Head aastavahetust :)
Ma pean nüüd riided selga ajama ja minek :)

Oh seda aastat järjenumbriga 2009

Käes on selle aasta viimane päev. Traditsiooniline aastakokkuvõte. Vaatasin ka oma eelmise aasta kokkuvõtet ja nüüd saan veidi neid aastaid võrrelda. Endiselt jätkub probleem, et inimesed on erinevates linnades ja ei näe üksteist üldse. Mõnda inimest olen vaid ühe korra sellel aastal näinud! Ja ma ei mõtle uusi ilmakodanikke. Aga jällegi olen juhuslikult kokku põrganud vanade tuttavatega, mis on alati positiivne :)
Kooli suhtes on see aasta olnud veidi ... hmm ... laisklemine. Aga ma olen ikka lõpuspurdi inimene. Nii, et uuel aastal ilusa sessiga.
Laboris on ka palju asju muutunud ja eks muutub ka edaspidi. Elame ja näeme.

Teeme siis väikese tabelikese kah:
Aasta film: Vääritud tõprad
Aasta raamatud: Meyer "Koidukuma" ja Martin "Troonide mäng" (ega ma eriti polegi jõudnud miskit lugeda)
Aasta sündmus: 12 h sõbrannaga ja vennapoja sünd
Aasta albumid: Halestorm - Halestrom; Flyleaf - Memento mori; Static-X - Cult of Static
Aasta kardetuim laboriseade - Rotatsiooniaurusti :D

Aga mõnusat aastavahetust teile. Ja on näha, et iga aastaga lähevad mu aastavahetused aina igavamaks, sest inimesed on Eesti peal laiali. Pole hullu. Saame mõnel teisel sündmusel kokku :)

Rookisin maja ees lund. Just kui ma lõpetasin hakkas paksu laia lund sadama. Jess, all that for nothing. Noh, tegelt mitte päras nii, sest ma sain vähemalt oma auto maja ette aetud ja ma ei jäänud kinni nagu enne :D Aga homme pean jälle välja saama :D
Nüüd ahju alla tuld tegema :)

Vaikselt on aeg mõelda magistratuuri peale. Loomulikult laboris arvatakse, et ma jään sinna, orgaanikasse, kuid minu mõtted kõnnivad juba ammu teisi radu pidi. Algselt oli mul ikka plaanis TTÜsse jääda, kuid nüüd, kui ma vaatasin Tartu Ülikooli õppekavu, siis sealt leidsin ühe, kuhu vb tahaksin isegi rohkem minna. Ma ei tea. Tõsiselt segadus. Ja kogu see elukoha vahetamine ja muidugi Buffy ning sõbrad ja väikene vennapoja. Raske otsustamine aga mul on veel aega.

Mis ma tund aega tagasi tegin? Sõin esimest korda elus ühe küüslaugu küüne ära, kuna vennaga tekkis väike kihlvedu sellega seoses. No jah...ja niisiis ma piinlesin. See oli kohutav! Ja vend oli naerukrampides. Pärast mu põlved tulitasid, kuna ma tagusin neid oma rusikatega. Ja pisarad kõrvetasid mu nägu. Mõnus kogemus. Ja ma endiselt ei saa sellest küüslaugu maitsest lahti, oeh.

Küüüüüslauk, mmm....

Venna on haige ja seega pean mina teda põetama. Kirutakse, kui toas on külm (minu jaoks ei ole 18'C külm :D) ja seega saan üksi lumes sumbata ja puid tuua. Hea, et ta süüa ei taha :D Ma ei viitsi vahest isegi ennast toita :D
Ja ma endiselt jään oma c-vitamiini tabeltide juurde ja hoian küüslaugust eemale.

Nonii, need jõulud olen ma põetaja, nimelt venna on haige. Eile oli tal peaaegu 39 palavik. Nüüd on õnneks vaid 37,1 :) Aga jah, täna siis ostsin apteegist igast asju :D Julma koormaga tulin tagasi. No mis teha kui mul pole igast käsimüügi ravimeid kodus kogu aeg olemas :D Mulle piisab paratsetamoolist, ibuprofeenist ja c-vitamiinist, ok, paar lutsutabletti kurgu jaoks on ka. Aga jah, rohkem ei ole mul vaja (nagu aspirin, ibumetin ja sisi hexoral). Aga eks nüüd on needki olemas :D Ja loomulikult pidin ma viina ka ostma :D

Kliima soojenemine..

