Enne reisi lugesin muidugi läbi raamatu "Minu Amsterdam", mida ma julgen soovitada. Väga mõnus raamat oli ja väga õige pildi maalib sellest linnast. Aga miks ma Amsterdami üldse läksin? Coffee shopid, punased laternad või kanalid? Ei, ei ja ei. Konverents oli seal. See ikka töö asjus, tegu ei olnud lõbureisiga.
Lend toimus Estonian Airiga ning 23 h varem saab internetis check-in ära teha. Üritasingi mina siis varakult check-in teha, kuid millegi pärast ükski kood piletilt ei töötanud. Mul oli juba hirmus paanika, et mida ma teha saan. Kas ma ei saagi minna. Hakkasin e-maili pealt piletit kontrollima ja andmeid, kui avastasin, et mul oli välja prinditud 3 päeva vana pilet - sain mingi vea tõttu uue pileti. Proovisin siis uue pileti koode ja jälle ei tööta. Paanika kasvas. Õnneks viimane kood ikka töötas ja sain süsteemi sisse. Hakkas kohe kergem. Check-in tehtud ja sõbranna kaudu boarding pass ka prinditud.
Laupäeva õhtul läksin venna juurde koju jäädes oleksin pidanud pool neli öösel ärkama. Venna juures stardides sain vähemalt tunnikese kauem magada.
Lennujaamas läks kõik ilusti - andsin oma 3 kg-se seljakoti ära ning õige aegselt saime ka lennukisse. Oma akna äärse koha ma aga loovutasin ühele neiule, kes väga soovis oma noorema venna kõrval istuda, kuna see oli tolle esimene lennureis. Njah, sain teada, et ma pean ikka akna ääres istuma, sest see oli üks jube sõit minu jaoks. Minu motion sickness (ma ei tea endiselt head eestikeelset vastet sellele) on liiga võimas. Jube oli olla. Seega ükski heategu ei jää karistuseta.
Amsterdami Schipoli lennujaam on ikka jube suur (vähemalt minu jaoks). Kilomeeter kõndimist, et jõuda rongini. Muidugi rongiperroon oli ülipikk ning kui tabloo näitab, et rong peaks minema kesklinna siis see ei tähenda, et rong selle tabloo all peaks peatuma! Seetõttu jäin esimesest rongist maha - kuna ta peatus perrooni esimeses otsas. Õnneks rongisõit kesklinna võttis vaid 15 min aega ja läks kähku. Seal läksin rõõmsalt peauksest välja ja GVB valgesse majja, et osta Amsterdami ühistranspordi kaarti. Kas neil on kiipkaardid ja valideerimine, kuid selle erinevusega, et seal tuleb sõidu lõppedes valideerida. Mis minu jaoks on loogilisem ka.
Pilet olemas läksin metroosse ning sõitsin kesklinnast välja, et minna Amsterdami ülikooli otsima, kus mu konverents pidi toimuma. Koha leidsin probleemideta üles. Kohale jõudes oli mul aga jube palju aega niisama olla, sest esimene ettekanne pidi alles kell 13 olema ehk siis 2 tunni pärast. Seega sisustasin enda aega wifi-t nautides, lõunat süües (milleks oli tervituskotis pandud kuklid). Samuti tegin ka tutvust ühe Indoneesiast pärit teadlasega. Ta oli ikka väga paljudes erinevates kohtades elanud, et wow. Hiljem konverentsi vaheajal tutvusin ka ühe naisega, kes oli pärit Saksamaalt. Eks uusi tutvusi ikka tuleb kui istud kellegi kõrvale või oled samas lauas.
Esimesel päeval ma lõpuni konverentsil ei jaksanud olla. Tahtsin varem ära minna, et hotelli kesklinnas otsida. Kahjuks mul polnud head linnakaarti, mille järgi kesklinnas liigelda ja hotelli otsida. Kui metroost välja tulin, siis mul polnud aimu ka, kus ma olen. Vaatasin vasakule ja paremale ning kuna vasakul nägin kirikuid, läksin sinna poole :D Hea loogika. Ja nii kilomeeter kõndides sattusin Dam-i väljakule (pilt).
Sealt oli vähem kui kilomeeter minu hotellini :) Seega leidsin hotelli kenasti üles. Hotelliks oli Di-Ann ja ma pean tõdema, et sellel on ikka väga järsud trepid (pilt). Et kui mul oleksid rasked suured kohvrid olnud - siis ma oleks tahtnud ära surra. Ja mu tuba oli neljandal korrusel - fun :D
21:30 tõi ta mind hotelli tagasi. Väljas oli kohutavalt külm, et mu hambad plagisesid. Seetõttu jäi esimesel päeval punastele laternatele minemata (kuid käimata ei jäänud).
Nii oli minu esimene päev päris huvitav ja teguderohke. Järgmine päev pidin juba kell 9 konverentsipaigas olema ning sinna minek võttis kokku 50 min aega, seega äratus oli 7.
Seega siinkohal head ööd ja homseni ;)
No comments:
Post a Comment