja läksin teise külje peale - rada 24. Tuul oli raja äärde luiteid teinud. Oi kui mõnus oli nendes sõita ja pehmet lund nautida. Väga mõnus.
Mäelt sai umbes nelja aeg ära tuldud. Ja muidugi ei saa mina ilma viperusteta - nimelt tuli mu klabri küljest üks kruvi ära. Viimase sõidu sain ära tehtud ja nii - üks kruvi vähem - läksime majja.
Õhtu jooksul jälgisime, kuidas maja juures olevad männid aina tugevamini kiikusid. Seetõttu oli hirm, et äkki järgmine päev gondlid ei sõida ja sai koguaeg ilmateadet jälgitud.
Õhtul aga osad inimesid nautisid telekakuma ja mõned nautisid pokkerit. Ma olin viimaste hulgas. Kaart üldse ei jooksnud ja sain auväärse kolmanda koha. Njah, polnud paha :D
Hommikul ikka piidlesime aknast välja, et näha, kas gondlid sõidavad. Lõpuks nägime neid. Jumal tänatud :D Riided selga, lauad autodesse ja mäele. Mäe jalamil oli temperatuur -8'C. Väga mõnus. Üleval oli veidi tuult. Õnneks oli tuul õigelt poolt ehk ta ei seganud gondlit. Esimese asjana sai ikka tuttavale ja lemmikrajale 28 mindud. Algus oli ikka väga raske. Tagakant tagakant. Lumi oli ka masinate poolt kõvemaks sõidetud. Seetõttu jalad aina värisesid ja väsisid ruttu ära. Alla sõitis umb 20 minutit. Eks igakord aeg lühenes jne. Tänu tuulele ei tahtnud ma eriti 28't sõita ja läksin teise külje peale - rada 24. Tuul oli raja äärde luiteid teinud. Oi kui mõnus oli nendes sõita ja pehmet lund nautida. Väga mõnus.
Mäelt sai umbes nelja aeg ära tuldud. Ja muidugi ei saa mina ilma viperusteta - nimelt tuli mu klabri küljest üks kruvi ära. Viimase sõidu sain ära tehtud ja nii - üks kruvi vähem - läksime majja.
Õhtu jooksul jälgisime, kuidas maja juures olevad männid aina tugevamini kiikusid. Seetõttu oli hirm, et äkki järgmine päev gondlid ei sõida ja sai koguaeg ilmateadet jälgitud.
Õhtul aga osad inimesid nautisid telekakuma ja mõned nautisid pokkerit. Ma olin viimaste hulgas. Kaart üldse ei jooksnud ja sain auväärse kolmanda koha. Njah, polnud paha :D
Üherattavedu ja süstid
Praeguse seisuga on mu auto üherattaveoline. Jah, üks ratas on laisaks muutunud. Kohutav. Ei ole minu luulud, vend ise diagnoosis :D Loodan nädala jooksul auto mehaaniku juurde saada. Need on need vana auto rõõmud.
Samuti on minust saanud süstija - vanaemale on vaja mingit antibiootikumi vms süstida ja ma olen see õnnelik väljavalitu. Naha alla ja muud õpetused. Täna oli teine päev. Ikka on hirm, et süstin valesse kohta :D Kellel meist ei oleks. Homme jälle :D
Samuti on minust saanud süstija - vanaemale on vaja mingit antibiootikumi vms süstida ja ma olen see õnnelik väljavalitu. Naha alla ja muud õpetused. Täna oli teine päev. Ikka on hirm, et süstin valesse kohta :D Kellel meist ei oleks. Homme jälle :D
Tuesday, February 23, 2010
Yllase reisi 2. päev
Oleme jõudnud siis reisi teise päevani.
Saime maja võtmed kätte ja läksime siis seda uudistama. Lisasin ka mõned pildid majast ja ka toidukogusest, mis põrandale tekkis :D
Igastahes maja suhtes oli pettumus kuna, nagu pildilt ka näha, on teine korrus vaid magamisala, kus pole ei vannituba ega wc-d. Kohutav. All oli küll kaks wc-d, saun, väike duššinurk. Kahjuks ei olnud meil garaaži, et saaksime lumelaudu sinna panna, seega pidime sauna eesruumi kasutama. Samuti ei olnud wc-des käterätte ja seepe. Nii armas.