Niriseb, niriseb veejuga

Eile oli pumbajaamas olnud avarii ja endiselt vesi vaid niriseb, mis tähendab, et sooja vett ei tule üldse - kauneid pühi!

Ja eile oli jutt, et on maale minek, see jäi ka ära :D Aga noh, ongi parem, saan kodus istuda ja raamatut lugeda :)

Täna oli siis selle aasta viimane päev laboris. Hommikul otsustasin auto koju jätta ja läksin koos sõbrannaga linna. Harku järve juures tulin maha ja jalutasin ttü juurde :D Mõnusad 45 minutit. Sain vähemalt seda paksu lund nautida.
Siis kell 10 hakkasid seminarid. Inimesed võtsid oma aastatööd kokku. Ütleme nii, et kohati oli väga keerulised teemad. Mis kõige hullem - külm oli. Nimelt istusin ma otse trafforuumi kõrval (seal oli ka uks), mis tähendas, et ma külmetasin end kringliks. Kell 13 tegime pausi ja siis tõi üks puhuri sinna audikasse, et ruumis soojemaks läheks :D Mis ka aitas. Siis oli veel paar tundi seminari ja siis hakkas jõulupeo ettevalmistused. Mina ja üks tüdruk loputasime oma nõudepesumasinast tulnud nõusid ja panime kuivama. Sain veel nõusid käsitsi pesta ka.
Ja lõpuks hakkas ka jõulupidu. Armas, väike ja hubane. Küünlad ja keegi leidis oma laboris isegi elektriküünlaid :D, mida kõike ei või keemikute laborist leida. Mõnusalt toitu ja huvitavaid vestluseid. Naljakaid juhtumisi. Lõpuks istusime viiekesi seal ja klatšisime. Rääkisin neile ka ühest oma imelikust juhtumisest enne tänaseid seminare ühe töötajaga. Inimestel jäid suud lahti ja hakati kohe asju küsima. Mis kõige toredam, hiljem oli mul selle sama töötajaga veel üks 'kokkupõrge'. Sai ka sellest neljale inimesele räägitud, enne ära minekut, ja neil jäi veel rohkem suu lahti ja pakuti erinevaid lahendusvarianti välja. Ütleme nii, et mind see asi hirmutab täitsa ära. Ei tea mida mõelda. Aga jah, vähemalt ei lähe ka enam laboris igavaks. Njaa, vähemalt ei pea paar nädalat sinna enam minema :D
Aga selline jõulupidu oli tore, tekkis vähemalt mingi jõulutunnegi :)

Punaste pulkadega politseinikud

Esmaspäeva hommikul olid teed jälle ilusad, ma mõtlen maanteid. Mõnus oli sõita ja värki. Jõudsin ilusti laborisse, kus ma olin õhtul kella 19ni ja siiski ei jõudnud kõike valmis. Kella 19st sain kahe kursaõega kokku ja läksime istuma. Lihtsalt väike aastalõpu värk. Sõime ja olime. Vahetasime kinke ja üldse tore (muideks, akadeemia kohvikus on hea odav kakao - 13 kr).
Ja jällegi ma pidin koju minnes enda autot lume alt otsima. Koju sõit. Niisiis, kuna mul muidugi peab üks tagaratta velg veidi kõver olema, siis on mul see juhitavus veidi halvem ja seetõttu ma vurasin oma 50'ga. Ja ülla-ülla - politseivilkurid :D Kuid seekord olin targem ja jäin juba varakult seisma ja oligi nii, et jällegi olid punaste pulkadega politseinikud jällegi teel. Vähemalt seekord ma ei häbistanud ennast :D Ja nii ma turvaliselt vurasin lõpuks koju. Poodi ka ei tahtnud enam minna. Peaasi, et koju jõuab. Ja jõudsin ka.

