Jõulud

Wuhuu, toas on 17'C ja väljas ei ole selle saavutamiseks +5'C. Samuti ostsin uue duššivooliku, mis töötab. Vaja on veel radikat vannituppa. Ei tea millal selle saan, ehk uuel aastal :P
Kahjuks jõulude aeg sauna ei saanud kuna tuul oli valest ilmakaarest ning sauna ei saanud soojaks. Ja ma nii ootasin seda :( Aga vähemalt sain ekstreemsetel teedel jällegi pikka maad sõita. Alati on nii, et kui ma pean maale sõitma, siis on kohutavad teeolud ja ilm. Aga jõudsin ilusti kohale :)
Kohale jõudes sain teada, et terve nädala on nad kordamööda kõhugripis olnud. No tore. Eelmine kord kui seal käisin, siis ma ka pääsesin kõhugripist. Ja nüüd uuesti. Huuh. Ma pole elusees nii palju käsi pesnud ja teadlikult pisikutele mõelnud. Aga nüüd saan öelda, et ma pääsesin seekordki. Wuhuu :D
Tore oli traditsioonilist jõulutoitu süüa, lauamängu (mees, kes teadis ussisõnu) mängida, jutustada imelikel teemadel jms. Seekord kuidagi sellist jõulutunnet ei tulnud aga ma arvan, et asi on juba vanuses. Sest ma isegi polnud täie hingega kingituste tegemise juures, sest see oli juba nii kohustus. Mulle meeldib sünnipäevaseks ja ootamatult kinke teha :)
Maalt tagasi pidin jällegi tulema mõnusa ilmaga - autoklaas läks momentaalselt uuesti jäässe, sest jäidet tuli. Aga peale pingsat sõitu jõudsin jällegi ilusti oma 10'C-sse koju ning hakkasin kütma. Muidugi oleks võinud järgmine päev tagasi tulla, kuid Jack tahtis süüa ning hommikul oli ikka mõnus kodus ärgata.
Ühel sugulasel oli ka hullemini: toas oli tal -3'C ja väljas oli +2'C. Masendav. Nii et mul oli isegi hästi. Kuniks väljas väga külmaks ei lähe suudan ma oma 16'C toatemperatuuri hoida. Loodan, et asjad nii jätkuvad :)

Lihasvalu on taandunud. Ma kahjuks tabletikuuri lõpuni ei teinud kuna need ei lubanud valuvaigisteid süüa ja mul 3 päeva enne lõppu oli kohutavalt vaja ibu süüa.
Nüüd on trennist ka puhatud ja puhkus kestab kuu aega veel - kuni uue semestrini. Üritan seekord veidi leebemalt alustada ja loodan, et ei saa selliseid tagajärgi.

Mis veel on vahepeal toimunud - mul saabus maailmalõpp - vannitoa radikas andis täpselt 20.12.12 otsad ja nüüd saan karastavat talisuplust teha. Täna sain alles oma puhuri ka tagasi, nii et saan veidi vannituba soojendada (EDIT: tuleb välja, et duššivoolik on ka katki, wuhuuu). Aga toas on mõnus 12'C. 16'C oleks super. See on see mille poole püüdlen, kuid arvan, et saavutan selle kui väljas on +5'C :D Nii et ootan kevadet. Ja ootan homset sauna ja lava. Seal saab vähemalt sooja sisse :)

Jah, on valus..hihiihih :D

Niimoodi ma vastasin täna spordiarstile kui ta uuris ja puuris, et miks mu põlvel valus on. Valus oli ja karjatamise asemel ma naersin :D
Aga mis siis viga? Tee trenni ja näe väeva, siis tuleb ka põletik! Nii et kõva (2-3 nädalas) trennitegemisel on kurvad tagajärjed. Nüüd olen tablettide peal 2 nädalat ja soovitas massaaži ka minna.
Peaasi, et ma sellest valust lahti saaksin :)

Katatonia 06.11.12 Rock Cafes

Teisipäeval käisin Katatonia kontserdil.
 Pean tunnistama, et hakkasin nende loomingut alles siis kuulama, kui mulle üks tuttav ütles, et nad tulevad ka Eestisse. Olin esimesest loost (My twin) lummatud aga on ju ühe hiti bände ka, kus tervel plaadil on ainult 1-2 laulu mis on kohutavalt head ja ülejäänud...no ei tõmba ligi. Aga nende uus plaat "Dead end kings" on algusest lõpuni hea (no ok, 2 lugu on mis mind vähem paeluvad)! Aga väga mõnus ja terviklik plaat! Mõnusalt sume, sügiseselt sünge muusika, mis kisub su hinges oleva pimeduse välja ja paitab seda.
 Uksed avanesid kell 19 ja esimene soojendaja - Junius (USA) - läks lavalaudadele kell 20. üllatavalt vähe oli rahvast aga tegu oli ka teisipäevaga ja alles soojendajaga. Hoidsin mõnusalt tahapoole, et näha üle pikkade inimeste peade. Junius mulle meeldis.

Meenutas mulle veidi Deftonesi. Selline kärisev ja mõnus muusika koos süngete pikkade nootidega. Väga mõnus alustus õhtule! Muidugi ma muutusin veidi pahuraks kui üks pikkade juustega tüüp seisis mu ette ja blokkis mu hea vaate lavale ära. No ma ei ole pikk inimene seega on see tavaline probleem mul kontserditel. Üks hetk mõtlesin, et koputaks mehele õlale ja ütleks paar sõna. Aga ma seda ei teinud - ta poleks ka aru saanud, sest hiljem ma nägin teda laval järgmise soojendaja koosseisus :D Aga Junius meeldis mulle live-s rohkem kui youtube-s kuulates. Live-s on kogu see muusika karedam ja kriipivam. Töödeldud heli on aga liiga sile.

Järgmine soojendaja oli Alcest (FRA).

Helimees oli ikka täiesti kurt - laulja häält polnud kohe üldse kuulda. Vahepeal oli kuulda, et ta miskit seal laulab aga muusika oli kõigest üle. Mul oli veidi piinarikas ootamine. Ei tea kas sellest, et mulle Alcest niiväga ei meeldinud juba heli poolest või ma ei suutnud ära oodata millal Katatonia lava vallutama tuleb.

20 min sai lava ees veidi trügitud ja kell 22 astustki Katatonia lavale. Ja kõik oli super - heli, hääl, emotsioonid. Väga mõnus. See muusika on mõnusalt rahustav ja sobib pimedatesse õhtutesse.
Viimasel nädalal on mul koguaeg repeat-i peal olnud Katatonia lugu Second, sest need sõnad on väga head.

