Ma panin endale täna kaarte ja hirmutav oli see kui täppi nad läksid. Ma usun kaarte. Ega ma kõike sõna-sõnalt võta sest alati on piisavalt ruumi tõlgendamiseks. Kuid ma sain sealt positiivse sõnumi ja seda mul oligi vaja, et mõnda otsust teha.

Kui ma mõtlen sellele aastale, siis ta erineb nii paljuga eelmisest. Näiteks on inimesi üha raskem kokku saada, kuna kõik elavad oma elu oma linnas. Kui aasta alguses olin ma kindel, et seegi aasta saab vastu võetud aliasega, siis enam seda ei juhtu, millest on kohati kahju, sest see oli tore aastavahetus (kuigi 2008 ei võtnud me aliasega vastu, nii, et kaks aastat vahet). Vist on aeg uuteks traditsioonideks. Vanaemale ma ikka korrutan, et aastavahetusel ma pole kodus aga ma ei tea kus. Aga ma arvan, et olen kodus, lülitan telefoni välja ja loen head raamatut või vaatan midagi telekast. Ei tasu midagi erilist aastavahetuselt loota, kuna muidu võib kõvasti pettuda. Lihtsam on, kui pole ootusi. See käib kõige kohta tegelikult.
Meeldejäävaimad sündmused on Soome reis, Kiviõli mäkketõus, I. sünnipäev Tartus (kust said nii paljud asjad oma lükke) ja sõbrannadega väljaskäimised (aga vot, kinno me ikkagi ei jõudnud :D). Aga uue aasta suhtes ei tekita lootusi ja ootusi, tuleb mis tulema peab :) Ehk siis minu viimase aja parasiitfraas - eks näis.

Noored vs vanad

Ma ei mõista neid vanureid, kes istuvad päev läbi akna peal, kohvitass näpus, ja vaatavad mida ebahuvitavat maailm pakub. Ma arvan, et telekast tuleks samal ajal midagi huvitavamat või mõni hea raamat pakuks rohkem seiklusi, kui seda on kuuskede liikumine.
Tegelt mind häirib lihtsalt see, et mul läksid täna autouksed lukku ja ma olin sunnitud pagasniksut autosse minema, aga tõesti, mulle ei meeldi, kui keegi uudishimulikult vaatab, kuidas mõni hull läbi pagasniku autosse ronib :D Nii ma seal seisin ja kirusin oma hea 10 minutit. Mõtlesin, et okei, vahet pole, las saab show'd aga vot, ikka ei suutnud ja siis tekkis võimalus ja no nii kiirelt ma pole enne hüpanud :D Turvaliselt maandusn tagaistmele ja tegin uksed lahti. Aga sama asja ma ei taha enam üle elada. Loodan, et saan varsti luku korda. Need auto omaniku mured ei lõppe ikka kunagi ära.

Saba käib

Täna käisime sõbrannaga loomade hoiupaigas koertega jalutamas. Üllatavalt palju rahvast oli. Ma isegi hakkasin muretsema, et äkki me ei saagi ühtegi koera, kellega jalutada :D
Jalutasime kahe koeraga. Esimene oli hästi energiline ja rõõmsameelne, aina tormas. Siis kui sõbranna korraks ära kadus hakkas koer minuga mängima, naksas veidi käest, õnneks õrnalt :D
Siis võtsime teise koera, keda tahtsime enne võtta aga arvasime, et ta oli võetud ja muu segadus. See koer oli juba rahulikum, salapärane. Kõndis ja ajas jälgi. Kuid metsa ta kartis. Kui vastu tuli mõni teine koer, siis ta ei vaadanud koera vaid inimest. Ja puuri tagasi ta ei tahtnud üldse minna. Üks naine aitas meil ta tagasi puuri saada :D
Aga hästi tore oli. Eriti mõnus oli see, et ikka nii paljud olid tulnud, et koertega jalutada :)

Kui ma homme jään haigeks, siis ma ei kahetse. Asi oli seda väärt :) Eestimaa on ikka ilusaid randu täis. Lihtsalt mõnus. Seltskond oli ka hea :)

*Ja haigus tuli. Praegu väikene palavik ja tunne on ka vastav. Pole ammu haige olnudki. Vähemalt koolist on väike puhkus, nii et selle pärast ei pea muretsema.
Ja selle pärast ma ka ei muretse, et ma pean puid tooma. Nagu laulgi ütleb: "I will survive..."

Minu parimad jõulud

Kõik algas telefonikõnest. Vanaema ja onu tahtsid ka maale tulla. Mõtlesin, et miks mitte. Kuigi teadsin, et ööseks me sinna siis ei jää aga pole hullu - oma voodis ju kõige parem magada.
Jõudsime maale ja tegime esimese viisakusvisiidi ühtede sugulaste juures. Toas olles tahtis onu, et ma talle autouksed lahti teeksin, et ta saaks oma õlu võtta aga ma ei viitsinud välja minna ja andsin talle võtmed. Olime paar minutit seal ja läksime ära. Auto juures, lukku lahti keerates tundsin midagi imelikku - lukusüdamik läks sisse poole. Onu oli seda lukku ikka mõnuga surunud sinna sisse.
Sõitsime edasi, lõpp-punkti. Jätsin uksed lukust lahti kuna ei julgenud neid enam lukku panna, kes teab, ehk ei saagi enam lahti. Kuldsete kätega sugulast polnud ka veel kodus.
Onu läks siis oma viinapudeliga sauna. Mina läksime mere äärde. Seal oli kõik nii mõnus. Külm aga liiga ilus. Tagasi jõudes läksime kahe sugulasega surnuaeda küünlaid panema. Siis oli juba pime ja küünaldemeri oli jube ilus.
Surnuaias käidud, koju jõudnud hakkas pihta - "Siku, hakkame siis minema või?" Ja iga kahe minuti tagant küsis onu, et millal me lähme. Ja iga kord ma ütlesin, et ma pole isegi söönud. Ja et kuhu me nii vara lähme. Ning, et ma ootan 'remondimeest'. Oi, siis hakkas tulema "ma parandan ise ära", "millal ta tuleb? Anna ta number."
Veidi aja pärast tuligi sugulane. Läksime siis välja ja nii ta hakkas auto kallal pusima. Väljas oli väga hea olla - ei pidanud iga kahe minuti tagant kuulma, et noh, lähme või. Lõpuks läksin tuppa sööma, ma polnud ju terve päev midagi söönud. Ja siis tuli sugulane ja ütles, et kaputt. Võti enam ei keera ja südamik on katki. Oi, see oli viimane piisk karikasse. Võttis aega enne kui ma rahunesin. Ja enam ma onu oma auto ligi ei lase. Ta on liiga palju asju ära lõhkunud. Ja siis hakkas ta mind süüdistama, et mina ostsin sellise auto jne jne.
Tagasi sõites ta ka ei jätnud jonni ja sõnavahetus oli krõbe. Selle eest ta vabandas, et me pidime "poole" tee pealt tagasi pöörama, et tema telefoni järgi minna aga see et ta järjekordselt mu autot lõhkus on minu süü.
Ja oma tund aega ta ei suuda suitsuta olla. Suitsupeatus ja suitsupeatus. Oeh, vihane olen. Aga rahulikum kui kaks tundi tagasi. Lihtsalt kaunimad jõulud ever. Seda viga ma enam ei korda. Ja aastavahetusel olen ma parem üksi kodus, kui maiteamida.
Jõulupakis oli pudel hõõgveini, millega ma oma hinge nüüd soojendan.