Käik Tudul

Pühapäeva hommikul sõitsin siis TTÜ ette, auto jäi sinna ja astusin kahekordsesse bussi. Seisime ühel kohal ja buss kiikus nagu oleks merel. Tore, ma olen ju julm merehaige. Samuti, kuna mulle tundus, et hommikul oli vaid -12'C, et siis ei ole vaja ikka paksult riidesse panna ja noh, bussis ju ikka soe. Looda sa. Bussis vaid lõdisesin :S Ja sõit oli muideks 3,5 h. Ja arvake ära, kas Tudul (Ida- Virumaal) oli eriti soojem? Noup. Seal oli muidugi lumisem. Aga armas väikene külakene.
Kontsert toimus puukirikus, mis ei olnud eriti soe. Nagu kohe üldsegi mitte. Olin sunnitud lausa oma kätel istuma :D Lihtsalt nii külm oli. Kontsert ise oli mõnus. Ilusad laulud ja värki. Tekitas mõnusa jõulutunde :)
Hiljem sai sooja teed ja veidi kringlit. Mõnus, sooja sai ikka sisse :) Ja siis hakkas kojusõit. Kui me lasnamäe kanti jõudsime, tegi mingis kohas buss vasak pööret ja järsku vaatad kuidas autod vastu sõidavad - buss suri risti keset teed välja :D Nonii, tükk aega kõik arvasid, et bussil rattad käivad vaid all ringi, kuid ei. Seisime seal siis paar minutit enne kui buss otsustas taas liikuma hakata, kuid sellega polnud mured läbi. Endiselt hakkas buss end välja suretama. Umbes iga paarisaja meetri tagant suri buss välja ja me lihtsalt veeresime. Ma endiselt imestan, et me ikka TTÜ-sse tagasi jõudsime (õnneks kesklinnas ta mingi aega ikka sõitis ilusti, kuid enne TTÜd suri jällegi välja :D).
Aga siis rookisin selle meeletu lume enda autolt ära ja sõit kodu poole. Lahtine lumi ja libedus. Vastik. Paldiski mnt-l aga asi normaliseerus - veidikeseks. Nimelt nägin Harku vangla juures politsei vilkureid. Mõtlesin, et nojah, eks keegi tegi avari, ühtegi autot nagu keset teed pold. Veeresin oma 40-50-ga edasi. Järsku vaatan, et politseinik keset teed ja siis nägin seda punast pulka ta käis. Ja muidugi ma pidin seisma jääma. Rahulikult hakkasin pidama, nägin, et puksiir sõitis keset teed - selge, ma ei jää enam pidima, pidurid põhja ja juhitavus läks koos sellega. Veidi ma seal vingerdasin aga jäin teele ja häbis sõitsin edasi :D Väga mark oli olla :D Aga üllatavalt rahulikuks jäin. Aga koju ma jõudsin :)

Laupäev

Laupäev pidi mul tulema siis selline rahulik koristamise ja raamatu lugemise päev. Aga nagu ikka, plaanid muutuvad (ei suutnud end sellest ürituste tsüklist lahti murda).
Sõbranna tegi siis ettepaneku, et ma tuleksin ka tema teaduskonna jõulupeole, et neil võis kedagi kaasa kutsuda. Mõtlesin üpris kaua, sest noh, ilm oli väga krõbe ja küsimust tekitas see, et kuidas koju saada. Aga see ei heidutanud ja andsin oma nõusoleku. Niisiis läksime marsaga linna ja siis Kompressorisse sooja istuma, et oodata kolmandat inimest. Peole jõudsime umb kell 23. Aga siis oligi hea, pidu käis, rahvast oli mõnuga. Aga kõige ägedam oli "garderoob", mis kujutas endast lauda, kuhu visati hunnikusse oma üleriided.
Aga ma tundsin end üpriski vales seltskonnas olevat. Teise ülikooli jõulupidu ja samas ja täiesti vastupidise kallakuga eriala :D Aga ei, väga lõbus oli. Üks võttis seal nt mitu meest järjest rajalt maha ja muidu oli tore tantsida, vaid osad lood olid väga igavad ja mõnda klubilugu kuulsin esimest korda (kuulan hrava raadiot). Nii et igati huvitav pidu.
Kui kell oli pool 3 öösel mõtlesime koju hakata minema ja hakkasime taksosid läbi helistama. No arvake ära kas me saime takso? Mõni ei võtnudki toru ja põhimõtteliselt kõik normaalse hinnaga taksod olid kinni. Masendav. Aga õnneks leidsime ühe toreda tuttava, kes tuli meile järgi. Jumal tänatud :) Ei pidanudki kuuse alla minema või 30 km jala koju kõndima :D
Ma ei tea kas ma enam üldse julgen taksode peale loota. No jah, kui ikka raha palju, siis saab ka kallima taksoga koju, kuid ikkagi. Pole ma mingi rikkur :D
Aga kokkuvõttes oli tore seigelda sisi öösel veel linna peal ja end kahtlaselt mõnes parklas soojendada (jooksmised, libistamised jne :D).