Igastahes tassisime asjad autodest välja ja kaks inimest läksid lausa mäe peale, kuigi gondlid ei sõitnud. Me kartsime, et äkki järgmine päev ka gondlid ei sõida.
Aga kella kuue aeg tegime õhtusöögi ja juba kell kaheksa inimesed magasid :D Mis teha kui 13 tunnine, või isegi rohkem, päev on seljataga.
Saime maja võtmed kätte ja läksime siis seda uudistama. Lisasin ka mõned pildid majast ja ka toidukogusest, mis põrandale tekkis :D
Igastahes maja suhtes oli pettumus kuna, nagu pildilt ka näha, on teine korrus vaid magamisala, kus pole ei vannituba ega wc-d. Kohutav. All oli küll kaks wc-d, saun, väike duššinurk. Kahjuks ei olnud meil garaaži, et saaksime lumelaudu sinna panna, seega pidime sauna eesruumi kasutama. Samuti ei olnud wc-des käterätte ja seepe. Nii armas.
Igastahes tassisime asjad autodest välja ja kaks inimest läksid lausa mäe peale, kuigi gondlid ei sõitnud. Me kartsime, et äkki järgmine päev ka gondlid ei sõida.
Aga kella kuue aeg tegime õhtusöögi ja juba kell kaheksa inimesed magasid :D Mis teha kui 13 tunnine, või isegi rohkem, päev on seljataga.
Monday, February 22, 2010
Ebaõnne päev
Kell oli kaheksa kui ma toauksest väljusin, et kooli minna. Auto oli lumine. Keerasin süüdet ja auto läks ilusti käima. Edasi autot puhastama. Millegi pärast tegin ma ka esirehv puhtaks. Siis avastasin, et rehv on täiesti tühi, auto seisis vaid velje peal. Selge - peab venna ülesse ajama, et õigeks ajaks praksi jõuda.
Õnneks jõudsin ilusti kooli ja läksin praksiruumi. Lugesin juhendit ja järsku käib metalli klirin vastu põrandat - mu saapa läks katki ja lendas maha. Jess, järgmine jama.
Siis tuli mul meelde, et mul jäi kiipkaart koju ja laborisse ma ju ei saa. Ok, ukse taga seistes oleksin lõpuks ikka saanud aga otsustasin kursaõde tüüdata ja tema kiipkaarti laenata :D
Laboris hõivasin arvuti ja hakkasin otsima variante kuidas koju saada. Sõelale jäi rong. Nii ma jalutasin peale ainsat esmaspäevast loengut nõmmele. Kõrvaklapid peas oli mõnus jalutada. Ja lõpuks pidin rongijaamast ka koju jalutama. Õnneks 1,5 km pärast sain auto peale ja ilusti koju :) Aga kodus avastasin, et mu saabaste tallad on täiesti katki ja omadega läbi. Nüüd ei tundugi see nii tobe, et ma ostsin kahed saapad :D Eks ma pean garantiid taga ajama minema, kuna mul on need saapad vaid kolm kuud olnud.
Nüüd pean vaid kuidagi selle rehvi korda saama.
Õnneks jõudsin ilusti kooli ja läksin praksiruumi. Lugesin juhendit ja järsku käib metalli klirin vastu põrandat - mu saapa läks katki ja lendas maha. Jess, järgmine jama.
Siis tuli mul meelde, et mul jäi kiipkaart koju ja laborisse ma ju ei saa. Ok, ukse taga seistes oleksin lõpuks ikka saanud aga otsustasin kursaõde tüüdata ja tema kiipkaarti laenata :D
Laboris hõivasin arvuti ja hakkasin otsima variante kuidas koju saada. Sõelale jäi rong. Nii ma jalutasin peale ainsat esmaspäevast loengut nõmmele. Kõrvaklapid peas oli mõnus jalutada. Ja lõpuks pidin rongijaamast ka koju jalutama. Õnneks 1,5 km pärast sain auto peale ja ilusti koju :) Aga kodus avastasin, et mu saabaste tallad on täiesti katki ja omadega läbi. Nüüd ei tundugi see nii tobe, et ma ostsin kahed saapad :D Eks ma pean garantiid taga ajama minema, kuna mul on need saapad vaid kolm kuud olnud.