Nii palju siis magamisest...

...eile ütlesin vanaemale, et ma tahan kaua magada. See oli siis ilmselge vihje, et ära helista mulle hommikul kell kümme. Ta sai vihjest aru ja helistas pool üksteist :D Õnneks ma ärkasin 30 sekundit enne tema kõnet ja polegi vihane.
Aga neli tundi und on täitsa huvitav. See uni oli väga unenägude rohke. Mõte jooksis väga kiiresti, nii kiiresti, et ükski pilt ei jäänud meelde. Pildid vahetusid kiiresti ja ajasid segadusse. Polnud korralikku und. Eks, kui ma tõeliselt ära väsin jään ma magama nagu nott. Loota võib :p

Reede ja laupäev lõppesid ühtmoodi - ma jõudsin peale keskööd koju.
Reedel käisin päeval laboris. Ajasin oma ühte milligrammi lähteainet taga. No ei olnud lõbus. Kaal kah valetas. Lõppkokkuvõttes sain vist kuuest katseklaasist 3 mg lähteainet. Produkt jäi endiselt 60 mg kanti. Juhendaja lubas ise ka reaktsiooni teha, eks näis mis tema saagiseks saab. Enda arust ei tee kuskil vigu, et aine kaotsi läheks.
Peale labori vurasin koju ja vahetasin jõulupeoks riided ära. Kuna oli stiilikas, siis mina olin Wednesday Addams. Minu kahjuks, oli mul peol teisik :( Aga ma olin usutavam :D Kõige parem kostüüm oli B.A oma (A-rühmast) oi kuidas inimesed jooksid tormi, et temaga pilti teha. Aga see oli jube elutruu ja hea. Ja Malviina oli ka tore oma siniste juustega.
Peol olin keskööni, kuna inimesed hakkasid juba väga purju jääma ja mul oli väga vastik seal nii olla. Kõik oli ikka julmalt ära lagastatud ja tänagi veel põrandad kleepusid. Oma maja võiks nagu hoida.

Laupäeva plaan oli käia kinos ja vaadata Transporter 3 ära. Kui teel sinna helises telefon ja öeldi, et õhtul on sünnipäev. Siis helistasin sugulasele, et uurida kuidas tema sinna läheb jne ning lõpuks sattusin enne sünnipäeva TTÜ akadeemilise meeskoori kontserdile :) Hästi mõnus oli. Madalad hääled ja tšellod - mida veel tahta.
Ja siis läksime ühte piljardiklubisse sünnipäevale. Ühesõnaga mängisime paar tundi piljardit. Kirusime kui tühjad me kõhud on ja läksime sugulasega kahekesi McDonaldsisse, kuna hiinakas oli kinni. Vahest võib rämpstoitu süüa :D
Aga jällegi jõudsin peale keskööd koju. Olin surmväsinud. Nüüd saab veidi puhata, aga mitte palju. Jõulud ju ukse taga.

Ja tänane füüsika järeltöö oli tore - tannu andis keemikutele keemiaülesande :D Häid jõule!
(by the way, transporter oli veidi igav :( aga poolpaljast Jasonit kaklemas on tore vaadata :D)

Väsinud

Tänane päev algas kell 10 laboris. Tegin jälle sama asja nagu tavaliselt :D. Reaktsioon üleval võtsin suuna kesklinna, et veidi shopata ja veidi jõulukinke piiluda ja noh, Buffyle oli vaja süüa osta, mida saab ainult ühest poest!
Kaubamajast sain endale cd-plaatide hoidja/koti või kuidas seda kutsuda. Hästi toreda. Kui liftiga üles saamine polnud porbleemne, siis alla mineku kohta nii ei saa öelda. Lift küll sõitis alla aga uksi lahti ei teinud ja sõitis tagasi ülesse. Ja nii mitu korda. Niisiis kasutasin treppe. Mulle pole kunagi liftid meeldinud ja see süvendas mu hirmu veelgi.
Mustamäele tagasi jõudnud kiirustasin laborisse, et vaadata kuidas mu reaktsioon läheb. Pilt tehtud ja juhised saadud, jätsin kursavenna üksi laborisse, et minna vaatama, kuidas ma füüsika töö läbi kukkusin :D nüüd olen targem igastahes. Tulin ruttu tagasi.
Neli tundi olime kursavennaga kahekesi laboris, kuna teised olid "ärilõunal". Muidu oli täitsa tore, aga kui kursavend palus rotat valvata, siis mu närvid tõmbusid pingule. Ega see vee hääl ei ole meeldiv, eriti kui on selline hääl, nagu kõik lendab kohe õhku.
Aga esimest korda ma sõin laboris (noh, puhkeruumis). Eilsest jõulupeost oli veidi toitu järgi ja ma mõtlesin, et olen vaene üliõpilane ja söön seda seal ning hoian nii raha kokku. Peab mainima, et head nuudlid olid :D Ja esimest korda tegin ma endale teed. Homme võtan ka endale tee kaasa, kuna seal polnud rohkelist teed või mina lihtsalt ei leidnud seda ülesse. Homme on muidu laborikaaslase sünnipäev. Ja ma olen kindel, et pakutakse viinamarju. Mingi värk on sünnipäevade ja viinamarjadega.
Peale kaheksat tundi laboris läksin ajalehe koosolekule. Nagu tavaliselt oli meid vähe, kuna inimesed käivad tööl ja värki. Aga tore oli. Mina muidugi olin üpris vaikne, aga ka väsinud.
Ja nüüd läheks lihtsalt magama :)

