Enne kui asun neljanda päeva juurde, unustasin eelmise päeva juures mainida seda, et õhtul tekkisid meil sooja veega jamad. Saun pandi taimeriga juba kella kolmest küdema ja õhtul said sooja veega end pesta vaid kolm inimest ja see oli kõik. Seega arvasime, et sauna pärast ei saa me sooja vett, mis oleks jällegi liiga imelik. Oi kui palju sai helistatud. Siis tuli mingi mees, tegi väikese voolu katkestuse ja ütles, et kahe tunni pärast saate sooja vett. Aga saun pandi uuesti sisse ja siis läks ikka aega enne kui sooja vett saadi :D
Neljas päev algas vaevaliselt - lihased olid kanged ja mega valusad. Iga liigutus nõudis meeletut energiat. Peast käis läbi mõte, et jääks koju ja raviks oma lihaseid :D Aga ei, ibuprofeen sisse ja mäele. Lasin oma klambrid enne korda teha ja keerasin kruvid üle; mõned kruvid täitsa loksusid. Mäel läksime rajale 24 lootuses, et eilsed luited on alles. Enne kui saime alla sõita nägi I. oma klambritega vaeva. Eile läksid tal klambrid ilusti kinni, kuid täna mitte. Tekkis küsimus, et kas on ikka õiged saapad ja tuli välja, et saapad olid kolm numbrit suuremad :D Aga nende saabastega ta sai ikka korra alla sõita, et siis majja tagasi minna ja oma õiged saapad jalga panna :D Kahjuks olid raja nr.24 luited kadunud. Aga põhimõtteliselt läks seegi päev rõõmsalt sõites ja kõik lauad ja inimesed jäid terveks.
Õhtul majas sain esimesena dušši alla ja mul ei tekkinud sooja vee probleemi. Aga jällegi teistel tekkis. Veelkord hästi palju telefonikõnesid ja sel õhtul ei tulnud töömeest kohalegi. See vee värk muutus aina sürrimaks, kuna soe vesi sai enne otsa kui saun sai küdema pandud.
Õhtul mängisime jatzyt ja üritasin nende lihastega kuidagi ringi liikuda :D Eks need õhtud olidki igavavõitu. Tegime vastlapäeva puhul kukleid ja sõime hernesuppi, vaatasime olümpiamänge. Selline rahulik õhtu, sest kõigi lihased olid kurnatud.
:)
No comments:
Post a Comment