Valged linnad

Reedel käisin siis TTÜ akadeemilise meeskoori jõulukontserdil Kaarli kirikus. Õnneks on Kaarli kirik nii mõnusalt soe, et ei olnud külm istuda.
Seekord istusin kümnendas reas, mis eelmise aasta 24. koha suhtes on täielik vip koht :D Aga koht oli tõesti hea, kuna nägi ilusti kenasid mehi :P
Lauludest. Ma räägin vaid enda arvamusest, aga mulle tundus algus veidi igava võitu. Teine kolmandik oli juba väga hea. Selline hoogsam ja lõbusam. Omanäolisust lisas muidugi ooperilaulja.
Mulle väga meeldisid Piret Ripsi looming ja siis laul "Valged linnad". Äärmiselt mõnus. Aga kui võrrelda eelmise aastaga, siis ütleks, et eelmine aasta olid paremad lood. Mulle meeldisid rohkem. Aga seegi kord tulid külmavärinad peale, ja mitte külmast :)
Järgmine aasta jälle :)

Täna oli mul liikluses peaaegu sama stsenaarium, mis eile. Liiga koomiline. Homme kirjutan täpsemalt :D

Vahepeal on tihedad päevad olnud ja need jätkuvad kuni kolmapäevani. Tahaks tegelt vaid puhata, välja magada ja raamatut lugeda :)
Vb homme, või siis teisip, hiljemalt kolmapäeval kirjutan siis TTÜ akadeemilise meeskoori jõulukontserdist, mainin veidi laupäevast teise ülikooli jõulupidu ja ka tänast TTÜ kammerkoori kontserti Tudus ja sellele järgnevat raju õhtut (asi seotud siis sõiduvahenditega, lumi ju tuli maha. Ütleme nii, et ma ei taha autorooli homme minna).
Ma pean nüüd õppima siiski hakkama, yup, ega kool pole ju kõigi jaoks läbi. Labor ja praksi kaitsmine. Ööd.

Vaatan minagi superstaarisaadet ja pean tõdema, et minu silmis on võitja Birgit, kuna ta laulis nii loomulikult, et ta ei pidanud selleks üldsegi pingutama, kui Ott seevastu pingutas hullult ja seetõttu ka närveeris, ja mis kõige hullem, hääl murdus. Njaa, mind need mustad noodid häirisid.
Aga ootame trummipõrinat siis..

7499

Istusin kursaõega raamatukogu kohvikus kui järsku telefon hakkas värisema. Vaatan siis kes helistab ja oi üllatust võõras number. Vaatan hoolikamalt ja näen, et välismaa nr. Tükk aega murdsin pead ja lõpuks pidin arvuti taha uurima tulema. Uurisin välja, et helistati Moskvast. Arvatavasti eksiti numbriga. Njaa, huuuuvitav :D

Nüüd TTÜ meeeskoori kontserdile :)

Täna pidi bioinfo II eksam olema, oli ka. Grupi siseselt pidime ise end ära jagama, et mis aeg keegi läheb kuna aint 8 inimest mahtus. Olin nimekirjas neljas. Jõuan kohale - keegi registreerimata inimene oli seal ja sellepärast ei tahetud mind eksamile lasta :S No lõpuks ikka sain ja mis kõige toredam, just siis otsustas mu arvuti aku, et tema on tühi. Väga lõbus ja tore ja maeitea mida veel. Aga eksam sai tehtud.
Ja laboris reaktsioon jäi ka ööseks, sest noh, kuna mu armas peroksiid ei lahustunud vees, siis teoreetiliselt tund minema pidav reaktsioon läks ainult veidi pikemaks. Mind päästis THF, vähemalt midagi head.


Jah, mulle meeldib ennast piitsutada...ehk sessi nädal tuleb hullumeelne, sest ma tahan paremaid hindeid. Njaaa. Eks läheb lõbusaks, mis muud.