*Hüsteeriline naer*

Viimased päevad pole eriti head olnud - närvilisel perioodil hakkab keha alla andma. Aga vot minult ei küsita, et kas ma tahan haigeks jääda. Ei taha ja närvitseda ka ei taha. Varsti ma lihtsalt naeran hüsteeriliselt ja olen imelik :D
Eilne füüsika töö läbikukkumine oli oma lollus. Tegelt polnud niii raske, aga kui just sellist ülesannet ei vaata, siis on veidi raskem. Valemis võtsin ühe asja ruutu, mida poleks vaja olnud ja sinna see läkski aga järgmine nädal uuesti :)
Täna on rakendusstatistika arvestus, mida ma olen kokku vist 4 tundi vaadanud :D Ühegi teise ainega pole enne nii juhtunud. Eks see olene ainest ka. Ja sellist kuiva materjali ei saa lihtsalt endale pähe tuupida. Mul niigi seal ruumi puudus :D Aga eks näis kuidas läheb - närvid on juba pingul, ootan hullemat.
Ja Buffy silmaprobleem on endiselt alles. Ma ei suuda teda operatsioonile saata, liiga riskantne aga samas....oeh.

:)

Hiir võib uhkust tunda (või kas just uhkust) igastahes, vein, mille sa kinkisid, on joodud ja hea inimesega :) Täiesti planeerimata üritus :p ja hea vein oli! Aitäh! :)
Nii ammu pole nii toredat õhtut olnud. Noh, just selle inimesega. Ma pole vist kellegagi nii naernud ja õhtul järsku pelmeene teinud. See oli nii imelik. Aga toredalt imelik. Üks õhtu, mida meenutada :)

Shokolaadibrownie

Täna mõtlesin veidi küpsetada ja võtsin shokolaadibrownie retsepti ette. Tainast ikka andis teha. Lõhnad on head :) Aga jube magus on. Aga see on vist hea, sest üle ühe tüki ei taha ja nii jätkub kauemaks :D Aga ma ei teagi kuidas seda vähem magusaks teha, kuna suhkru kogust ei saa muuta ja shokolaad oli ise ka tume. Kas veel tumedamat shokolaadi on?

10 tundi

Eile alustasin oma tööpäeva kell 9. Seekordne eesmärk oli vaadata kuidas temperatuuri tõstmine mõjutab reaktsiooni.
Igastahes reaktsiooniaeg ei lühenenud ja saagis oli ka veidi väiksem. Kõrvalprodukte tekkis rohkem. Aga 5 ja pool tundi reaktsiooni + kolonn. Ehk siis olin kella 19ni laboris. Juhendaja vaatas ka mulle imelikult otsa: "Sa hakkad veel kolonni tegema o_O" ja ka kursavend pidas mind hulluks :D aga mõned jällegi pidasid seda tubliduseks. Mina jällegi laiskuseks - ma ei viitsinud järgmine päev kolonni tegema minna.
Koju jõudes olin jube väsinud. Üle pika aja järel jäin teleka ette magama. Ja hommikul lihased valutasid. Ega pole kerge 10 h seista ja toimetada.
Järgmine nädal teen tseesiumhüdroksiidiga uuesti. Sest kuhugi pidi see saagis kaduma. Eks näis kuidas siis läheb.

Paar tundi tagasi sain raamatu läbi loetud. Mida lugesin?- Stephenie Meyer "Videvik". Mind hakkas huvitama, miks see nii menukas kohati on.
Ütleme nii, et väärtkirjanduse alla seda vist ei saa panna, sest Remarque'ga ei saa seda võrrelda. Keelekasutus on väga lihtne ja kohati hakkavad kordused ära tüütama.
Täielik ajaviiteromaan ehk siis rohkem naistele suunatud :D. Aga pean tõdema, et ei suutnud raamatut käest panna. Haaras kaasa. Olen nõrk :D
Ma vaatasin filmi ka kohe otsa ära. Film oli raamatust erinev. Kohati see häiris mind. Seega oli raamat palju parem. Film nagu ei suutnud seda kõike edasi anda. Et miskit jäi puudu.
Ja pean tunnistama, et ootan kolmapäeva - siis tuleb järgmise osa eesti keelne tõlge välja (raamatu siis).

Jõuludest- vanad tavad ja kombed

Kes leiab minu lemmiklõigu ülesse? Ainult ühele olen maininud, mis fakti ma tahtsin sellesse artiklisse kindlasti panna :D Edu otsimisel.
(Mõni on võibolla seda juba Studioosusest lugenud)


