Teel muuseumisse kõnetas mind 2 inimest. Üks küsis tuld ja teine hakkas minuga saksa keeles rääkima. Vastasin ainult "Ja", kuigi ma ei saanud aru mis ta küsis :D Ainuke asi millest ma aru sain oli, et kas ma olen õpilane :D.
Õnneks jõudsin 10:10 muuseumisse. Hoone oli ilus ja suur. Siin ka mõned pildid.
Väga mõnus oli oma tempos muuseumis ringi käia. Kõndisin vist 2 h ringi, kui järsku nägin tuttavaid nägusid - Lõuna-Aafrika sõbrad olid ka muuseumis ja nad tulid 15 minutit peale mind. Väga mõnus oli neid jälle korraks näha. Peale väikest lobisemist läksin meenepoodi suveniire ostma ja siis kohvikusse (mis oli puupüsti täis) lõunat sööma.
Seejärel pidin endale selgeks tegema kuidas saada loomaaeda. Ja muidugi oli jälle teekond paar kilomeetrit pikk. Aga mis seal ikka, väike jalutuskäik hõõruvate jalanõudega on alati lõbus.
Loomaaia leidsin ilusti üles ja sain õnneks oma seljakoti kassasse hoiule jätta. Ostsin ka territooriumi kaardi ning läksin loomajahile. Mis mulle Amsterdami loomaaia juures meeldis oli see, et loomad olid väga lähedal ja paljud ei olnud mingi võre taga. Pean tõdema, et meie kahepaiksete maja on palju paremini madudega varustatud kui nende oma. Aga neil olid pingviinid, kaelkirjakud ja liblikate maja. Oi, see viimane mulle meeldis täiega. Väga kaunis. Ja akvaariumide osa oli väga mõnus ja kohati hirmutav. Seal olid müned 1,5 m kalad. Julm :D
Istuda ma ei võinud üldse, kuna nii kui istusin hakkasid jalad tulitama ja ei olnud nõus enam liikuma. Kuid mul oli veel 30 minutiline kõndimine keskjaama. Seega kassast seljakott selga ja suund kesklinna poole. Kõndisin muidugi tänavatel kus ma polnud varem kõndinud ja seetõttu nägin ka erinevaid poode ja loomulikult oli vaja sisse minna :D Muidugi käisin ka H&M-s ära, ostsin sealt ainult kaks tavalist toppi. Õnneks polnud pood keskjaamast kaugel ja ei pidanud enam kaua kõndima. Keskjaamas oli infolaud endal juba aknale kleepinud, et lennujaama saab perroonilt 14a (või b, ei mäleta enam kumb) ja et rong lahkub iga 15 min järel. Õnneks sain rongis ka istuma ,sest ma poleks jaksanud selle raske tavaariga seista.
Lennujaamas oli vaja selgeks teha, kuhu väravasse ma pean minema. Otse loomulikult oli check-in 3 terminaalis ehk siis vähemalt kilomeetri kaugusel. Seega veel kõndimist. Sel hetkel ma juba naersin sellest väsimusest ja valust. Õige koha üles leidnud oli check-in muidugi veel kinni. Seega sain veidi oma raamatut lugeda. 40 min hiljem tehti check-in lahti ja sain oma koti ära anda ja oma tühjeneva akuga telefonist pardakaarti näidata. Muidugi öeldi mulle, et värav on hoopis teises terminaalis ehk siis kilomeeter kõndimist. Oi kui mõnus.
Värava juures istudes oli mul väike paanika, et kas mu telefon peab vastu et pardakaarti näidata. Õnneks pidas vastu kuid sai tühjaks, nii et ma ei saanud vennale helistada, et olen ilusti Tallinnas. Õnneks ta oli õigel ajal lennujaaamas ja ma sain ilusti koju :)
Konverents, inimesed ja reis oli väga toredad. Mul on väga hea meel, et sain seal käia. Kogemused rikastavad :)
No comments:
Post a Comment