Jaanimardikad

Mulle ikka meeldib see laul :)
http://www.youtube.com/watch?v=CMr52bCXNdU

Pissipudel peab alati kaasas olema...

Tõsiselt "ma ei teagi mis" lugu: http://forum.bodybuilding.com/showthread.php?t=120921191&CJAID=10409403&CJPID=3733930

Sellised need õppejõud on

Ma olen natuke negatiivne ja räägin asjadest mis mind vihale ajavad:
1) Õppejõud lubas esmasp õhtuks tööde hinded saata - siiamaani ootame tulemusi.
2) Täna oli kokkulepitud ühe õppejõuga, et läheme rühmaga protokolli kaitsma. Läksime kokkulepitud kohta ja ootasime. Ja ootasime ja ootasime veel. Kui 20 min oli möödas hakkasime telefoninumbreid otsima ja küsima. Helistasime igale poole aga remondi tõttu ei teagi, kas need nr-d õiged on. Aga keegi ei vastanud. Ja kokku ootasime 45 min enne kui ära läksime. Kokku läks selle jandi peale 3 tundi ja homme on meil eksam ja arvestus. Wuptidoo.

Veidi positiivsemat poolt - saime äriplaani kaitstud ja 100p :) Samuti tegi õppejõud ettepaneku, et looksime üliõpilasfirma. Armas, kuna ta alguses ei uskunud üldse meie äriideesse :D

Nüüd ma uputan end õppimisse.

2 am

Järsku kuulen, kuidas Static-x'i lugu hakkab mängima. Uniselt võtan telefoni ja vaatan, kes helistab. Vastan.
Tema, rõõmsalt: "Kas sa magasid?"
Mina, ilmselgelt veidi valetades: "Ei."
Tema: "Miks?"
Mina: "Und pole."
Tema: "Vaata aknast välja."
Mina, uniselt ronin voodist välja, tõmban kardina eest ja näen vaid hästi õrna lumevaipa maas: "Emm, mida?"
Tema: "Kas teil ei sajagi laia paksu lund?"
(kahjuks ei sadanud tõesti)
:)

Käisin TTÜ võrkpalluritel kaasa elamas, mängiti Tartu Pere leiva vastu. Kahjuks lõpuks Tartu võitis 3:1, niiiii kahju aga eks tipikad ole veidi tõbised ja hoiavad end homseks mänguks Pärnu vastu. Aga ei, tore mäng oli, liblikaid sai näha, paljaid kõhte ja igast muid asju :D
Võrkpall on võrratu :)

Me ei karda Virgina Woolfi

Eile käisin üle pika aja teatris. Samuti sõitsin üle pika aja rongiga. Teel rongijaama kohtasin ühte vana tuttavad, rongijaamas kohtasin vana klassiõde ja kui me raekojaplatsil oma teed läksime nägin paari minuti pärast teist vana klassiõde :D Tõsiselt tore kurssiviimine päev ja tore oli mõnda inimest näha :)
Aga lõpuks jõudsin ka teatrisse. Väga head kohad ja lava, vot see oli mõnus. Mulle lava meeldis. Etendusest: okei, veidi ropendamist, aga kohu see hullumeelsus ja segadus ja need mängud ja naljakad hetked - suurepärane näitlejatöö :) Soovitan soojalt, tõsiselt.
Kõige rohkem vedas mul kohtadeloosiga - lasin sõbrannal koha valida ja ta pidi siis ühe vanema mehe kõrval istuma, kes naeris päris palju ja valjult :D Vedas sellega, et ma poleks suutnud selle mehe ja sõbranna vahel istuda, sest mu sõbranna naeris sama moodi :D Oleksin vist hulluks muidu läinud :D

Aga väike katkend no99 kodulehelt:

Edward Albee näidend on üks ilusamaid armastuslugusid, mis kunagi kirjutatud. Loo sünopsis on samas lihtne: vanem mees ja vanem naine on abielus. Neile tulevad külla noorem mees ja noorem naine. Ja... puhkeb põrgu. Algab psühholoogiline tulevärk, kus heleda leegiga põlevad väsimus, tüdimus, vihkamine, pettumine ja üksindus, kuid kus tuhka eemale pühkides tulevad nähtavale lojaalsus, kirg, usk ja armastus. See on lugu, kus kaks inimest on liiga targad ja liiga meeleheitel, et raisata oma aega ühiskondlike konventsioonide ja moraalinormide peale. Siin käib võitlus elu ja surma peale.