Alguses plaati kuulates kujunesid mu lemmikuteks: The parting, The racing heart, Ambitions. Aga ma nii nauding plaate, mida uuesti läbi kuulates leiad ikka ja jälle uue(d) loo(d) mida tahad korduvalt ja korduvalt kuulata.
Mina jäin kontserdiga väga rahule ja olen väga õnnelik, et avastasin Katatonia muusika!

WebRep

currentVote

noRating

noWeight

Nimeta - Hell hunt - Von krahl - Hollywood - Patrick

Reede, reede, reede. Reedel algas mu sünnipäeva tähistamine (mis minu jaoks lõppes alles laup). Pole enne sellist tähistamist teinud. Jah, pole mina enne sünnipäeval kuskil baaris/pubis/klubis end laua alla joonud ettekäändega, et mul on sünnipäev. Ja seda ma ei teinud ka sel aastal (vähemalt mitte laua alla osa, ei sattunud kuhugi alla, ega ka laua peale :P). Kogunemine sai alguse traditsioonilises kohas - raekoja platsil. Sealt võtsime edasi suuna Patrickusse, kuhu me ei jõudnudki, sest läksime hoopis Nimetasse :D Ja kokkuhoidlikud nagu üritasime olla (või siis mina, kuna ma tegin välja) siis võtsime sealt 2=1 naiste kokteile. Veidi magusad olid aga täiesti joodavad. Mingi hetk tuli kamp poissmeesteõhtu pidajaid (see ei tohiks üllatusena tulla) meie kõrval lauda ja soovisid, et me õhtu kangelase trikoole miskit kirjutaksime. Ja võõrkeeles ikka, sest mehed olid Inglismaalt ja Kanadast. Ma ei ütle, mis ma kirjutasin aga kõik oli heatahtlik ja sündsuse piirides :) Aga nad ise olid üllatavalt toredad. No ei olnud üldse stereotüüpsed. Ei olnud pealetükkivad ja tüütud vaid rahulikud ja huvitavad. Üks ainult neist suhtleski meiega veidi - teised jõid oma leegitsevaid jooke :D Mingi hetk läksid poissmehed ära ja ka meie (eraldi siiski, kahjuks, sest meie seas oli inimesi, kes ei tahtnud nendega karaoke baari nalja heitma minna). Saatsime ühe inimese ära ning võtsime suuna Chicago poole. Piilunud aknast sisse otsustasime Hella Hunti minna. Kui mitte istuma, siis vähemalt wc-sse :D Teel Hunti pidime lausa gps-i välja võtma. No kontrolliks või nii. :D Aga Hunt oli kooohutavalt rahvast täis ja sinna me ei jäänd. Sammud viisid meid Von Krahli ukse juurde. Näinud, et sissepääs on 8 eurot, otsustasime edasi liikuda. Kuhu? Kuna üks sõbranna tahtis hirmsasti Hollywoodi minna, siis sinna poole me läksimegi. Uksel uuriti ja puuriti dokumente. Rahva tunglemist polnud (kell oli 00:10 ja naised said 00:30ni tasuta sisse). Kuna kõik polnud kindlad, et kas jääda sinna või ei, läksime me sõbrannaga kahekesi sisse. Teised jäid üleriideid hoidma. Kui me üles jõudsime, ei suutnud ma oma naeru tagasi hoida - mehed istusid reas ja ootasid liha. Ainult kaks naist tantsis. No täielik lihaturg. Muusika oli küll hea (head tuttavad poplood) aga lihaturule ei olnud soovi jääda. Seega leidsime end lõpuks üle tänava Patrickust. Seegi koht oli rahvast paksult täis ja lunisime ühest lauast ühe tooli ja teisest teise jne. Seal oli täitsa tore kuniks kaks sõbrannat said endale baarijärjekorrast sabarakud külge. Ja nad ei saanud sõnadest aru ja üks hakkas näperdama ja vägivaldseks muutuma. Miks me ära ei läind? Ootasime kõnet, millal meie kainerool saab meid koju viia. Nii kaua me kannatasime. Aga mingi maani oli naljakas. Kokkuvõttes oli tore :) ja meeldejääv.

Jalgratas ja küünarnukk

Eile oli huvitav päev. Tööl nagu ikka on hullumaja ja ma üritan oma liiiiga suure koormusega järjepeale saada. Sest kui ma tööl või trennis ei ole, siis ma olen kodus ja teen ka tööd. Nii ka nädalavahetuseti. Nii et oleks vaja veidi puhata ka. Aga eile läksingi trenni, kuna tööd ei jaksanud enam teha ja tahtsin lihtsalt end tuulutada. Teel trenni sõitis üks poiss mulle ratta otsa. Sinikaid vist ei ole aga riietel on jäljed olemas :D Poiss õnneks oli viisakas ja vabandas ette ja taha ja kihutanud kohe minema. Trennis aga enne kui ma pidin varem ära minema sain küünarnukiga näkku. No täiega ikka. Õnneks verd ei tulnud aga teistele vist ei jõudnud kohale kui kõva pauk see ikka oli. Ja nuuskamine on eluvalus tegevus. Miks ma siis trennist varem ära läksin - et jõuda TTÜ kinno Seenelkäiku vaatama. Oi kuidas oli uksetaga rahvast kogunenud. Kell oli peaaegu 20 saamas kui otsiti kedagi, kes teaks kaabeldustest midagi. Siis hõigati, et neil on ainult must-valge pilt, et kes tahab võib ikka vaatama tulla. Me siis ikka läksime ja lõpuks tuli ka värviline pilt :) Ja film oli hea. Humoorikas ja mõnus. Järgmise Eesti filmina tahaks ära näha Eestlanna Pariisis :)

Ma olen õnnelik, et ma ei pole uute hiirte tegevust märganud. Mürk on ka puutumata ja lõksud tühjad. Tore, et nende kahe hiiglasega sai piir praeguseks pandud! Nüüd ma vaatan, et kas mulle homme helistatakse ja tühistatakse arstiaeg ära. Kindlasti, sest ega reedeks see streik läbi saa. Eks näis mis saama hakkab. Peaasi, et ma 3 kuud uut aega ei pea ootama, eriti kui kevadel arst ütles, et suvel ravi ei saa teha, et selleks sobib sügis/talv. Aga praegu ma pean homseks asendusloenguks valmistuma. Ööd.