Nüüd pean vaid kuidagi selle rehvi korda saama.
Sunday, February 21, 2010
Yllase reisi 1. päev
Reis Soome, Yllasele algas 13. veebruaril. Pakkimine võttis vaid tunnikese, kuid enne sai ikka pikk nimekiri tehtud, et mitte midagi maha unustada. Kell 12 võttis sõbranna mu auto peale ja läksime lõunatama. Siis läksin rongile ja seejärel Fan surfi, et lumelauda laenutada. Oma üllatuseks sain teada, et nende laenutus asub nüüd Solarises (nad ikka peaksid oma kodulehte uuendama). Laud käes, sõitsime kahe teise reisilisega (sugulased) teise sugulase juurde, et hakata asju autodesse panema. Kokku oli meid 12 inimest ja 3 autot. Meie auto oli küll pilgeni täis. Söök sai ka ilusti suusaboksidesse ära jagatud.
Kell 16 hakkasime sadama poole sõitma. Kesklinnas tuli ühel sugulasel meelde, et voodipesu jäi maha. Nii mõtlesime minna komplekti ostma. Nordic centrumis ei olnud kuskil voodipesu müüa. Siis torkas pähe, et üks sugulane elab ju sadama lähedal ja hüppasime sealt läbi ja saime voodipesu :)
Kell 17 olime sadamas ja check-in-i läbinud. Seisime järjekorras ja igavlesime ning jutustasime, mille käigus tuli välja, et autodokumente pole :D Ja läev pidi 40 min pärast väljuma. Kiire telefonikõne ja dokumendid hakkasid õismäe poolt liikuma. Õnneks saime ilusti dokumendid kätte ja aega jäi ülegi, kuid ehmatus oli siiski suur.
18 väljus laev. 2,5 h sõit. Igavlemine. Sai laeva peal ringi käidud ja kuna pooled inimesed olid minu jaoks võõrad ei tundnud ma "meie inimesi" ära, kui nad tee peal vastu tulid :D
Kell 21 olime ilusti Helsingis ja saime pimedas sõitu alustada. Pean mainima, et sealsed teed olid väga puhtad ja korras. Tõsiselt mõnus. Sellega võrreldes on täiesti jube tagasi Eestis olla ja vaadata seda seisu, mis siin on.
GPS-id kõigil sees, walky-talky'd autodes sõitsime läbi Helsingi suunaga Yllaskylasse. Kui tavaliselt olen pimedas jube kiirelt unne suikunud, siis seekord tegin oma rekordi - kella 4-ni olin üleval, kuna pidin autoroolis olevat sugulast üleval hoidma.
Sõidu ajal peab ka muusikat kuulama ja nii meil mängis kõigepealt Viikatel ja siis panime ühe sugulase tehtud plaadi, mis mängis ülejäänud 11 h jutti :D Ma ei kujuta ettegi mitu korda me seda plaati siis kuulasime :D Aga igakord algas plaat T.Mäe "Koiduga".
Aga öö läbi siis sõitsime ja aeg-ajalt peatusime ka bensukates. See oli hea, et bensukates on wc tasuta ja abc tanklad on eriti suured (ma siis ei mõtle automaattanklaid). Mida põhja poole jõudsime seda enam hakkas temperatuur langema. Teed muutusid ka lumiseks. Aga mitte väga hulluks. Kaherealised teed polnud ka nii hullud, kuna aeg-ajalt tekkisid möödasõidu read. Oeh, Eesti maanteedel on liiga palju arenemisruumi. Ja need pissipeatused - mõni ikka pidi ennast kohe täis ju jooma ja siis ka veel prügi maha jätma, kuigi prügikast oli kümne meetri kaugusel. Mis teha. Mõnest inimesest oli kohe alguses halb mulje.