Jõulud on läbi aegade olnud põhjamaa rahvaste kõige suurem püha. Tänapäeval on see kristlik, Jeesus Kristuse sündimise püha, kuid selle tegelik vanus ulatub märksa varasemasse aega.
Jõulu sõna tähendust on palju otsitud, aga veenvat seletust pole leitud. Kindel on vaid see, et skandinaavia keeltes on sõna jul algselt tähistanud talvist pööripäevapüha, mida vanad eestlasedki pühitsesid.
Jõulu määramist 25. detsembrile on palju mõjutanud paganad. Kristlased püüdsid oma õpetust ka teistele vastuvõetavaks teha ning ühitasid võimalikult palju oma kombeid ümberkaudsete rahvaste traditsioonidega. Idamaadel levis Mithra kultus, kus pandi palju rõhku päikese kummardamisele. Mithra kui Sol invictus („võitmatu päike“) sai Rooma riigis keisrite ajal peajumalaks. Päikese sünnipäevaks peeti 25. detsembrit, mil päevad hakkavad jälle pikenema ja päike ise kõrgemale taevasse kerkima. Lähtudes sellest, et Kristus on eluvalgus ja elupäike, taevapäikesest veel tähtsam, ja võttes arvesse, et õiget Jeesuse sünnipäeva teada polnud, ei näinud kristlik kirik takistusi päikese ja Jeesuse sünnipäeva ühtesulatamiseks.
Jõulude pikkus
Jõuluaeg algas vanasti toomapäevaga ja kestis kuni nuudipäevani, nii et ka uusaasta ja kolmekuningapäev sinna sisse jäid. Aja jooksul kujunesid viimastest omaette pühad, aga rahvasuus kutsuti neid veel kaua aega edasi jõuludeks: vana-aastaõhtu ja uue aasta esimese päeva kohta öeldi uued jõulud, kolmekuningapäeva kohta aga kolmandad jõulud või jõulusaba.
Must Toomas
Toomapäev 21. detsembril oli jõuluaja algus. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Majapidamises tehti suurpuhastus, isegi sauna kerisekivid pesti puhtaks. Lauad küüriti puhtaks ja magamiskottidesse pandi värsked heinad. Kõik suurem praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku ja nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Kardeti, et kui Toomast hoolsalt ei mata, siis poeb ta hauast välja ning uputab järgmisel aastal kogu majapidamise tahma ja mustuse sisse.
Jõuluvorstide valmistamine ja õlletegu kuulusid samuti toomapäeva tegemiste hulka.
Jõululaupäev
Toomapäevast kuni jõululaupäeva hommikuni toimus usin pühadeks valmistumine. Kõik tööd, mis polnud otseselt jõuludega seotud, olid keelatud. Selle sisse langes kogu jõuluperioodi söögi valmistamine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati.
Kõige olulisem toiming oli aga õlgede tuppa toomine. Vanemal ajal olid õled elumaja ja kiriku põrandal üldiseks jõuluaja tunnuseks, mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes Euroopa maades. Jõuluõlgede komme pärineb paganluse aegadest. Arvatakse, et see tava on seotud esivanemate kultusega, aga kuidas täpselt, pole selge.
Jõuluöö
Pärast seda, kui jõululaupäeva õhtul pimedaks oli läinud, saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad lahti olid. Kõige kindlam viis kurja vstu on olnud rist, mille algne tähendus ei tulene kristlikust ristipuust, vaid paganlikust Päikese sümbolist. Enne jõuluõhtut tehti riste igale poole, kust kurjad vaimud võisid sisse pugeda: ustele, akendele, väravale, samuti loomadele selga.
Üks kõige vanemaid ja kauem püsinud uskumusi on, et jõuluöösel tulevad esivanemate hinged koju tagasi. Seetõttu ei pandud jõuluööks ka uksi haaki ega riivi. Samuti jäeti neile sauna vesi ja vihad ning söök lauale.
Väljaspool koduseinu usuti ka surnute hingi kirikus südaööl jumalateenistust pidavat. Mõnel pool arvati, et jõuluöösel lähevad kirikusse nende inimeste hinged, kes järgmisel aastal surevad.
Esimese jõulupüha varahommikul hakati kirikusse sõitma. Kui kirikuteel esimesena vanatüdruk vastu tuli, siis pidi kohapeal kolm ringi tegema ja vastu tuult sülitama, kui koju tagasi ei tahtnud minna.
Jõuluaja lõpuks oli enamasti kolmekuningapäev, saartel ja rannikul kohati ka nuudipäev (7. jaanuar). Nuudipäeval käisid noored mehed talust tallu ja lõpetasid igal pool õllevarud ehk „ajasid pühad välja“.
Jõulutoit
Kogu Eestis oli jõulutoiduks liha, vorstid ja parem leib ning üht-teist sinna juurde. Üldiselt, kui vähegi võimalik oli, tapeti jõuluks siga. Piparkook ilmus jõululauale aga juba 19. sajandi lõpul. Piparkoogid on pärit idamaadest, kus mee- või siirupikookide taignale lisati palju maitseaineid, eriti aga pipart, millest nimigi. Euroopas said nad tuntuks juba ristisõdade ajal, kui neid idast kaasa toodi. Esimesed teated piparkookidest põhjamaades pärinevad kloostrite vahendusel 1444. aastast. Sajandeid oli see vaid rikaste eriline jõulumaius, kuid aja jooksul jõudsid retseptid ka teiste inimesteni.
Keda hakkasid huvitama erinevate tähtpäevade, mitte ainult jõulude, vanad tavad ja kombed, siis soovitan lugeda Piret Õunapuu raamatut „Pühad ja kombed“.

Lugesin, et lumi tuleb jälle siia poole. Aga ma isegi ei rõõmusta. Libedaga ei ole eriti lõbus autoga sõita, eriti kui seda sõitu ei saa mitte kuidagi vältida. Ja noh, ma oma kelgutamise sain ka tehtud. Kuigi vaheajaks võiks siiski lumi maha tulla. Sest lumised puud on siiski jube lummavad ja kuna ma seekord Soome ei lähe, siis lumised kuused vähemalt meenutaksid mulle Soomet. Tahan Soome :D
Kuid tänane varajane ärkamine oli küll ajaraisk, kuna tiiglite kaalumine oli täiesti mõttetu tegevus. Aga noh, raamat oli kaasas ja sai vähemalt lugeda. Kuid labor oli ülerahvastatud. Kuumutuskapp oli tiigleid täis ja pooled ootasid, et enda omasid panna. Ja mõned isegi ei mõelnud teiste peale. See ajas küll veidi marru.

Käisin ka Jajaa koopiakeskuses ja nüüd on mul 300 lk molekulaari materjale. Kas pole lõbus? Ja 111 lk rakendusstatistika omasid. Aga ma parema meelega loen raamatut edasi. Kui saan läbi loetud annan oma eksperthinnangu, kuid praegu võin nii palju öelda, et naerda saab päris palju :D Vähemalt minu jaoks on koomiline.

Täna ei olnud hea päev :( Saagis tuli vaid 60% ja need imeilusad kristallid kolvi seinal ei suutnud ka naeratust näole tuua. Meie teooria on see, et toorsegul ei meeldi nädal aega külmkapis seista. Liiga palju ainet läks kuhugi kaduma. Nüüd pean endal hea ajakava välja mõtlema, et saaks kaks päeva järjest tööd teha. Või siis ühe päevaga. Hmm, vb nädala pärast saab ühe päevaga nii reaktsiooni kui ka kolonni tehtud. Aga see oleks pikk päev.

Homme hommikul analüütikasse tiigleid kaaluma. Oh joy.