Kaks

Leidsin pool porgandit kraanikausist. Mina jätsin porganditüki aga kapi peale. Selge - hiired. Jälle?! Täiesti kohutav milliste intervallidega see jama mul siin käib. Vinnastasin lõksu ja nii kui väljas pimedaks läks tuli ka esimene ohver. No nii suurt elukat ma pole enne näinud. See oli ikka end korralikult suureks nuumanud! Ööseks jätsin siis kaks lõksu aga hommikul olid mõlemad lõksud tühjaks söödud, kuid vaid ühes oli ohver. Koju jõudes ma ootasin, et vähemalt ühes lõksus oleks järjekordne paksuks nuumatud hiir, kuid üllatuseks olid lõksud tühjad ja peibutis ka alles. Hmm. Ma ei tea, kas neile ei tundu minu poolt pandud söök ahvatlevana või mis. Aga seekord panin mürgi ka juurde :D Küll küllale liiga ei tee :D Eks näis mis hommikuks on.

S-s-streik

Kuum teema. Ma saan täiesti aru, et paljudel on palgad väga madalad (just õdedel ja hooldajatel) ning toime tulla on kohutavalt raske. Eriti kui kõik hinnad aina tõusevad. Sellele on tõesti vaja tähelepanu pöörata. Võibolla kui see asi mind ei puudutaks siis ma oleksin mingil määral ükskõiksem aga mul on järgmine nädal arstiaeg, mida ma olen kolm kuud oodanud. Surema ei hakka aga senist ravi oleks vaja muuta. Esimene kord käisin isegi tasulises vastuvõtus kuna lihtsalt polnud vabu aegasid ja seekord sain isegi aja tavalisse vastuvõttu (praegusel ajal on suurepärane kui on vabu aegasid nii, et sa ei pea mingi esimesel kuupäeval hullumeelselt registratuuri helistama hakkama). Miks ma seekord tasulisse ei läinud? Sest nii rikas ma pole, et kui oleks vaja analüüse teha, et nende eest maksta. Igatahes, kui ma järgmine nädal ei saa arstile ja pean jälle paar kuud ootama siis ma pole eriti õnnelik. Eks näis mis saab ja kaua see asi kestab.

September

Kuu on möödunud uuest õppeaastast ja võib teha väikese järelduse - liiiiiga palju asju on käsil. Koolituste materjalide koostamine, töö ise, doktriõppeained, doktoritöö. Huuh, seda kõike on liiga palju. Aega jääb väheks. Praegu ma isegi ühte doktoriainesse ise reaalselt ei jõuagi, kuna pean täpselt samal ajal tundi andma. Aga õnneks saan nende tudengitega asjadega oktoobri lõpuks ühelepoole ning siis saan ka ise õppida. Doktoritöö asjadega on asjad veidi pidurdunud kuna esiteks ma ei saa laborisse sissegi, teiseks on seal ka igasugused ümberkorraldamised. Aga nüüd kuulsin, et uued analüüsid on tehtud ja et mul oleks aeg spektreid interpreteerima hakata. Njah, pole veel "piiblit" piisavalt selgeks teinud, et jõuaksin seda teha. Aga mingi aeg peab sinna ikka jõudma. Vaatab. Peab end liigutama hakkama. Nädalavahetused on ka tööle pühendatud. Vähemalt üks päev nädalavahetusest. Muidu lihtsalt ei jaksa. Tervis on ka märku andnud et tuleb asja rahulikumalt võtta kuigi unetundidest puudu ei tule. 7-8 h magan ilusti. No lihtsalt ei jaksa üleval olla :D Aga tuleb vist hakata unetundide arvelt asju võtma hakata. Muidu lihtsalt ei saa asjadega valmis. Üks aine mis palju aega ära võtab on Inseneripedakoogika. Seal on väga palju iseseisvat tööd. Aga see on kasulik igatepidi! Just lõpetasin ESI-MS kohta ettekande koostamise ning nüüd asun inseneripedakoogika 50 lk juurde + siis harjutused ja muud lõbu. Homme on plaanis "piibel" kätte võtta ja interpreteerimisega veel lähemat tutvust teha. Peab ikka sisse harjutama, et igal õhtul tunnike seda raamatut lugeda.

Penitsillum

Ma sõin kogemata hallitanud leiba. Aga õnneks ma pole penitsiliinile allergiline, seega jäin täitsa ellu :D Kõht ei pahandanud ka :)Aga endal väike paanika oli ikka sees :D

Rebased

"Maja on rebaste lõhna täis" nagu ütles keegi tähtis inimene (ja mul on häbi, et ma ei mäleta kes see oli) üks aasta aktusel (see võis olla 2010 aastal). Aga eelnädal on käes ja söökla järjekorrad on pikemad ja istekohta on raske leida. Koridor ei ole enam minu päralt. Ei saagi enam koperdada, käpuli käia ja muid asju teha - rebased ju näevad :D Järgmine nädal kohtun ka oma selle aasta tudengitega. Mõned tunnid on ka inglise keeles. Tuleb ju keele oskusi ka edasi arendada. Muidu ma vaikselt ootan järgmist nädalat aga kuna paar asja on veel õhus rippumas siis ma olen veidi närviline. Ja ma ei varja seda :P Doktori asjadega on asjad ka hõljumas. Ühe ülesandega, mis mulle suveks anti, sain hakkama. Nüüd vaja vaadata ka ülejäänud asjasid. Loodan paari ainet ka isegi võtta. Loodan, et ajaliselt saan ka :) Kuna kõik kooliasjad pole veel paigas, siis ma ei tea mis mu jalkatrennidest saab. Loodan, et ikka saan seal käia :) Aga eks septembrikuu näitab. Ja kui ei saa, siis on vaja enne punase joone päeva kehaline deklareerida. Seal ikka hommikul vara saaksin käia. Huuh, nii palju organiseerimist.

Puhkus

Olen puhanud nüüdseks paar nädalat ja pole eriti millegagi hakkama saanud :D Esimesed päevad sai lihtsalt unevõlga tagasi tehtud. Samuti sai ametlikuks, et ma olen nüüd doktorant. Ma ei tea millega ma end järgnevaks neljaks aastaks sidusin :D Üks raamat sai ka läbi loetud, nüüd on järjekord mu kahel ajakirjal ja siis järgmisel raamatul. Tahaks seda lugeda enne kui hullumeelsus peale tuleb. Vaikselt lükkan edasi ka doktoritööga tegemist. Aga peaks end käsile võtma, kuna tundub, et see ega järgmine nädal ei tule loodetud ja oodatud Eesti trippi, seega et ma ajahätta jääks peaksin selle asja ära tegema. Ma arvan, et see võtaks mul ära 2-3 tervet päeva. Wuhuu :D Aga jah, ma loodan, et saan ikka Eesti trippile minna. See on see planeerimine ja mõtlemine, lootmine. Praegu on asi selle taga, et sõbrannal ei olegi puhkust see nädal, vb isegi mitte järgmine nädal :D Seega on tripp lahtine ja üritame spontaansed olla. Seega tundub, et kõik aktiivsed puhkamised jäävad just puhkuse lõppu :D IKEA reisi ka vist praegu ei tule. Tahtsin saada ühte kena kummutit. Loodan, et augustis siis vähemalt on minek ja saan selle, sest oleks tore kuhugi riideid panna :D Ma nüüd aga lugema :)