Yllasele jõudsime 14. veebruar kell 10. Ja mökki võtit me ei saanud. Pidime ootama 12ni. Algselt pidime üldse alles kell 16 võtme saama :D Aga niisiis sõitsime lähedal olevasse külla aega viitma. Ja lõpuks saime ka majja.
Mis edasi sai kirjutan homme :) Iga päev kirjutan ühest päevast. Homses 'loos' on ka mõned pildid :)
Kell 16 hakkasime sadama poole sõitma. Kesklinnas tuli ühel sugulasel meelde, et voodipesu jäi maha. Nii mõtlesime minna komplekti ostma. Nordic centrumis ei olnud kuskil voodipesu müüa. Siis torkas pähe, et üks sugulane elab ju sadama lähedal ja hüppasime sealt läbi ja saime voodipesu :)
Kell 17 olime sadamas ja check-in-i läbinud. Seisime järjekorras ja igavlesime ning jutustasime, mille käigus tuli välja, et autodokumente pole :D Ja läev pidi 40 min pärast väljuma. Kiire telefonikõne ja dokumendid hakkasid õismäe poolt liikuma. Õnneks saime ilusti dokumendid kätte ja aega jäi ülegi, kuid ehmatus oli siiski suur.
18 väljus laev. 2,5 h sõit. Igavlemine. Sai laeva peal ringi käidud ja kuna pooled inimesed olid minu jaoks võõrad ei tundnud ma "meie inimesi" ära, kui nad tee peal vastu tulid :D
Kell 21 olime ilusti Helsingis ja saime pimedas sõitu alustada. Pean mainima, et sealsed teed olid väga puhtad ja korras. Tõsiselt mõnus. Sellega võrreldes on täiesti jube tagasi Eestis olla ja vaadata seda seisu, mis siin on.
GPS-id kõigil sees, walky-talky'd autodes sõitsime läbi Helsingi suunaga Yllaskylasse. Kui tavaliselt olen pimedas jube kiirelt unne suikunud, siis seekord tegin oma rekordi - kella 4-ni olin üleval, kuna pidin autoroolis olevat sugulast üleval hoidma.
Sõidu ajal peab ka muusikat kuulama ja nii meil mängis kõigepealt Viikatel ja siis panime ühe sugulase tehtud plaadi, mis mängis ülejäänud 11 h jutti :D Ma ei kujuta ettegi mitu korda me seda plaati siis kuulasime :D Aga igakord algas plaat T.Mäe "Koiduga".
Aga öö läbi siis sõitsime ja aeg-ajalt peatusime ka bensukates. See oli hea, et bensukates on wc tasuta ja abc tanklad on eriti suured (ma siis ei mõtle automaattanklaid). Mida põhja poole jõudsime seda enam hakkas temperatuur langema. Teed muutusid ka lumiseks. Aga mitte väga hulluks. Kaherealised teed polnud ka nii hullud, kuna aeg-ajalt tekkisid möödasõidu read. Oeh, Eesti maanteedel on liiga palju arenemisruumi. Ja need pissipeatused - mõni ikka pidi ennast kohe täis ju jooma ja siis ka veel prügi maha jätma, kuigi prügikast oli kümne meetri kaugusel. Mis teha. Mõnest inimesest oli kohe alguses halb mulje.
Yllasele jõudsime 14. veebruar kell 10. Ja mökki võtit me ei saanud. Pidime ootama 12ni. Algselt pidime üldse alles kell 16 võtme saama :D Aga niisiis sõitsime lähedal olevasse külla aega viitma. Ja lõpuks saime ka majja.
Mis edasi sai kirjutan homme :) Iga päev kirjutan ühest päevast. Homses 'loos' on ka mõned pildid :)
Reisilt tagasi
Põhja-Soomest olen tagasi. Eile öösel jõudsin. Täna vaatasin kas auto ikka peale nädalast seismist ikka sõidab ka. Noh, aku ei olnud tühjaks saanud aga vot esirattad hakkasid ringi käima. Ja üks tagumine rehv oli pooltühi :D Õnneks tulid kaks meest mulle appi ja sain lõpuks maja eest ka minema. Esimene peatus oli muidugi Statoil, kus pumpasin rehvid täis ja võtsin kütust. Siis veel niisama sõitu, et aku end ilusti laeks ja tagasi koju, et et maja ees auto kohta lumest puhtamaks rookida.