Molekulaari ettekanne on üle elatud. Asi läks kohati paremini kui ma lootsin. Meid ei piinatudki nii väga ja ma ei tea kas ainult mulle tundus või oli Kaia (ühe meie õppejõu) toon tõesti mitte ründav nagu eelmised korrad. Igastahes jäi positiivne tunne alles.
Molekulaari pärast ma füüsika praksi kaitsmisele ei keskendunud. Aga praksis õppejõud teatas rõõmsalt, et kes täna oma protokollid ära kaitsevad ei pea viimast praktikumi tegema. Njah, tegin siis rõõmsalt pimedas ruumis oma katset. Aga ma siiski ei arva, et teised said alet, kuna ta ikka piinas inimesi seekord rohkem kui tavaliselt. Kohati oli seda isegi hirmus vaadata.

Kohe lähen laborisse. Ma arvan, et täna ma leeke ei näe. Aga tänane päev on suure kaaluga kuna ma puhastan aine ära ja saan saagise teada. Siis on näha kui väga tseesium ikkagi aitas. Ma tean, et 80% ei tule, kuid võiks ju...

PS! Igakord kui ma kuulen vaikuses mingit krõbistamist, kardan, et need on need hiired. Aga Buffyle ju meeldib mind hirmutada :D

Vaikuses kõlavad hääled. Seega pole vaikust. Ei ole näha kedagi, kes kuulaks. Pillutakse sõnu kui AK-47'st, kuid kedagi pole kuulmas. Kellele siis neid pillutakse?
Võibolla istub mõni kujutlusvõime vili diivanil ja kuulab hoolega. Või räägitakse pikalt ja sügavuti lilledega. Lilled ju pidid nii paremini kasvama. Ka nemad ei taha end üksikuna tunda.
Ehk räägitakse telefoniga? Ei, telefoni pole. Handsfree? Ei. Ei mingit kommunikatsioonivahendit.
Ainult hääl, mis väriseb. Närviline ja siis jälle enesekindel. Otsusta ära, mõlemat ei saa olla! - Närviline.
Segaduses pilgud liituvad vaikuses kõlavate sõnadega. Ning lõpuks antakse alla ja saabub hääleta vaikus. See kõige sügavam vaikus üldse.

[Siku harjutas homseks ettekandeks. Rääkisin NMD ja PTC124-st kõigile kes kuulasid mind pealt. Ja ma loodan, et neid ei olnud, muidu oleks keegi mul veel kodus peale minu ja Buffy. Jah, ehk siis rääkisin Buffyle?]

Leegid kolvis

Täna oli koolis huvitav päev. Nt saime rakendusstatistikat teha pimeduses. Väga mõnus on silmi pingutada, et tahvlilt midagi lugeda. Ma ei kujuta ette, kuidas need õppejõud hakkama said, kellel olid slaidshow-d :D Vool oli umbes 30 minutit ära.
Füüsika täiendõppest sain läbi, lõpuks ometi. Üks mure vähem.
Kell kaks läksin laborisse. Tegelesin vaikselt oma ainega, kui kuulsin: "oi raisk" ja kõik ohhetasid - kolbist olid leegid väljas. Tegu ei olnud minu ainega :D. Ma täpselt ei tea mis millega seal reageeris, kuid tean, et üks komponent oli LiAlH4 võibolla oli teine osapool eeter, pead ei anna. Ise tegin kevadel sama reaktsiooni, kuid ma lisasin liitiumalumiiniumhüdriidi väga ettevaatlikult. Ma mõtlen, et kui mul oleks ka põlema läinud, noh, siis oleks hea paanika olnud. Seekord ma nautisin leeke :D Nüüd mul on igast kogemused olemas - laboris on ''vihma'' sadanud, nüüd olen ka leeke näinud. Ma arvan, et hullemaid asju ma eriti ei oota. Aga äktsionit peab ka olema :D

Reedel käisin NO99 aktsioonil. Oli mõnus, kuid liiiiiga lühike. Lõppes võimsalt. Meeldis :D
Hiljem jõudsingi Woodi, kuid aint korraks, kuna seal polnud vabu laudu ja niisiis läksime Rockstarsi. No see oli ikka jube tühi. Mingi hetk inimesed hakkasid tulema, istusid 5 minutit ja siis jälle lahkusid. Ja nii mitu korda. Me istusime seal mingi 2 tundi. Täitsa tore oli lihtsalt rääkida ja kuulata hääd muusikat :)

Neljap oli laboris hea päev :) Asendasime ühe aluse teisega ja tundub, et tulemus tuli parem. Igastahes ajaline võit on olemas. Saagist ma veel ei tea, peab veel aine ära puhastama. Kuid tundub, et tuli hea saagis :)
Füüsika järeltööl sain täpselt sama töö, mida ma eelminekord juba tegin :D Kui ma sama töö kaks korda läbi kukun, no siis on küll piinlik. Aga seekord teadsin, mis vigu ma tegin, või noh, õppejõud tegi vihje. Eks igaüks (ehk mina) saab tekstist erinevat moodi aru :D Loodan, et tegin ära.

Täna oli tegus päev ja jätkub. Hommikul viisin auto töökotta. Siis tulin koju, tõin puud tuppa, tegin Buffy puuri puhtaks ning tule alla. Jõudsin veidi hommikust süüa, kui juba helistati ja öeldi, et auto on valmis :) Nüüd on autos kuidagi liiga soe :D Aga ei, talvel on tore kui soojendus töötab.
Auto käes, käisin vanaemaga poes. No küll läks ikka aega. Koju tulles sain veel koristada ja siis tuli väike venna külla. Täitsa tore sell on (7-kuune). Sõi ja siis muidugi näitas mu pükstele ka mida ta sõi :D Tuba nägi välja nagu oleks sealt orkaan üle käinud :D
Siis viidi mu pesumasin ära ja rahu majas :D
Nüüd lähen NO99 aktsioonile, siis kohvik ja Woodstock? Eks näis, õhtu on veel ees.

Ma olin eile tubli ja käisin verd andmas :) Seekord ma olin närvis. Isegi mu vererõhk oli veidi kõrge :D, tavaliselt ta on madal, nagu liiiiga madal. Aga hemoglobiin oli korras ja saingi verd anda :)
Lauale lamama ja pumpama. Asi läks kiirelt ja seekord ei hakanud mul nii kerge kui eelminekord :D, seega nuuskpiiritust polnud vaja. Omal jalal sain minema ja ei minestanudki ära (mitte, et ma enne olen ära minestanud).
Hiljem tundsin kuidas midagi füüsilist on väga raske teha (käisin poes ja tassisin kotid tuppa). Hea, et mul vähemalt puud toas olid.
Sain ka oma esimese "Aitäh" tassi :)

Täna vist lähen autoga töökotta, kui kaua ma ikka jaksan talvel ilma soojenduseta sõita.