Gastroskoopia

Täna oli see päev. Trollis haigla poole sõites vahepeal hakkasin lihtsalt naerma. Oli vaja närve maha rahustada. Kujutasin vaimusilmas ette, kuidas kogu protseduur võiks välja näha. Peas kõlasid hirmutavad fraasid, mida ennist olin internetist lugenud. Jõudsin registratuuri 15 min enne minu aega. Mõtlesin, kuidas saan veel 15 min või kauemgi toolil istuda ja närveerida. Jõllitada ärkamistuba ja mõelda hirmsaid stsenaariume. Aga asjad läksid hoopis teistmoodi. Arst tuli vaatama, kes tal järjekorras on ja viuhti krabas mu kaasa. Mul ei jäetudki aega, et ennast rohkem üles kruttida. Arst pihustas mulle lidokaiini kurku ja sinna läksid mu keele ja neelu tunnetused. Siis pandi mind siis vasakule küljele lamama ja seletati, et ole rahulik, hinga sügavalt. Ja hakkas asi pihta. See sond ei ole üldse nii pisike. Ja ma tundsin iga sentimeetrit kui see mul söögitorust alla poole läks. Ja iga välja hingamisega ma öökisin. Ei olnud meeldiv. Täiesti abitu tunne oli seal niimoodi lamada ja tunda kuidas mingi sond sul maos ringi tiirutab. Õnneks kestis protseduur väga vähe - minut või kaks. Ega arstki taha inimest piinata rohkem kui ta peab. Aga tulemuseks oli täiesti korras magu ja muu atribuutika. Seega mingeid tabletikuure ma ei pea tegema vaid pean jälgima mida ma söön ja joon. Pool tundi peale protseduuri ei tohtinud süüa ega juua. Tund hiljem ma julgesin ühe banaani ära süüa. Ma lausa tundsin, kuidas see esimene tükk makku kukkus - valus oli. Ja lõuna aeg ei julgenud ka eriti süüa. Terve päev on selline imelik, haavatud tunne. Hääl on ka õrn ja eriti rääkida ei taha. Loodan, et homme on juba parem :)

Tänane vestlus läks hästi. Puterdasin seal küll ja ei saanud ühest küsimusest aru aga asi oli lihtsam kui magistrantuuri vestlus :D Tõsiselt. Ja üllatavalt kiiresti läks kõik. Mitte ametlikult võin öelda, et olen nüüd doktorant :)

Vale õppekava?!

Täna helistas mulle juhendaja ja kutsus oma jutule. Õnneks olin just majas ja sain ka sinna minna. Tuleb välja, et ma olen vale õppekava valinud. Te teete nalja?! Täiesti uskumatu. See õppekava kus ma peaksin olema..ahem...ei sobiks mulle mitte kuidagi, ma ei teeks neid ained ära ka. Lõpuks jõudsime järelduseni, et ma vist jään ikka oma praegu valitud õppekava juurde, kuna seal konkurents veidi rahulikum ning ained sobivad mulle rohkem ja teemaga ka. Ja lõpuks juhendaja ütles:"Maga rahulikult!". Yeah, ma ei usu :D

Vestlused, vestlused, vestlused...

Tulemas on vestluste nädal. Te ei kujuta ette kuidas ma seda ei oota, kuna minu magistrantuuri vestluse lõpuks olin ma nii vihaseks aetud et hirmus. Täna ma nägin isegi õudusunenägu vestlusest. Tegelikult ma tahan, et see ruttu läbi saaks. 10 piinajat ja mina. Iga masohhisti unistus. Täna-homme loen artikleid. Teisipäeval siis vestlen. Kolmapäeva hommikuks on järgmine äärmiselt "tore" üritus plaanis. Aga sellest räägin nädala teises pooles. Praegu vaatan kergejõustiku EM-i viimase ala ära, siis lugema ja siis jalgpalli vaatama :D Ma peaks tugitoolispordis kuldmedali saama :D

Kavand

Ma poleks arvanud, et doktoritöö kavandi kirjutamine on nii raske. Ma olen selle kirjutamist 3 päeva edasi lükanud ja nüüd pole seda enam kuhugi lükata. Vaja ära kirjutada. Oeh. Ja ma kujutan vaid ette kuidas komisjon saab mind kiusata igasuguste küsimustega millele ma vastust ei tea. Ma olen sellest lausa õudusunenägusid näinud :D Aga peale jaanipäeva saab paberid sisse anda. Fun :)

Bye-bye Nobbs

Ma endiselt ootan, et ta jookses mulle jalgadesse. Et ta krõbistaks heinaga või lihtsalt hüppaks järsku voodisse. Ma endiselt tahan öelda, et "kohe tulen", "oota", "tule siia" aga siis ma räägiksin iseendaga. Tundetu on olla. Ma võin naerda aga ega ma rõõmu või midagi ei tunne. Mitte midagi. Nobbs oleks kuu aja pärast ühe aastaseks saanud. Ta läks liiga ootamatult. Eelmine jänes oli haige. Ma teadsin, et parem on ta magama panna. Ma suutsin end selleks ette valmistada aga Nobbs. Ma pole endiselt heina põrandalt koristanud. Vanaema on õnnelik, et mul looma ei ole ja ütles, et ega sa endale uut looma ei võta, et pole vaja seda sitta. Jah, nii ta ütleski. Ja ma tahaks juba nimme looma võtta. Tegelt ma tahaks juba niisamagi uut looma aga ma ei võta. Ma ei suuda end jälle uue loomaga siduda. Hoidun sellest nii kaua kuni suudan.