Nüüd peaks veidi süüa tegema, veel veidi koristamist ja siis vaja veidi homseks õppida. Hiljem siis hakkan ilusti Soome reisi kohta kirjutama :)
Nüüd peaks veidi süüa tegema, veel veidi koristamist ja siis vaja veidi homseks õppida. Hiljem siis hakkan ilusti Soome reisi kohta kirjutama :)
Friday, February 12, 2010
Mis on sellel pildil viga?
Vend pesi oma saapaid. Kõigepealt pesi neid köögi kraanikausis, mille pärast ma teda noomisin, ja hiljem pani need kuivama. Paar tundi hiljem läksin kööki ja märkasin, et tallad kuivavad pliidil, sain naerukrambid :D Geniaalsus.
6 sinikat
Ma olen meister sinikate saamises aga kust ma need saan, vot seda ma ei tea. Aga jah, momendil on mu jalgadel kokku 6 sinikat ja need pole väikesed. Üks on seal juba kaks nädalat olnud - selle sain vennaga kakeldes :p Aga vot teised sinikad on täielikud müsteeriumid.
Wednesday, February 10, 2010
Pole üldse tuju olnud, et midagi arvutisse toksida. Praegu aga istun raamatukogus ja teen lõputöö jaoks kirjanduse otsingut ja asi liigub väga vaevaliselt. Olen vist leidnud viis artiklit, ma pole neid veel läbi lugenud, nii et ma ei teagi, kas neist mingit kasugi on.
Aga kokkuhoiupoliitika on ka laborisse jõudnud. Ma ei mõtle nüüd solvente jms (neid peab nagunii hoidma) aga just vedelseebid kaovad ära. Nüüd on kraanikausi juures tavaline seep. Selline ilus pruunikas. Nagu oleks ise keedetud :D Aga jah, ma lüpsan viimasest vedelseebi topsikust viimast :D
Ja varsti saan Soome. Ma juba ootan seda - lumised kõrged mäed, põhjapõdrad, seltskond :)
Aga kokkuhoiupoliitika on ka laborisse jõudnud. Ma ei mõtle nüüd solvente jms (neid peab nagunii hoidma) aga just vedelseebid kaovad ära. Nüüd on kraanikausi juures tavaline seep. Selline ilus pruunikas. Nagu oleks ise keedetud :D Aga jah, ma lüpsan viimasest vedelseebi topsikust viimast :D
Ja varsti saan Soome. Ma juba ootan seda - lumised kõrged mäed, põhjapõdrad, seltskond :)
Saturday, February 6, 2010
Friday, February 5, 2010
Riikka Pulkkinen "Piir"
Täna lõpetasin "Piiri" lugemise. Väga mõnus lugemine. Väike vaheldus fantaasiakirjandusele. Juba esimesed leheküljed lummasid mind - lühikesed kuid tabavad ja lummavad kirjeldused. Raamatus on nelja erineva inimese lood, nende enda vaatevinklist. Aga raamat pidi asju teistmoodi vaatama ja just tänu tabavatele kirjeldustele. Värskendav.
Riikka Pulkkineni esikteos „Piir” ilmus augustis 2006. Riikka oli teose ilmumise ajal 26-aastane, oli õppinud aasta filosoofiat Oulu ülikoolis ning liikunud sealt edasi Helsingi ülikooli filosoofiat ja kirjandust õppima. Enne seda oli Riikka Pulkkinen tunnustatud sportlane – jooksja –, kes unistas osalemisest Ateena olümpiamängudel.