Ilus ilm. Üle poole tunni kaevasin autot välja. Tee peale saamisega oli ka veidi probleeme aga sain hakkama :D Autos oleva niiskuse tõttu oli E. mu sisemine kojamees :D Lõbus. Sõitsime Selverisse. Ütleme nii et kaubaveokid olid ka igale poole kinni jäänud ja pidin kõrvalmaja juurde parkima. Ja pood oli tühi, kaupa polnud tulnud.
Koju jõudsime ka. Siis läksin puid tooma. Sumpasin põlvist saati lumes kuurideni. Kuuriuks oli kinni tuisanud. Kaevasin seda mingit moodi lahti. Võtsin puud ja tõin tuppa. Ühest korrast toomisest ei piisa. Teist korda veel. Aga see polnud endam nii lõbus, kuna oli endal lume nii libedaks seal tallunud, et kukkusin koos puudega vastu teravat uksekonksu. Selja tõmbas katki. Mõnusss. Hiljem tükk tegemist, et uks kinni ka saada.
Nüüd istun toas ja tuli on ahju all. Tuba võiks soojaks ka minna.

Neljapäevast laupäevani

Sisutihe nädal on olnud. Võtame siis päevad kokku:
Neljap. Olin laboris. Ja toimus järjekordne tööseminar, mis kestis 1,5 h. Ja ütleme nii, et reaktsiooni ülespanekuga sai ikka vaeva nähtud ja värki. Mis kõige naljakam, tekkis väike segadus ja reaktoris polnud väga tähtsat komponendi (noh, mingil määral oli, kuid mitte õigel kujul) ning reaktsioon ei toimunud. Ja mina polnud jõudnud sööma ega midagi. Kell kuus õhtul tatsasin sugulase juurde, kes mulle lahkelt putru tegi ja nii ma kogusin jõudu, et minna üliõpilaste majja motivatsiooniüritusele. See oli tore ja värki. Koju jõudsin peale keskööd ja õnneks ei olnud libe :). Magama sain kell 2.
Reede. Äratus kell 8. Hakkasin artiklit kirjutama. Mustandiga sain kella kümneks ühelepoole. Siis läksime vanamaga uut selverit tsekkama. Teadagi - vanama armus poodi ära, kuna seal müüakse tema lemmikvorste ja kuna seal on ka valikut. Kuna tegu on uue poega, siis ma veel ei kipu sinna, kuna järjekorrad on seetõttu pikad.
Igastahes poes käidud, tõin puud tuppa ja vurasin laborisse, et oma ainet sealt reaktsioonisegust kätte saada. Palju jamamist tuli aine kohe kolonnist välja. Kahjuks mul polnud aega ainet kokku tõmmata, kuid juhendaja oli nii abivalmis ja lubas seda ise teha. Mina läksin aga toimetusega Kalev meediasse. Seal oli meil nn ekskursioon. Päris muljetavaldav oli. Ma nt ei teadnud kui palju ajakirju nad olid endale ostnud ja värki. Olen justkui maa-all elanud :D
Järsult saabunud talve tõttu oli liiklus kohutav. Ja libe oli ka, väga fun. Õnneks ma jõudsin turvaliselt koju, kuigi libedus andis tunda.
Kodus kirjutasin artikli valmis ja pidin otsustama, et kas minna sugulase juurde ära kolimis peole või mitte. Kuna sõbranna oli kesk-eestis, siis ma otsustasin ikka minna. Minu üllatuseks, ei saanud seda peoks nimetada. Pigem vaikne istumine. Kell 23 olid kõik läinud. Mina jäin ööseks.
Laupäev. Aitasin sugulasel pakkida. Sain nõusid ajalehe sisse rullida :D Kolm autotäit asju ja läksimegi tema uude kohta. Võin uhkusega öelda, et ma olin teine inimene, kes seda uut kohta nägi :D. Ilus korter.
Kolimise käigus kaotas mu mantel ühe oma nööbi (nüüd mul tuli kohe meelde üks luuletus nööpidest, hiir teab, millest jutt). Kolitud, võtsin oma auto ja mõtlesin rocca al maresse minna. Issand kui palju rahvast seal ikka oli. Parkla oli ka meeletult täis ja libe. Ratas käis mõnusalt all ringi.
Väike ostlemine ja jõudsin lõpuks koju, et uuesti puid tuua ja kütta, kuna termomeetri näit - 14,5 'C, ei rõõmustanud eriti.
Nüüd olen hulgaliselt oma sarju vaadanud. Väljas on mõnusalt valge. Tahaks kelgutada :)

Kahjuks ma ei saanud täna oma autosoojendust parandada. Eks ma pean siis ilma soojenduseta veel läbi ajama. Aga kui kuum kakao on kõrval, siis ei tunneta seda külma nii väga :D

Mäkbehhhhh

Eile käisin NO99-s MacBeth'i vaatamas. Üldiselt on tore, kui noored meesnäitlejad end pool paljaks kisuvad, kuid isegi see eriti etendust ei päästnud.
Tantsu ja laulukohad olid toredad, lõbusad ja mõnus vaadata. Kuid kohutavalt häiris see, et peaosatäitja luges kohati teksti maha.
Sarve mängitud tegelane meenutas mulle teatava valgusega ja nurga all Heath Ledgerit, sellelt viimaselt maalilt. Kohutav sarnasus.
Inimpüramiid oli ka tore. Ja lõpus täringu veeretamine. Aga üldiselt jäi asi nõrgaks. Teist korda seda vaatama ei lähe ehk lemmik ta mul ei ole.

"Plõks"...

