Let's paint some balls :P

Eile oli paintballi lahing. Mäng kestis kokku umb kaks tundi. Ehk pmst lõpp tuli koos müristamise ja äikesega :D Ja ma olin oma tiimist last woman standing ja siis said kuulid otsa :D
Aga adrenaliin ikka möllas küll. Süda puperdas ja võttis hingeldama. Kohe alguses sain ka kuuli pähe. Jess. Ma ei saanudki ise ühtegi kuuli lasta :D Teises mängus olime majas sees ja noh, siis ma sain omade poolt tapetud, sest ta (A.) arvas, et ma sain enne juba surma. No jah. Selle tagajärg oli mul paistes sõrm ja mõnus kuulitabamus käel. Aga ma endiselt arvan, et A. oli eelmisest mängust naissoo peale vihane, kuna A.-M. (oma tiim) tulistas teda kogemata pähe :D
Järgmises mängus sain peaaegu kaenla alla kuuli. Õnneks oli sealt tunked päris suured et nii hullu muhku polegi ja valus ka mitte :D Aga see jäigi viimaseks tabamuseks minu pihta. Ajee. Väga mõnus on mitte pihta saada :D
Lõpuks ma ise hakkasin ka vastaseid 'tapma'. Hea tunne oli küll. Eriti siis kui saad viimasele vaenlasele pihta :D Ja thank god, et ma ühele kubemesse ei tulistanud :D aga palju puudu ei jäänud :p
Kõige viimases mängus oleksin ma veel saanud ühe vastase maha võtta aga kuulid said otsa :D Päris mitu inimest pidid viimasest mängust selle tõttu lahkuma :D
Aga kokkuvõttes oli lahe aga nende kuulidega on tõesti valus pihta saada. Nii et paksemad riided tunkede alla, missiis et palav hakkab :p

Pärnu piknik 22. juulil

Reedet ma ootasin. Juba mitu nädalat. Plaan oli Steffanisse sööma minna. Mmmm, hea koht. Sealsed salatid on mõnusalt suured ja head. Pizzadest me ei parem ei räägigi :D
Kell 15:30 tulid S. ja I. meile järgi ja sõit võis alata. Oi kui mõnus oli konditsioneeriga autos olla :D Jumalik.
Sõit läks kiirelt, kuna esimene tunnike kadus sellele, et kõik üritasid valida, millist pizzat tellida. Nimelt olin ma enne menüüd välja printinud, kuna otsustasime pizzad ette ära tellida, et mitte laudade järjekorras seista ja siis veel näljastena pizzasid oodata.
Lõpuks saime otsustatud ja tellisin pizzad ära. Aga me olime ikka nii näljased, et hakkasime S. tehtud napoleoni kooki sööma :D Esimese korra kohta oli väga hea kook. Kohati veidi kõva, mistõttu E. murdis oma kahvlilt ühe haru ära ja seda haru me ei suutnud enam leida. Väike kahtlus jäi, et äkki E. neelas selle alla aga ma ikka ei usu seda. See oli ikkagi liiga pikk, et niisama alla neelata :p
Pärnusse jõudnud käisime Selverist läbi ja ostsime loomulikult Printsessi shampuse :D ja topsid. Ükski piknik pole õige, kui pole seda shampust!
Steffanis pidin kahjuks 15 minutit ootama, et keegi mind teenindaks. Jube. Aga lõpuks saime oma pizzad kätte ja ma sain isegi pizzakaardi. Siis on põhjust tagasi minna. Ainult 5 pizzat veel ja saan ühe tasuta :D
Võtsime oma kuumad pizzad ja läksime parki betoonlaudade juurde. Männid, pizzad, shampus ja hea seltskond. Jube mõnus. Istusime seal mingi kolm tundi. Oleks isegi kauem olnud aga peale tööd oled ikka väsinud.
Enne kodu poole sõitmist käisime Maximast läbi kuna S. tahtis ühte konkreetset teed, mida ta pole mujal müügil näinud. Kahjuks seda teed polnud. Aga kuna oli mingisugune soodukas, siis ma ostsin ühe valge tee mangoga ja siis mingi lootuse tee. Mangoga tee on küll jube hea :)
Kodusõit möödus uniselt kuid toredasti. Poolel teel sõitis venna ka vastu :p
Aga laupäeval sain jälle pizzat süüa. Sest järgi jäi ju :D