Suits, Jack ja tätokas

Jah. Ma olen imelik, et ma pean seda oma üheks epic momendiks. Eile, kui päike lõõmas ja linnud laulsid, läksin mina surnuaeda. Kiriku uksed olid valla ja käis jumalateenistus. Orel mängis (või õigemini, keegi mängis orelit). Tegin oma toimetused surnuaias ära ja siis ma kõndisin kirikust eemale. Gootistiilis kiriku hoone kaugenemas orelimuusika saatel. Asi oleks täiesti epic olnud, kui mul oleks ühes käes olnud suits ja teises Jack (mõnusalt vastandlik kirikule) ning seljal mõnus teatud-teemaline-tätokas. Aga see oli ikkagi epic moment, mis siis, et mul oli vasakus käes juusturull ja paremas oli tühi veepudel ning selja taga piilus draakon. Vähemalt tunne oli epic :D Ma tean, et olen imelik, et selline asi mulle mõjus või üldse sellest kirjutan. Aga see emotsioon, mis tol hetkel tekkis, oli mõnus. See oli kunstiline. Keegi teine ei peagi seda mõistma :)

Natuke. Natuke aega veel kannatada ja siis ma saan veidiks ajaks ära põgeneda. Vaja asjadest ja inimestest puhata. Ei ole momendil käsil probleeme, mille eest tahan põgeneda. Ei. Lihtsalt vaja teist õhku hingata. Vaja kaugeneda, et asju teise pilguga näha :)

Täiesti uskumatu on mis toimus :D Ma siiani naeran. Ma ei usu, et asi on siin vähestes unetundides. Jalgpall lõppes minu jaoks nutuselt. Kartsingi, et Schweini ei pea pingele vastu. Eilsel sünnal olin ka ainuke Bayerni pooldaja. Kui Bayern sai värava, siis ma ainsana karjusin, kui Chelsea sai värava siis mu kõrvad läksid lukku - kurb tõde :D Sünnal ma olin ainus tubli promillideta inimene. Nad üritasid küll mind jooma meelitada kuid tulutult :D Aga peale jalkat läksime edasi peole. Vahepeal oli mul mõlemal käel mees olemas, ja lendasin tantsupõrandal :D Ühe tantsu tegin ka sünnipäevalapsega :D N-ö breaking the ice :D Asi oli naljakas. Asjata põdesin aga ikkagi ei läinud miski plaanide kohaselt. Kui ma lõpuks kell 3 öösel koju jõudsin, siis kõrvalmaja noored panid veel väljas pidu. Aga minu maja ees õitsev toomingas lõhnas jube hästi ja linnud ka siristasid kaunilt laulda :)

Sünnipäevad

Teisipäeval ma käisin sõbra sünnipäeval. Teadsin vaid sünnipäevalast. Alguses oli ikka väike hirm võõraste inimeste ees, kes üksteist teavad ja mina olen täielik võõras aga jube lõbus oli ja toredad inimesed olid :) Üllatavalt lõbus oli bowlingus jubedalt pähe saada :D Täna sai "vaatame lihtsalt UEFA finaali" "siin on ka inimese, keda sa ei tea, sünnipäev". Ja seekord ma sünnipäevalast ei tea. Ma jään endiselt väite juurde, et mul on imelik niimoodi sünnale crashida. Ja ma lähen ju ikkagi jalkat vaatama, mitte sünnale. Missiis, et asukoht on sama :D

Doktorantuur.?!

Doktorantuur. Doktorantuur? Doktorantuur! Juba pool aastat on mulle selgeks tehtud, et ma lähen doktorantuuri. Sellest on isegi räägitud nii, et ma olen ruumis, mind ignoreeritakse, ja räägitakse mu võimalikest teemadest ja võimalikest juhendajatest. Selle peale, kui ma ütlesin, et ma ei tea veel kas ma tahan doktorantuuri astuda, vaid naerdi. Vahepeal see pushimine läks ikka liiga suureks ja vastumeelseks. Tõsiselt. Täna käisin teist korda potentsiaalse juhendajaga rääkimas ja ta suutis mulle seda entusiasmi sisse süstida, et doktorantuur enam ei tundu vastumeelne vaid miski, mida ma tahan ikka teha. Ja teema on ka huvitav :) Muidugi saab see raske olema ja aeganõudev. Aga mida paremat mul ikka teha :D Kuu aja pärast annan paberid sisse ja vaatab mis edasi saab :)

5 km

Eile ma avasin oma jooksuaja (nagu üks külamees mulle ütles). Kuna mul see nädal on jube raske trenni jõuda, siis kasutasin eile ilusat ilma (kuid kohutav tuul oli) ära ja käisin jooksmas. Kokku jooksin 5,15 km. Esimest korda kasutasin abivahendina endomondot ja pulsikella. Ma ehmatasin ära kui kõrgeks mu pulss läheb ja ma ei pea palju pingutamagi. Keskmine pulss oli 156. Sellist keskmist pulssi ma ei saa oma hardcore trennidestki kätte :D Muidu joosta oli mõnus aga need jalanõud. Oi kuidas mul on uusi ikka vaja. Villid villide otsa :S Ma vist oma jooksujalanõudega enam jooksma ei kipu. Vahepeal ma siin mõtlesin, et võiks proovida poolmaratoni joosta. See mõte oli ka peale sügisjooksu 10 km-t. Aga eile juba peale 4 km oli päris sült olla :D Aga noh, esimene trenn ka. Peab veel vaatama ja mõtlema seda asja, ning proovima pulssi madalamaks saada (minu rahulikus tempos oli keskm pulss 155 :D). Elame, näeme ja jookseme :)

Tõsiselt...

Tõsiselt. Rongid üle päeva pmst ei sõida. Paldiski mnt on remondis. Ma mõistan, et uute rongide jaoks on vaja raudtee korda teha ja platvorme uuendada. See on väga super tegevus aga tõsiselt halval ajal. Oleks siis paldiski mnt normaalselt läbitav ei oleks ma nii 'emotsionaalne'. Ma olen sunnitud ringiga tööle sõitma. Teiseks see kolmas tee, mille ma pean nüüd valima on nii jube närviline. Ja teeolud pole ka kõige paremad. Vähemalt need päevad kui ma pidin nagunii autoga tööle minema on samad päevad kui rongid ei liigu. Nii et see on normaalne. Ja alles juuli lõpus saavad paldiski mnt teetööd läbi. Ja ei, ma ei taha et juuli kiiremini tuleks :P

Ma olen liiga pehmoks muutunud. Ma pean vist tõesti hakkama täiesti cold-hearted bitch-ks, kuna muidu mu tervis lihtsalt ei pea vastu. Liigsed emotsioonid annavad kohe endast märku. Väikesed happemolekulid mu kõhus:"Kle, ta jälle võttis neid sõnu südame, mitte peaga - lähme anname talle märku". Ühesõnaga, ma vist pean ikka selle saatekirja järgi minema. Aga mis ma neist tablettidest söön, kui stress ja õelus kogu tööga üks-null teevad.

Either way, I cannot win.

Inimesed muutuvad. Kõik raskused, ootamatused, rõõmud, mida tee peal kohtad muudavad inimese mõttemaailma ja käitumist. See on vältimatu. Ning kui me ei muutuks siis ei toimuks ju ka mingit arengut. See on vajalik. Aga muutuda õelaks ja sapiseks. Ma ei usu, et see oleks arengu mõttes vajalik. Ma olen talle endale maininud ka, et vaata milliseks sa oled muutunud. Ta süüdistas pingelist koduelu. Jah, tal seal on ka paljugi muutunud ja ma mõistan seda, kuid need kommentaarid ja ütlemised ei ole naljaga pooleks öeldyd vaid ikka täie tõsiduse ja kurjusega öeldud, mis paratamatult kriibivad hinge. Ja kui ma võtan südamesse, siis ma reageerin üle. Kui ma teesklen edasi, et see mind ei häiri siis ma valetan endale kui ka heale sõbrale. Either way, I cannot win.

