Häid pühi!

Oh neid jõule. Tõsiselt, ma ikka oleksin pidanud maale minema. Jah, seal tagasi saamiseks oleks jama, eriti sellise ilmaga aga siis oleksin vähemalt saanud Jõule tunda. See mis eile oli ei olnud seda või õigem oleks öelda, et minu ettekujutus jõuludest on teistsugune. Ma ootasin jõululõhnasid = piparkoogid, mandariinid, ise küpsetatud sai, ahjus praadiva liha lõhn, kuuse lõhn, ahjus praksuv tuli ja küüüüünlad ja mõnus hämarus. Ja siis toit: liha, kartulisalat, kartul, sült, kõrvitsasalat, saiakesed, koogid ja asjad. Nii palju süüa, et magu läheb lõhki. Vot nii oleks maal. Aga eilne, pmst ma tulin koju ja olin ikka näljane :D
Oeh, mul on kahju, et mulle need jõulud ei istunud. Kõik oli kuidagi külm, ei olnud seda soojust ja hubasust. Ma ei tundnud end seal hästi ega nagu oleksin pere keskel. Noh, ei olnud päris minu pere ka. Muidugi oli tore vennapojakest piinata kuid see oli ka kõik. Järgmine aasta on plaanis maal olla. Ma tahan kartulisalatit ju :D ja sülti ka. Issand kui head sülti nad teevad :) Sry vennapojake aga tädi peab tagasi algusesse minema - sinna kust tädi jõulutunne üldse alguse sai. Nii et ma ootan järgmisi jõule, et seda aastat tasa teha. Hea, et aastavahetusega nii pole. Kuigi eelmine aastavahetus ei lähe meelest - uus aasta algas sinise silmaga :D Loodan, et järgmine aasta tuleb paremini.

Ahjaa, ma hull käisin tänase tuisuga väljas. Päeval polnud väga hullu. Rong küll seisis pool tundi niisama jaamas. Pöörangud lund täis tuisanud jne. Issand kui närvi mõned inimesed läksid. Jah, ma saan aru kui sul on kiire jne aga vaata ilma ja mõtle ka veidi, selliste jamadega tuleb arvestada. Ma üritasin ikka naljaga kõike võtta, sest see oli naljakas kui tigedad ja sappi täis inimesed võivad olla.
Tagasi sõitis rong ilusti, selle üle oli mul kohutavalt hea meel. Aga ma pidin veel neli kilomeetrit koju kõndima. Vot need oli mu elu pikimad kilomeetrid. Jäine lumi lendas otse silma, pea kumises, lihaseid polnud enam tunda ja väsimus oli tugev. Väga lihtne oleks olnud lihtsalt 'korraks' pikali heita aga sinna ma oleksin siis jäänudki. Kui ma lõpuks koju jõudsin olid jalad punased ja süldid. Veidi aega külmavärinaid, soojad villased sokid ja tee, palju tekke ja paar tundi hiljem oli juba inimese tunne. Huh, kohutav ikka. Ma vist ei pistaks oma nina homme välja aga mul on puid vaja :S
Igatahes, ma nüüd tagasi teki alla :)