Tartu 21. juuli

Neljapäeval alustasin oma teekonda Tartusse. Oi kuidas mulle meeldib keskkonda vahetada ja minna linna kus aeg on teistmoodi ja ka inimesed ;)
Äratus oli enne kuute ja kell 7 loksusin juba rongis. Siis kiire ümberistumine Tartu rongile. Rongis oli veel mõnusalt jahe, kuigi ükski aken polnud lahti. Sõit kulges muusika ja raamatu saatel. Vahepeal puhkasin ka silmi, kuid see kuumus ei lasknud eriti magada.
Tartusse jõudsin enne kella 11. Õhk oli kuum, ligi 30'C. Päikese käes oli täiesti võimatu olla. Nii ma tõttasin Tähe tänavale Tartu Ülikooli hoonesse. Seal sain keldrisse minna, oi kui mõnusalt jahe seal oli :) 23 jumalikku kraadi :D Tegin oma müramõõtmised ära ning kuulasin väikest ajalootundi sain ka lõpuks linnapeale :)
Hiirt oodates vaatasin veidi rahvatantsijaid (Oli ju siis Europeade). Nautisin neid tantse ja tundsin neile kaasa, kuna nad pidid sellise kuumusega oma rahvariideid kandma. Ei tea kuidas nad suutsid seda. Aga päris mõnus on jalutada ja iga paarikümne meetri tagant kuulda muusikat ja näha tantsijaid :)
Hiirega läksime siis edasi lõunatama. Ja oi kui tore oli sind näha! :) Lobisesime maast ja ilmast ja sõime lastepraade :p No mis teha kui lastepraed tunduvad jube maitsvad. Edasi läksime Genklubi aeda istuma. Jällegi oli tore :)
Lõpuks ühines meiega I ja saime kohustuslik Werneris käigu ära teha. Te ei kujuta ette kui raske on seal ainult ühte kooki valida. No pmst võimatu. Ja kõik koogid on jube head! See on kohe kindlasti go to koht Tartus. Pmst Hiir rikkus mu ära kui ta mind esimest korda sinna viis :D Nüüd ma ei saa sinna mitte minna kui ma Tartusse juhtun :p
Peale kooki läksin tagasi rongile. Oi kui umbne see oli. Tõsiselt. Kõik aknad tehti küll lahti aga see palavus oli meeletu. Raske oli olla. Poolel teel Tallinna oli meie ees tohutu tolmupilv ja aknad olid lahti ja voila - vagun täitus tolmukihiga. Väga mõnus. Hingata oli väga raske ja enam ei tahtnud midagi puudutada ka, kuna kõik oli tolmune.
Tagasisõit oli niiiii veniv ja pikk. Tallinna jõudnud läksin kohe jäätist ostma ja jalutasin veidi Šnelli tiigi ääres. Seejärel jälle üks rongisõit. Oi milline agoonia aga vähemalt õhk oli lahedam.
Koju oli veidi kurbmagus jõuda. Oleks tahtnud veel Tartus olla. Tahaks sinna tagasi aga see pikk sõit. Seda ma ei taha :D Aga inimesi ja õhkkonda küll :)

Üle pika aja käisin ma jälle jooksmas. Millegi pärast tundus maa nii lühike ja pikendasin marsruuti. Kokku tuli 4 km. Pärast oli jalad jube kanged, et naljakas oli kõndida :D
Nüüd pean plaani millal jälle jooksma saaksin minna :D

Oeh, pole ammu kirjutanud. Põhjuseid on mitmeid - laiskus ja siis oli mul mõnus periood kus väänlesin valude käes :D Jumal tänatud, et see on möödas.
Nimelt ma lõpetasin üle-eelmine nädal oma antibiootikumide kuuri. See sai hommikul läbi ja mina loll võtsin õhtul järgmise ravimi ette. Poleks pidanud seda tegema kuna öö möödus mitte magades. Hommikul oli mõnus palavik. Esmaspäeval siiski pidin tööle ronima kuna oli kokkulepitud kohtumine. Jõudsin elusana õnneks sinna aga koju jõudmine oli raske. Umbsed bussid ja veepuudus. Õnneks ei minestanud aga palju puudu ei jäänud. Kui ma rongis kodu poole vurisesin siis jäin mulle silma üks naerunäoga neiu. Oi kuidas ta häiris mind kuna ma olin ikka mõnusates valudes ja õhku polnud ja mis kõike veel :D Kui endal on suremise tunne peal siis rõõmsad näod ei mõju hästi :P
Koju jõudes avastasin, et palavik on ligi 38'C. Tore. Teisipäeval tööle ma tulema ei hakanud. Väänlesin parem oma kõhuvalude käes. Palavik tõusis ka 39'C peale. Oli tore. Aga vähemalt valude vahepeale sain vaadata uut (enda jaoks) sarja "Pretty little liars". Mõnusalt kerge, kohati liiga sünge. Mulle soovitati ikka komöödiaid vaadata aga sinnani ma ei jõudnud v.a. üks TopGeari osa :P
Igatahes kolmap roomasin ikkagi tööle, kuna siin vaja asju ka teha. Njah, ei suutnud eriti midagi teha. Valud olid ikka liiga tugevad. Roomasin siis koju tagasi. Kolmap oli palavik 37'C peale langenud. Oi kui mõnus. Ja valud olid ka harvem. Seega läksin sõbrannaga õhtul jalutama. Plätudes. Koju jõudes oli kõrgem palavik tagasi. No olen idioot :D Mis teha.
Igatahes lõplikult olid valud läinud laupäevaks. Ehk siis terve nädal agooniat. Ma ei tea kas ma julgen seda rohtu uuesti võtta. Ei jää vist midagi eriti üle, peab proovima, sest alles siis saan teada, et kas asi oli ikka sellest uuest rohust põhjustatud või ei. Kuigi kõik kõrvalnähud klapivad. Ah kuidas ma ei taha seda sama asja uuesti läbi elada :S Igatahes see nv proovin siis uuesti. Loodan, et ei pea jälle agoonias olema.