Ida pool

Oh kui hea on end välja magada. Paar päeva olen vaid 3 ja 4 tundi maganud. Pole hullu, nädalavahetused ongi ju magamiseks :D Kolmap-neljap olin siis Jõhvis. Kolmapäeva õhtul jõudsin hotelli. Ma pole Eestis hotellis käinudki. Ainult Kreekas ja Türgis ja need olid ikka 3 ja 4 tärnised. Njah, need olid ikka paremad kui see, kuid ega midagi ei saanudki sealt ju loota. Pean tõdema, et hotelli restoranis oli jube hea boršisupp! Tõsiselt hea oli :) Õhtul sai ka telekas käima pandud ja itsitatud. Nimelt üritage imepisikesest ekraanist, mis on sinust veel paari meetri kaugusel, pokkerit jälgida. No binoklit oleks vaja olnud. Ja nii ma itsitasin seal, et mitte midagi ei näe :D Hommikul tegid närvid oma töö ja vaatasin oma loengut üle. Hommikust ka üldse süüa tegelikult ei tahtnud aga ma ikka sundisin selle endast alla. Loengut andma jõudsin täpselt õigeks ajaks. Tänu sellele polnud mul aega närvitseda ja tegin oma parima esinemise seni. Selle peale saab vaid seda öelda, et harjutamine teeb meistriks :) Loeng ja praktiline tund läksid hästi ja lõbusasti :) Mina jäin rahule ja kuulsin, et mõni oli lausa spets mind kuulama tulnud :D Yup, kõrvad läksid kohe taeva poole. Aga väga tore trip oli :) Hea vaheldus pealinnale.

Lets live

Liiga hilised või varajased hommikutunnid. Liiga segased jutud. Liiga segased naljad. Või need polegi naljad?! Ma ei tea enam mida uskuda vb see ongi asja võlu? Kui ma mõnele sellest räägiksin, siis mind ei usutaks. Keegi ei ootaks minust seda. Oh well, lets live a little :D Edit: Ma ei tea mida ma kartsin. Tõsiselt. Hääh, naljakas pigem juba :D

Woah. Käisin koos sõbranna ja tema mehega poes. Seisime järjekorras ja sõbranna mehega lollitasime veidi. Lõõpisime. Ja järsku üks käsi tuleb ja võtab mehest kinni. See oli mu purjus onu kes arvas, et mind on vaja kaitsta või ma ei tea mida. Pärast tuli veel paar kommentaari onult. Õnneks ei läinud asi ohtlikuks ära aga ega asi sellest kaugel ei olnud. Poes käimised ei ole igavad.

Ma ei tohi shokolaadi süüa ja ma ostsin poest 200 g shokolaadi, millest 150 g on juba lännu. Oeh. 50 g veel ja siis teen lõpu. Oma tervise huvides pean sellest sõltuvusest lahti saama ja vb saan siis tervise ka korda.

Michael Buble kontsert Saku suurhallis

Eile neli tundi enne Buble kontserti sain kutse sinna minna. Muidugi ma siis läksin ka. Soojendajat me ei vaadanud ja jõudsime Suurhalli (ja leidsime isegi parkimiskoha) täpselt siis kui soojendaja oli lõpetanud. Istusime siis teisel korrusel ja kohad oli täitsa head. Mõnus ülevaade oli. Naljakas oli see, kuidas inimesed olid justkui sellele kontserdile burgereid ja friikaid sööma tulnud. No eks läks pikast ootamisest kõht tühjaks. Kontsert oli hea. Buble on ikka naljakas tegelane. Tema suhtlemine publikuga oli mõnusalt vahetu ja mitte ülepingutatud ja teatraalne. Kõik see sobis. Vahepeal naersin nii, et pisarad tahtsid voolama hakata. Suurepärane live muusika + naljad = suurepärane. Mul on väga hea meel, et sain seda show-d näha :)

Põnevil

Nonii, update sepses hiirtega. Praegu on õnneks rahulik. Momendil on bodycount vaid 3. Kartsin tõesti hullemat. Arvasin, et tuleb järjekordselt 30 ära. Mul on hea meel, et seda vaimset terrorit ei tulnud :)

Kuu aega tagasi alustasin oma kevadprojektiga. Till ja salat kasvavad jõudsalt. Arvan, et nädala pärast saan neid juba süüa ka :) Piparmünt kasvab aeglaselt aga vähemalt kasvab :) Tomatit on mul kahes potis, kus naljakal kombel üks kasvab palju paremini kui teises, ei teagi miks. Aga jah, kannatamatult ootan tulemusi :) Põnevil.

Minu nädalavahetus möödus nii, et laibad taga. Hommikul läks veel üks laip purki. Õnneks kui koju jõudsin olid lõksud tühjad ja ma loodan, et kohutav kolmik oli viimane.
Unes õnneks hiiri ei näinud, küll nägin madu. Nägin, et olin lennujaama turvakontrollis ja seal anti mulle millegipärast madu hoida. Oi jah, õudusunenäod on toredad :P Õnneks nägin tasakaalustuseks midagi toredat ka aga see madu jäi rohkem meelde.

Hakkab jälle pihta - hiired. Panin ööseks lõksud üles, mis olid hommikul tühjad, kuid tühjaks söödud. Ma ostaks hea meelega ultrahelil töötavad hiirte peletaja aga kardan, et äkki see mõjub mu jänesele ka :S Aga ma ei tea ühtegi paremat lahendust. Lõksudega läheb kaua aega ja nad tulevad aina tagasi.