Inimlike soovide peenanalüüsis, mida Albee valdab suurepäraselt, küsitakse muu hulgas, kas inimese soov olla õnnelik on piisav selleks, et suuta elada õnnelikku elu? Kas inimese tahe suudab üle trumbata tema kui bioloogilise olendi ettemääratuse? Millised kired on madalad: kas need, mis põletavad, või need, mis kustuvad visinal? Kui siirus on õigem kui teesklus, siis miks teeb ta rohkem haiget?

1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt. Kord juhitakse tähelepanu Albee teksti ühiskonnakriitikale, kus teiste seas kritiseeritakse liigratsionaalset maailmapilti, erinevaid sotsiaalseid petukaupu ning üleüldise moraali võimalikkust. Siis jällegi nähakse näidendi esteetilist läbipõimitust, kus näitlejatel avaneb George'i, Martha, Nicki ja Honey kaudu võimalus uurida inimest ning enese näitlejavõimeid.

"Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab:

"Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul seal õlut ning nägin, kuidas keegi oli vist seebiga peeglile sirgeldanud: "Kes kardab Virginia Woolfi?" Kui ma hakkasin näidendit kirjutama, tuli mulle see meelde. Ja muidugi tähendab "Kes kardab Virginia Woolfi" – kes kardab elu ilma /.../"

Lavastajad, kunstnikud ja muusikalised kujundajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

Osades:
Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares, Mirtel Pohla

Ma tavaliselt ei vaata uudiseid, pole lihtsalt jõudnud. See nädal olen iga päev uudiseid jälginud ja ma lihtsalt ei suuda- masendus tuleb peale. Tõsiselt. See, mis Tallinnas toimub on naeruväärne - luksuskaupade maks ja eelkõige mitte tallinlaste tudengite piletitehinna tõstmine. Oeh, see ajab mind veel rohkem marru. Sellest ma saan aru, et kui tõstetakse neid hindasid, jah. Aga olgu siis kõigil ühesugune hind, mitte diskrimineerida neid, kes peavad nagunii maksma, et tallinna jõuda. Need kes nagunii tallinnas elavad saavad vabalt ühistranspordiga ühest linna otsast teise aga need kes tulevad linnast välja kooli, neile lisandub ju nagunii rongi, bussi või muu sõiduvahendi eest raha. No loogika vastane.
Ma pean maha rahunema.

Jänku: "mjäu"

Palun, 450 ml verd

Täna oli TTÜs järjekordne doonoripäev. Meelitasin kursaõe ka kaasa ja nii me sinna läksimegi. Mina juba neljandat korda ja kursaõde esimest. Küsimmustik täidetud, hemoglobiin ja vererõhk mõõdetud ning saingi verd andma hakata. Kerge suts ja 10 minutit. Aga iga kord ma kardan, et mul hakkab pea ringi käima nagu täna ühel tüdrukul enne mind. Õnneks täna seda minuga ei juhtunud, esimesel korral aga küll, siis toodi isegi veidi nuuskpiiritust, kuigi seda poleks vaja olnudki :D Igastahes, kui ma oma vere ära andsin, siis läksin kursaõele seltsiks. Kõige pealt torgiti tal ühe käe veen katki, siis võeti ette teine käsi, kus jällegi esimese torkega ei saadud veeni kätte ja teise torkega oli kõik korras. Aga peale seda hakkas vere vähesus pähe ja me lihtsalt naersime seal. Lõpuks istusime nn kohvilaua taga, jõime mahla ja naersime, kõvasti ja kaua. Töötajad käisid mööda ja vaatasid imelikult :D Teised loovutajad muigasid koos meiega.
Aga vot nii lõbusat vere andmist pole mul kunagi olnud. Väga vahva :)

Enam koju ei lastagi.