...nii käis lõks minut tagasi. Ma parem ei ütle, mitu ma olen kätte saanud. Aga asjad on seal maal, et ma olen obsessed, ma aint neist räägingi ja kirun. Ja koolis ka hiiri mainitakse, siis läheb süda pahaks ja mulle meenub, et pean mingi aeg tagasi koju tulema ja kogu selle värgiga silmitsi seisma.
Aga vähemalt saan öösiti magada :)

Ja täna õhtul lähen MacBeth'i esikale :)))

All quiet on the Western Front

Ei, ma ei hakka raamatust rääkima, kuigi see raamat on üks mu lemmikumaid, kui mitte kõige lemmikum. Igastahes, tänane öö möödus võideldes.
Magama minemise ajaks oli juba kaks ohvrit (loe: kaks närust unesegajat hiirt. Ostsin lõksud, kuna ei jaksanud enam oodata millal mürk mõjuma hakkab). Aga need olevused on liiga targad - said juustu kätte ilma, et lõks tööle oleks läinud.
Igastahes, läksin teise tuppa magama, lootes, et seal saan magada ja noh, seal ju ei tohiks midagi süüa olla. Kell neli hommikul veendi mind ümber. Üks oli kuidagi sinna tuppa saanud ja krõbistas mingeid küpsiseid. Kuna see tuba on väiksem kui minu tuba, siis otsustasin oma tuppa tagasi tulla, kuna noh, hirmu on vähem, et keegi hüppab voodisse. Kell oli 6 hommikul kui otsustasin magamisele käega lüüa. Läksin panin lõksud vinna + mürki ka juurde, neile see asi hullult maitseb. Ja tulin tagasi magama. Ja magasin 3 tundi ilma krõbinata, mitte küll rahulikult, kuid siiski. Ja üks oli veel langenud.
Nii, 3 ohverdust me peaaegu täiskuule ja praegu on vaikne. Lõks juustuga ootab järgmist ohvrit. Ma loodan, et neid rohkem pole ja ma saan täna magada. Kuid arvan, et paranoia ei lase.

Füüsika õppimise asemel

Eile läksime sõbrannaga pesulasse ja siis ta järsku ütles, et lähme välja, kuigi mul väga tuju pole. Ja me läksimegi. Jalutasime vanalinnas ja lõpuks sattusime ühte pubisse. Rahvast oli palju aga õnneks me saime laua endale. Kuna me olime aint kahekesi (sõbranna oma poisiga olid alles tulemas) siis ruumi puuduse tõttu tulid me lauda kaks noormeest. Üks oli tore, teine pealetükkiv :D. Ja kõige naljakam oli see, et ta küsis, et mis me sinna läksime, kui me ei tantsi. Ma ikke mõtlen, et kui tahad hirmsalt tantsida lähed ööklubisse, mitte pubisse. Ma üritasin talle seletada miks me ei tantsi, aga talle ei jõudnud kohale, oh well.
Kui sõbranna tulid siis läksime sealt ära ja suundusime woodstocki, aga kõigepealt pidime suuuuure ringiga plaza juurde autot otsima minema, see oli meeletult suur ring.
Woodstockis oli jube vaikne. Inimtühi. Istusime veidi aega siis taheti Bambasse minna. Mõtlesime, et vb ei saa laudagi, heh, see oli samuti inimtühi. Tund aega mängisime. Kohati tore.
Läksime ära ja siis meil oli sõbrannaga kaklus, et kumb istub taga ühel pool ja teine teiselpool (nimelt sõbranna ei tahtnud jälle sinna istuda kus uksel oli lapselukk). Ma ütlen, et sellel taksojuhil oleks huvitav vaade olnud, kui ta poleks maganud :D Igastahes, mina pidin naerukrambid saama :D
Siis oli valik, et kas lähme koju või kuhugi edasi. Mõtlesime, et lähme tagasi Woodstocki, et vaatame, kas on elu tagasi tulnud. Ja oli. Rahvast oli. Istusime, olime :)
Kell 4 hommikul hakkasime ära tulema. Autos oli padi :) Kell 5 olime kodus. Maj ust ärkasin siis, kui tee keeras kodu poole :) Kodukoha tunned ikka ära.

Hiirtel on pidu

Juba mitu ööd pole ma korralikult magada saanud, kuna hiired ajavad üksteist taga ja karjuvad või siis krõbistab üks neist mu voodi juures ja ma kardan, et ta kohe-kohe ronib mulle voodisse. Muidu ma ei kardaks sellist asja, aga kuna ma olen näinud kuidas nad mööda kardinaid ronivad, siis ma ei kahtleks, kui ta öösel mulle külla tuleks. Kuna ma mulle meeldib öösel unemaal olla ja mitte mõelda, siis lähen homme poodi ja ostan mürki. Yup, olen jube inimene. Algul mõtlesin lõksude peale, kuid siis mõtlesin ümber- need vennikesed on ju nii pisikesed, et see lõks ei aitaks miskit.
Eks näis, kas leian homme poest mürki või ei.

Närimiskont

Eile olin linnas ja hoidsin ühe inimese poole aastast kutsikat. Mõtlesin küll, et oh, saan mingi nunnu loomaga mängida jne, aga elukas oli koletis. Ta lausa võttis hoogu, et mind rünnata. Ma olin tema jaoks suur närimiskont, mahlane ka veel pealekauba. Nämm-nämm.
Ja siis kui ta lõpuks minu närimisest ära väsis tuli ronis sülle ja tahtis kaisus magada, no on koer.
Veel oli tore, kui pidime õhtul välja minema hakkama, otsustas tema oma häda ära teha ja nii ta kõndiski toast esikusse endal sorin järel :D Pissinud siis ühte kohta.
Ütleme nii, et mul läks koera tahtmise isu ära, tõsiselt. Mul oleks vaja rahulikku, suurt sülekoera, kes ei näeks mind kondina. Kunagi ma leian ta, aga praegu...näkää, parem paranen sõjahaavadest.

Eile päev polnud just kõige parem. Miks? No lõppkokkuvõttes olin ma zombi. Yup, pea ei töötanud ja ma ei suutnud eriti mingeid emotsioone ette manada. Olnud kokku 12 h koolis ja laboris siis minu uimasust tunnistas tõsiasi, et ma lasin automaadil oma pangakaardi ära süüa. Vot nii uimane ma olin, ma isegi ei keskendunud sellele, et mis pin-koodi ma sinna toksin :D Ja hiljem ma ei suutnud vihane ka olla, kuigi mul oli raha vaja :D Jumal tänatud, et mul bensiinipaak on pooltäis.
Täna jälle laborisse. No ma loodan, et ma sealt saan ka midagi kätte. Ooo saagis 60, palun tule :D

"Find-me" & "eat-me" signaalid

Eile oli üks huvitavamaid molekulaariloenguid, nimelt räägiti apoptoosist ehk raku enesetapust :) Ja see, kes sellest rääkis oli nii tore, ta rääkis seda kohe mõnuga ja seda oli lust vaadata/ kuulata.
Sealt ka postituse pealkiri :) Lihtsalt liiga vahvad signaalid.