Homme tuleb näljapäev :D Hoian raha kokku. Ei tegelikult, kuna on võimalus, et läheb "mõõga neelamiseks" otsustasin siis selleks valmis olla. Ehk enne ei tohi 6 h süüa ega juua. Vähemalt saan hommikul putru süüa ja teed juua aga peale seda võin ainult toidust, ja palava ilmaga, joogist unistada :P :D

Täna sai siis veemõõtja lõpuks ka vahetatud. Vahepeal oli tunne, et teised torud painduvad pooleks :D Aga ei, kõik on korras ja nüüd ei saa keegi kobiseda, et mu veemõõtja pole taadeldud :D
Samuti võttis venna vikati asemel trimmeri kätte ja niitis maja esise puhtaks :) Nüüd ma vähemalt julgen inimestele otsa ka vaadata, kuna me ju leppisime kokku et minu paraadna niidab maja eest. Ja noh, ega siin eriti pole niidetud :D Aga kõige toredam oli see, et kõrvalmaja tüdrukud tulid kõik vaatama, kuda mu vennake muru niidab :D Päris naljakas oli.
Ise ma päras proovisin vikatiga niita. Pole ju seda kunagi teinud :D Mööduvad naised tahtsid mind veel õpetada ka :D Aga ei, vahva oli ja tegelt võttis ikka võhmale ka.
Vähemalt on mul nüüd hea tunne, et see nädalavahetus sai midagi ajalikku tehtud ja kõik kiired asjad on kaelast ära saadud :)

Miks naisi alahinnatakse? Helistasin vanaemale, et uurida kas neil on veemõõtja vahetamiseks vajalikku mutrivõtit. Temapoolne esimene küsimus oli, et kes mul seda veemõõtjat vahetab. Kui vastasin, et mina (mis tegelikult pole tõsi) kostus teiselt poolt toru "nii ikka ei saa". No mis mõttes. Ma ei usu, et see nii raske oleks. Või alahindan praegu mina seda tööd? Igatahes mutrivõti otsing käib ja loodan, et vend saab selle veemõõtja ära vahetatud. Muidu on olemas ka inimene, kes seda homme teeks aga kannatamatu nagu ma olen tahan, et asjad saaksid juba tehtud, kuna seda on 1,5 kuud edasi lükatud :S
Ja sama jutt käib ka muru niitmise kohta :D Mindi trimmeri järgi. Kuigi ma eelistaks vana head vikatit. Aga noh, mis sa teed. Mina ju teise mõjutaja - purjus inimese vastu ei saa.

Puhas Loodus: Meremuda, salvei, kadakamari puhastav mask

Nagu mu näonahk on praegu selline nagu ta on, siis ma otsin igasuguseid võimalusi selle parandamiseks. Eile olime siis sõbrannaga poes ja vaatasime igasuguseid maske. Lõpuks jäi mu valik Eesti enda toote peale - Puhas Loodus: Meremuda, salvei, kadakamari puhastav mask. Eile õhtul läks kohe proovimiseks ka.
Maskil lõhn ei ole üldse hea. Kohe viis see mind meenutustes haiglaruumidesse. Ja tervelt 15 minutit selle lõhna sees olla. Raske. Samas ei tahaks mingi parfüümiga rikastatud asja ka niigi õrnale nahale panna. Ning kes kardavad parabeene, siis neile see toode ei sobi.
Kahjuks peale maski ma erilist pehmust ja toimet ei märganud. Jään vist oma vana hea tavalise mee juurde :)