Käisin vanaemaga täna turul. Tulin tagasi, võtsin oma kotid ja panin autouksed lukku. Jõudsin välisukseni (meil muideks pandi eile uus välisuks) ja ülla-ülla, uks on lukus, õigemini väljas pole ju linki. Jess. Ja mulle pole ju keegi võtit andnud. Nonnii, tagasi autosse. Istusin seal mingi 10 minutit ja helistasin ja mõtlesin. Lõpuks tuli naabrinaine välja aga ma ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida, et saaksin ust lahti hoida, uks jällegi lukus ja tal võtit pole. Wuptidoo. Lõpuks tuli üks naine aknale ja tegi ukse lahti. Jess. Hiljem sain teada, et aint 3 võtit ongi! Ja mina olen see, kes võtit ei saanud ega ka mingit teavitust, et omal riskil lahkud kodust ja sa ei pruugi enam koju saadagi. No jah, mis siis ikka. Nüüd ma olen kodus lõksus, tahaks puid tuua, kuid kardan, et keegi paneb jälle ukse kinni ja ma ei saa tuppa :D
Aga õnneks täna vist tehakse ka mulle võtmest koopia. Aga uks on nii turvaline, et elanikud ei saa ka sisse :)

Liiga koom pilt, et jätta jagamata :D

Robotex

Täna toimus siis 9. Robotex ja selle aasta võistlusülesandeks oli jalgpall.
Kui ma hommikul tund aega enne algust kohale jõudsin, siis käis intensiivne siblimine ja raadiosaatjad kumisesid. Eks ikka väikesi viperusi juhtus aga õnneks need ei olnud minu süü :)
Vahepeal kartsin, et ma ei jõua võistlust vaadata aga sain ikka. Alguses tundus kogu see võistlus kuidagi võõras aga siis lõpuks hakkasin isegi kõigile kaasa elama ja mul tekkisid enda lemmikrobotid, nagu Pelmeen, Mäger, Kesktormaja (üks eriti väle robot) jt. Et väga vahva üritus ja just see ülesanne oli väga mõnus - jalgpall (kaks robotit väljakul, 9 palli ja 90 sekundit). Mõni robot seisis niisama nurgas või mõni (nt Väravavaht) lendas ise väravasse või tantsisid robotid omavahel. Kõike oli :) Ja pealtvaatajaid oli ka igasuguseid - pensionäridest väikelasteni. Nii vahva oli kuulda, kuidas üks umb 5 aastane poiss oma isale nii entusiastlikult rääkis, et kui tore on kuidas robotid jalgpalli mängivad jne. Armas.
Lõppkokkuvõttes võitis tiim Madistajad robotiga Troller-Roller, teiseks jäi TTÜ tiim Mäger ja kolmandat kohta ma ei julge öelda, sest kardan, et ütlen tiimi nime valesti.
Aga jään järgmist aastat ootama :)

Täna ma nägin hästi palju enesetapjaid ehk inimesed ei kanna helkureid. Oma tänaste vaatluste põhjal kandis vaid üks inimene kümnest helkurit. See on ikka jube vähe! Kas tõesti inimesed ei mõista kui tähtis helkur on, isegi valgustatud linnas. Sest kui mulle ikka väga eredate tuledega auto vastu sõidab, siis ma ei pruugi märgata tumedas riietuses jalakäijat. Kohutav. Ja siis osad naised panevad helkurid käekotide sangade külge, mis tähendab, et helkur on lõpuks kuskil abaluude vahel. No ma ei tea, seal ei ole ka tast kasu. Tõsiselt, võtke mõistus pähe ja kande helkurit, kui te tõesti ei taha auto alla ükskord jääda (kuigi see ei välista seda aga muudab tõenäosuse ikka väiksemaks).

Tänast päeva võib iseloomustada sõnaga ettekanded. Õnneks ma ei pidanud kohe hommikul kell 8 ökoloogias ettekannet tegema, wuptidoo :D aga see-eest tegin mikroobifüsioloogias Bacillus anthracise kohta ettekande. Ma imestan, et ma polnud nii närvis nagu tavaliselt. Sõnad läksid veidi keerdu, kuid muidu võib rahule jääda :D
Seejärel tuli välja, et ettevõtte maj.õpetuses tuli ka artikli põhjal tehtud kaasus klassi ees ette kanda. No jah. Klassitäis poisse ja meie neli tüdrukut (veidi hiljem tuli üks kursaõde veel). Õnneks seal ei olnud ka nii pingeline õhkkond ja pooled inimesed olid võõrad :D Käed ei värisenud ja kõik laabus :) Mõnus.

Õpime ajalugu

Vot asjad käivad tegelikult hoopis nii :P