Debüütromaan “Piir” ilmus 2006. aastal. Raamat sai kriitikutelt ülisooja vastvõtu, kandideerides muu hulgas ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduspreemiale. Vaid aastaga müüdi raamatut 40 000 eksemplari. 2007. aasta alguses sai raamat Akadeemilise raamatukaupluse debütandipreemia, samuti Gummeruse kirjastuse Kaarle-preemia, mida jagatakse Soomes juba alates 1970. aastast.
“Piiri” puhul on kirjanik hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe. Noore kirjaniku kohta on teos uskumatult elutark, kirjeldused on napid, aga tabavad, ning karakterite avamine hämmastavalt täpne. Teose ilmumise järel on üha uuesti küsitud, kuidas üks noor naine on osanud mõelda ennast nii erinevate inimeste kehasse, kust võtab ta kogemuse, et neid mõista?
-Rahva raamatu kohelehelt.
Epl-s ilmunud arvustus - http://www.epl.ee/artikkel/476565
Habe patsi
Sügisel üks esmakursuslane, meesoost, traumeeris mind - ta üritas loengu ajal oma habet patsi panna. Siis see ei õnnestunud ja noormees oli murtud. See nädal oli aga jällegi üks ühine loeng. Aeg on mööda läinud ja noormees on habet kasvatanud ja nüüd tal oli habe ilusti patsis. Oeh, küll ta oli uhke väljanägemisega :D
Thursday, February 4, 2010
Miks mehed ei käi arsti juures
Loeng. Räägiti haiguste skriinimisest. Ühe näitena võeti eesnäärme vähk. Ja siis õppejõud (kes ka on arst) ütles, et meestele ei meeldi kohe üldse arsti juures käia, mis on ka tõsi, jne. Siis üks "geniaalne" esmakursuslane, meessoost, vastas:"Muidugi ei taha, mis..lähed sinna ja lööd m*nni letti?". Terve audikas hakkas naerma ja inimesed olid näost punased. Õppejõud sõnade kasutust ei kommenteerinud aga kommenteeris seda, et eesnäärme vähki uuritakse vereprooviga :)
Tuesday, February 2, 2010
Rock the arena, 30.jaan.
Laupäeval sai siis käidud Rock the Arenal ehk siis Saku Suurhall muudeti üheks õhtuks rockiklubiks.
Kell 21 avati uksed ja koheselt oli järjekord, sest nimekirjast inimeste üles otsimine võtab ju aega. Nimekiri oli küll päris pikk aga ma ei tea kas 300 nime tuli ära või ei (300 inimest oli piirmäär). Meie ees järjekorras olevad poisid olid nii armsalt ürituse päras elevil. Kui nad olid oma joped ära andnud ja tahtsid sisse liikuda kontrollisid turvamehed vanust - üritus oli 18+, seega saadeti poisid koju ära. Väga kahju, et kuulutustes ei olnud seda mainitud, ma kujutan ette, et mitmed pidid nii ukselt tagasi minema.
Seinte ääres olid toolid, isegi kaks valget nahkdiivanit, mis oli koguaeg hõivatud. Kohe alguses mängisid DJ-d head rocki muusikat. Tõsiselt hea üllatus.
Kui Cookies lavale tuli - oranžides vanglatunkedes ja "vangivalvuritega", siis oli rahvast veel üpris vähe kohal. Cookies oli aga üllatavalt hea. Enne kontserti ma kuulasin myspace-st paari nende lugu, kuid võrreldes live-ga ei olnud need nii head. Väga meeldiv üllatus :)
Järgmisena oli laval Silverstique. Jällegi kuulasin paari lugu myspace-st, sest ma polnud ju sellisest bändist enne midagi kuulnud. Kahjuks jäi vokaal live-s nõrgaks, vähemalt minu jaoks. Muidu oli ju täitsa tore aga sellist võimast muljet mulle ei jäänud.
Kell hakkas keskööle lähenema ja ka rahvast oli rohkem. Laval mehed sättisid ja tormlesid ringi. Inimesed ootasid ja ootasid ja siis nad tulidki - HND. Rahvas kogunes lava etteotsa ja õige kontsert võis alata. Krdi hea oli ikka. Ma olengi ennegi HND kontserdil käinud aga see oli minu jaoks seni parim kontsert :) Poleks arvanud, et nii palju lugusid ka vanalt albumilt mängivad aga see oli vaid positiivne.