Mustasch 08.04.2012

Tükk aega otsustasin, et kas minna Mustaschi kontserdile või mitte. Saatuse tahtel läksin kontserdile üksinda. Kuna idee sinna minna tuli viimasel minutil ei olnud mul ka piletit.
Rock cafe juurde jõudsin 20:20. Esimest korda nägin kuidas järjekord oli lausa tänavani. Nüüd ma mõistsin, miks on parem tulla varem. 20 minutit järjekorras sain ka klubisse ja ma sain toreda üllatuse osaliseks - rahvast oli palju rohkem kui ma algul kartsin. Lausa oli mure kuidas liikuda.
Kontserdil soojendajat polnud ja Mustasch läks 21:35 peale. Mängiti otsast lõpuni oma viimane kauamängiv ning lisaks ka vanu hitte (Setlist). Show oli tõesti mõnus. Ei pidanud pettuma. Valgus, heli, lavaolek - kõik oli olemas :)
Kell 23 olid Vuntsid oma kontserdi lõpetanud ja afterpartyd olid siis trammipeatuses, parklas jne :)

Mina nägin neid esimest korda live-s ja tõesti ei pidanud pettuma :)

Kes soovib veidi neid ka kuulata siis - Video

Mõnus pikk nädalavahetus hakkab lõppema. Ja oi millised plaanid mul selleks olid. Njah, täna vist ei jõua neid kõiki asju ära teha :D Paar päeva magasin jällegi niisama maha ja eile tahtsin siis tööd teha kui tulid külalised ja sinna see aeg läkski :D Vähemalt olen saanud end välja puhata, et uuel nädalal siis asjalikum olla kui nendel vabadel päevadel!
Viimasel ajal on minu ümber nii palju loomingulisust (kes siis oma käsitööga, muusika ideedega, näidenditega jms), et minagi ei saa ju maha jääda. Alustasin lihtsast asjast - tegin endale kõrvarõngaste hoidja. Kahele inimesele olen selle juba sünnipäevaks teinud, nüüd oli ka minu kord :D Samuti tuleb ühel kolleegil kuu lõpus sünnipäev, nii et selleks tuleks ka miskit meisterdada :) Järgmiseks on paari idee küpsemine, et suvel nendega tegeleda, sest praegu pole nende jaoks küll aega. Aga ma tahaks loota, et ma seekord suudan end kokku võtta ja selle väikese unistuse ette võtta :)

Eelmine tihe nädal sai läbi. Lootsin, et koos sellega kaovad ka stress ja kõrvetised aga eip. Elan nendega edasi. Asju, mida vaja teha on ikka meeletult :S Aga ega ma end ise ei aita ka - lükkan ainult asju edasi. Aga see nädalavahetus üritan kiiremad asjad kaelast ära saada. Siis endal ka veidi tervislikum olla.
Laupäeval nägin Hiirt. Ta ikka tuletas mulle meelde kuidas ma peaksin suvel end loominguliselt käsile võtma :) Kuigi juba tegin väikese alguse ka - kirjutasin ühele hästi toredale inimesele sünnipäevaluuletuse :)

Huvitav nädal. Tõsiselt. Poleks uskunud, et mul mõneks asjaks julgust jagub. Samuti olen piisavalt ennast vigastanud ning loodan, et nädala kvoot on täis :P
Mul on iga jumala õhtu ära sisustatud olnud v.a. siis tänane õhtu, kuna suutsin eilse külmetamisega väikese palaviku ära võluda. Aga homme ja pühap on jällegi tihedad. Oehhh, oleks siis millalgi aega puhata ka :D Aga küll pensionieas jõuab puhata :)
Ootan juba homset, et saaksin Hiirega sööma minna :)

Njah. Mul ei tohi üldse lõbus ja tore olla sest justkui pean selle eest kohe mingit karmavõlga tasuma. Nimelt auto esiklaasis on pragu sees. Oeh jah. Ja nii on mitu korda juhtunud :S

"If I offered you my soul, will you carry me away?"

Ma tunnen, et ma olen mõne asjaga võib-olla liiale läinud. Aga minu probleem ongi see, et kui mul on pikalt igav, siis ma otsingi tegevust ja sinna hulka käivad ka teatud määral lollused :D Aga asjade tunnistamine on ju esimene samm paranemise poole? Kuid siiski, mul on endiselt igav :P Aga mulle tundub, et see asi vajub iseenesest ära, õnneks või kahjus, seda ma ei tea :P
Nüüd üritan kohaneda ühe tunni kaotusega selles tuulises aga päikesepaistelises päevas :)

Raske pesumasin

Üritasin palju üritasin aga otsustasin oma kõõluseid hoida (peaaegu oleks ka liiga teinud) ja jätsin selle pesumasina sinna vannituppa edasi olesklema. No ei jaksanud seda veidikenegi tõsta, et saaks ta üle uksepaku esikusse. Nimelt läks mul eile pesumasin katki. Hea, et ma just poest uued sokid ostsin :D vist pääsen käsitsipesemisest, sest täna käisin juba uut ostmas aga ma loodan, et see vannitoauksest ka sisse mahub :D mõõtude järgi peaks no imetäpselt mahtuma aga teooria on alati ju praktikast erinev. Homme tuleb siis uus pesumasin koju ja mõni siin tahtis juba liigusid :D
Lisaks pesumasina saagale oli nädalavahetus meeleolukas. Käisin maal saunas. Jube mõnus oli ikka :) Pärast läksid mehed sauna ja muidugi koos märjukesega. Pärast toas siis üks lendas tänu sellele trepist alla ja oi milline paistetus tal otsaees oli. Päris hirmus. Oi kuidas me üritasime tal külmakotti otsaees hoida aga jah mehed tahtsid baari edasi jooma minna ja läksid ka! Aga varsti nad olid tagasi, kuna baar oli kinni :D Aga sealt samast trepist ma kardan isegi igakord alla kukkuda kuna see on väga libe ja järsk. Aga vähemalt on jälle üks lugu mida rääkida :P

Häbi

Peale seda kui Top Gearis filmi peaosaline (Michael Fassbender) külas käis, siis tekkis mul huvi filmi vastu. Paar nädalat ootamist ja otsustasin, et on nüüd õige aeg kinno minna.
16:20 seansil oli umb 20-25 inimest, kellest 4 olid mehed. Ehk naised olid nad justkui väevõimuga kaasa vedanud.
Jah, filmi rääkis seksisõltuvusest aga see ei olnud kõige ekstreemsemal tasemel. Minu jaoks oli film kurb. Ühe mehe allakäik peale seda, kui ta õde külla tuli. Peale seda muutus mehe elu ja olemine palju raskemaks. Kes vaatab saab aru miks.
Poole filmi pealt lahkusid mõned ka kinosaalist. Aga meie sõbrannaga itsitasime nagu lollakad. Aga mõned kohad olid naljakad ja mõne tegevuse näitamisest me ei saanud aru. Oh neid noori küll :p

Legolill

Tänane naistepäev oli... huvitav ja ootamatu.
Hommikul sain teiste linlastega kesklinna poole suunduvas ummikus istuda, et vaikselt lõpetada ühte etappi oma 'kunstiprojektist'. Seejärel suundusin, õnneks ilma ummikuta, mustamäele, kus leidsin ka tänu heale juhusele ka kiiresti parkimiskoha ja kiirustasin töötoakaaslase sünnipäevale. Kiluvõilevad ja tort. Äärmiselt hea :) Kõik naised. Koridoris silmasime tulpidega mehi ja naljatlesime, et miks nad meie ruumi ei tule ja ehk peaksime neid hüüdma jne. Saime naerda.
Peale seda, kui me töötoakaaslase aknalaua ilusaid lilli täis panime, läksime kontserdile. Enne seda sain ootamatu kõne, kus sooviti head naistepäeva ja seda tegi inimene, kes pole mulle kordagi head naistepäeva soovinud. See oli meeldiv üllatus. Kontsert oli tore. Väga tore. Minu ja töötoakaaslase tundeng laulsid ka :D Kahjuks me ei saanud lõpuni olla ja nii jäime tulpidest ilma. Demit. Teinekord siis :D
Hiljem andis veel üks tuttav endast märku. Vahepeal oli vist kolm kuud vaikust olnud. Meeldiv üllatus, mis muud.
Aga päeva tippsündmus oli hommikul, kui vennapojakene tõi, teadmata mis päev täna on, hommikul mulle legolille :D Väga armas.