Eile ma koju ei jõudnud, olin sugulasele seltsiks. Istusime ja valvasime ühe kutsikat. Oi, kui ära näritud ma olen. Aga krdi nummi elukas oli :) Kahju oli ära tulla. Nüüd on jälle see periood kus tahaksin endale koera, aga tean, et ajaliselt ei ole paregu sobiv aeg. Raudselt jänes mõtleb, et jätsin ta maha ja enam ta süüa ei saa.

Täna on siis küünelaki testimine ehk kui hästi peab küünelakk kui käed on paar tundi latekskinnastes olnud. Esimesed tulemused - juba hakkab lahti tulema. Isegi teoreetiliselt väga hea küünelakk ikka ei püsi. Aga tavatingimustes püsis paremini :D

Ma pean nüüd proovi võtma minema, reaktsioon käib. Õhtuni.

A = F*s ;)

Täna on füüsikas esimene kontrolltöö. Kuuldavasti on seal ainult üks ülesanne. Ma loodan, et see vastab tõele, kuigi ega need ülesanded ise ka nii lihtsad pole. Olen siin neid ikka õppinud. Masendust tekistas see, et teoorias peaksin oskama, aga vot, praktikas ei oska ikka küll. Ütleme nii, et lõbusaks läheb.
Ja õhtul tuleb sõbranna külla, keda pole iidamast-aadamast näinud. Ma isegi ei mäleta, millal ta minu juures käis; 10+ aastat tagasi? :)

PS! Füüsika töö oli kuidagi lihtne. Kõik olid ehmunud ja otsisid konksuga küsimusi ja keegi ei julgenud olla esimene, kes töö ära viib.

Lõikur

Eile oli mul tädi oma tütrega külas ja väikestele lastele meeldivad loomad. Tüdruk oli lausa tahtnud külla tulla, et loomi näha :D. Nii ma siis võtsingi oma karvapalli (jänese) puurist välja, et ta saaks teda paitada jne. Aga minu karvapallike on ju nii iseloomu täis, et nii kui tundis, et ma ei hoia teda tugevalt kinni, hakkas krähmlema ja kriimustas mu parema käe nii ära, et ilma plaastrita ma ei saa olla- liiga valus on.
Muidu ma olen harjunud tema kriimustamistega, kui seekord oli jah, juba uus tase.

Eile tegin laboris kolonni. Jube kaua läks, isegi argooniga, kuna aine hakkas alles 15st katseklaasist tulema. Ja kuna kaks inimest tegid veel kolonni, siis meil oli eluentide nappus ja rotasid jäi ka väheks. Nii, et kui ma lõpuks oma aine kätte sain, pidin ootama, et seda kuivaks tõmmata. Aga aine oli väga ilus ja puhas :) Okei, tegelt ma ei tea kui puhas ta veel on, kuid nägi puhas välja, tuli ilus kristalne, nii ilus ta pole mul veel enne olnud.
Järgmine nädal jälle :D

Millal süstima lähed?

Kui tirida laused kontekstis välja siis need kõlavad nii nilbelt. Nimelt olin täna laboris, istusin ja unelesin kui kuulsin lauset: "Millal süstima lähed?" (küsimus polnud mulle suunatud)
-"15 min pärast"
Ja hetkeks ma jäin mõtlema, et mis värk on. Kas keegi läheb mingit vaktsiini saama või mida. Aga siis mulle koitis, et ma olen ju laboris. Süstimine on ju igapäevane nähtus.
Igastahes paar minutit naeru oli mu garanteeritud. Hiljem sain lisaks peavalu. Keemia on mõnussss :)

Elu nagu filmis

Kui draamat pole, siis tuleb tekitada. Tunnistan end süüdi, aga tõsiselt, ma lihtsalt ei suutnud. Kuidas saab mõni inimene nii pealispinnaline olla? See ajas mind nii marru, et ma valetasin, et seda inimest ärritada, et selle läbi talle asja seletada, et nii ikka ei saa. Et tema ei ole sellega seotud ja et oluline on mida mina arvan ja tunnen, mitte tema. Aga ei, mis teha kui inimene on oma ajastus kinni.
Eks näis kuidas asjad edasi lähevad. Mina lihtsalt ei talu sellist kitsarinnalisust, olgugi, et oma perekonnaliikme poolt, mina olen valmis tülli minema, kui vaja (kuigi see oleks mitte millegi pärast) aga ma pean oma põhimõtte selgeks tegema ja kui muud moodi ei saa, siis aga palun.

Vaatame mis minust ja mu kujutletavast sõbrast saab, kas me lähme inimeste surve pärast lahku, kuna tema välimus pole selline nagu mõni tahab? Või ma jätkan seda ristiretke ja olen põikpäine edasi?

Täna oli väsitav päev - 10 h kooli. Tegelt see pole veel midagi. Kõige lõbusamad on 12 tunnised päevad kui pole aega isegi süüa.

Mul on varsti kodus botaanikaaed :D Sünnipäevaks sain 5 taime - draakonipuu, tomatipuu vms, kaktuse ja vriesea ning aasakannikese. Vähemalt need ei närtsi nii kiirelt kui lõikelilled. Mälestus jääb kauemaks :)
Sünnipäeva sai reedel-laup tähistatud ka. Tore oli. Olime pärapõrgus ja rahul. Vahest on vaja eemale saada kõigest mis on tuttav. Ja kõik õiged inimesed olid kohal ja midagi halba ei saa öelda. Kõik läks korda :) (Mõnest inimesest muidugi tundsin veel puudust). Kuid ma arvan, et nii pea ma enam oma sünnipäeva nii suurelt ei pea. Kord kümne aasta jooksul käib kah :D

Nüüd aga head ööd :)

Uus aastakümmend

Eelmine blogi ei taha end update'da. Ilmselt on sellega seotud zone.ee server. Igastahes mõtlesin, et on aeg uus leht pöörata.

Tere tulemast minu uude blogisse :)

Kuna jooksen kohe kooli, siis praegu rohkem ei kirjuta :p