Peale kontserti läks enamus inimesi ära. Meie mitte. Tahtsime nautida seda üritust. DJ lasi jällegi head muusikat, sain isegi sooviloo :) Aga lõpuks hakkasid need lood ära vajuma ja meie autojuht jõudis ka kohale, nii me kell 2 sealt ära tulime.
Aga üritus oli ise hästi mõnus ja muusika oli ka hea. Selliseid hea muusikaga üritusi võiks veelgi olla :) Teinekord aga kirjutage kuulutuses kui üritus on 18+ ;)
Ain Liiva pilte üritusest võite vaadata siit - http://www.foto24.ee/album/50700
Kell 21 avati uksed ja koheselt oli järjekord, sest nimekirjast inimeste üles otsimine võtab ju aega. Nimekiri oli küll päris pikk aga ma ei tea kas 300 nime tuli ära või ei (300 inimest oli piirmäär). Meie ees järjekorras olevad poisid olid nii armsalt ürituse päras elevil. Kui nad olid oma joped ära andnud ja tahtsid sisse liikuda kontrollisid turvamehed vanust - üritus oli 18+, seega saadeti poisid koju ära. Väga kahju, et kuulutustes ei olnud seda mainitud, ma kujutan ette, et mitmed pidid nii ukselt tagasi minema.
Seinte ääres olid toolid, isegi kaks valget nahkdiivanit, mis oli koguaeg hõivatud. Kohe alguses mängisid DJ-d head rocki muusikat. Tõsiselt hea üllatus.
Kui Cookies lavale tuli - oranžides vanglatunkedes ja "vangivalvuritega", siis oli rahvast veel üpris vähe kohal. Cookies oli aga üllatavalt hea. Enne kontserti ma kuulasin myspace-st paari nende lugu, kuid võrreldes live-ga ei olnud need nii head. Väga meeldiv üllatus :)
Järgmisena oli laval Silverstique. Jällegi kuulasin paari lugu myspace-st, sest ma polnud ju sellisest bändist enne midagi kuulnud. Kahjuks jäi vokaal live-s nõrgaks, vähemalt minu jaoks. Muidu oli ju täitsa tore aga sellist võimast muljet mulle ei jäänud.
Kell hakkas keskööle lähenema ja ka rahvast oli rohkem. Laval mehed sättisid ja tormlesid ringi. Inimesed ootasid ja ootasid ja siis nad tulidki - HND. Rahvas kogunes lava etteotsa ja õige kontsert võis alata. Krdi hea oli ikka. Ma olengi ennegi HND kontserdil käinud aga see oli minu jaoks seni parim kontsert :) Poleks arvanud, et nii palju lugusid ka vanalt albumilt mängivad aga see oli vaid positiivne.
Peale kontserti läks enamus inimesi ära. Meie mitte. Tahtsime nautida seda üritust. DJ lasi jällegi head muusikat, sain isegi sooviloo :) Aga lõpuks hakkasid need lood ära vajuma ja meie autojuht jõudis ka kohale, nii me kell 2 sealt ära tulime.
Aga üritus oli ise hästi mõnus ja muusika oli ka hea. Selliseid hea muusikaga üritusi võiks veelgi olla :) Teinekord aga kirjutage kuulutuses kui üritus on 18+ ;)
Ain Liiva pilte üritusest võite vaadata siit - http://www.foto24.ee/album/50700
Kindlustusega tegelvast kohast helistati, vb oli see kindlustusselts, ma ei tea, ei mäleta. Aga nad olid nii armas, rääkisid mis ma oma veidi värvitu autoga edasi pean tegema. Vähemalt olen targem ja vaatame kuidas asjad edasi arenevad, sest eile kuulsin, et süüdlane pidi "rääkima" tulema aga tema autot polnud terve päeva näha olnud. Hommikul ka ei olnud. Huvitav, huvitav. Endiselt siis ootan, et kuulda mida tal selle ilusa pühapäeva kohta öelda on.
Subscribe to:
Posts (Atom)