Tulumaksutagastuse rahad hakkasid voolama ja nii hakkas ka mõnedel hakkas viin voolama. Kas tõesti pole midagi paremat oma rahaga peale hakata? Ja veel kui endal on võlad kaelas.
Ma lihtsalt ei mõista.

Oeh, nii blondiin ikka ei saa olla. Sain ikka kõvasti naerda :D Läksin rehvi pumpama. Auto jätsin käima, käigu võtsin välja ja seisupiduri unustasin peale panna :D Läksin autost välja ja oi-oi auto hakkas veerema :D Oeh jah, see oli naljakas, õnneks äärekivi pidas auto kinni :D
Oeh jah, häbenen nüüd siin edasi :D

Täna algas jälle eurolaulu karusell. Kogemata ma sattusin saatekava peale ja ei maganud esimest poolfinaali maha.
Ilma üllatamata tekitas Oti hääl minus külmavärinaid ja endiselt olen veendunud, et just tema, tema hääl ja laul peaksid Eurovisioonile minema. Arvan, et selle lauluga oleks meil parimad võimalused.
Teised laulud on niisama head. Seekord pole nagu ükski selling just eurolugu. Aga mulls meeldib kohutavalt ka August Hundi laul. Paneb jala tatsuma. Siis veel Pop maniacs, Milky whip ja Liis ja Loss Paranoias ka.
Nüüd peab ootama teist poolfinaali :)

phME?

Täna tööl. Räägiti siis kes peaks minu juhendaja olema ja siis kes kaasjuhendaja. Ma lihtsalt kuulasin ja lõpuks ütlesin, et kes ütles, et ma üldse doktorantuuri astun. Aga jah, ma ei tea. Seda peetakse nii loomulikuks ja et ma kindlasti lähen sinna jne. Oeh jah :D Eks ta vist nii lähebki ja siis saab Hiir öelda, et ma olen kõige noorem doktorant, keda ta teab :D Aga selleni on veel aega ja palju jõuab toimuda :P

Täna oli määramatuste päev. Terve päeva kolleeg maadles oma mõõtemääramatustega ja mina võtsin asja üle kui ta ära läks. Homme mul vist pole aega sellega tegeleda, seega jääb see asi kolmapäeva peale. Asi võiks juba selgeks saada :D Või noh, välja tulla :D

Saksa keeles oli ka täitsa tore. Enamus sõnadest sain aru :D Jeei. Kuigi vahepeal ei saanud midagi aru. Oh well. Mul ikka see sõnavara on kitsas. Vaja laiendada teist. Sellepärast vaatan veidi 'Rette die Million' saadet. Kohati juba vaatan saate pärast mitte keele :D Aga nüüd hakkangi kodutööd tegema.

Raske nädalavahetus on seljataga. Reedel tõusis mul palavik ja muidugi siis otsustasid ka naabrid pidu panna. Ühesõnaga magada eriti ei saanud ja palavik aina tõusis. Hommikuks hakkas õnneks alla minema ja siis ma pidin oma autoga jamama. Väljas oli pmst -20'C ja läks 30 min aega enne kui soojendus hakkas tööle :S Kohutav. Seega ühest rongist ma jäin maha ja jõudsin 30 min hiljem tööle. Meil oli siis laupäeval workshop. Väga oluline ja kasulik. Mis siis, et ma ei saanud eriti millestki aru ja olin justkui tühi kest, kes vaatas lolli näoga otsa.
Kodu sain peale 20-t. Enne pidin rehve pumpama minema. Rõhk oli 0,8 peale langenud :D Bensiini sai ka võetud, et järjekordselt mingi päev 30 min tühja autot soojendada :S Ma eile vihastasin ikka korralikult ja vaatab kuidas asjad edenevad aga ma kaalun jubedalt uue auto liisimist. Ma lihtsalt ei jaksa enam. Aga noh, õppelaenud tagasimaksmine ootab ka ees nii et pean kõik läbi mõtlema ja vaatama.
Praegu on palavik 37,0. Vaja veel puid tuua, et temp üle 15'C saada aga tegelt see on juba päris hea :D Ja vb apteegist sudafedi tablette tuua. Nohu häirib. Aga tegelt ma ei taha nina üldse toast välja pista. Aga vist ei jää muud üle.
Ma nüüd veidi teleka taha olesklema enne kui end kokku võtan.

Nägin täna Soome reisi menüüd. No jah, pmst õhtusöökidest võin ainult ühte süüa :D Aga ei, ma ei hakka seal nälgima. Loodan, et asi liiga valusaks ei lähe ja muud ei midagi :p Aga väga nõme on küll kui sa pmst peaaegu midagi head ei või süüa :(
Aga mulle ei meeldi arstide juures käia. Tunnen end alati justkui simulandina sest mul ei ole ju nii hullusti et ära ei kannataks :p aga noh, siis mingi hetk võib juba hulluks minna. Loogika longab veidi :D

Reedel sai siis koormustestil käidud. Ei olnudki asi nii lihtne midagi. Muidu poleks vist hullu olnud aga ruumi temperatuur oli 27'C mis oli minu jaoks veidi palju :D Muidu olid näitajad head. Jah head, mitte suurepärased. Seega arenguruumi on :) Kuigi jah, kui aus olla siis mul on jälle paari nädalane paus, siis neli päeva lumelauda ja siis vaatab edasi, sest üks pikem projekt ei lase mul trennis käia :D
Aga sain testil ka teada, et mu pulss taastub liiga aeglaselt. Võiks kiiremini taastuda. Eks muud midagi kui tuleb regulaarselt trenni teha. Mõte on ka vb Maijooksule minna :)
Reedel sain ka teada, et ma ikka ei saa kakaod juua, samuti ka kohvi. Ei saa shokolaadi süüa ja veel mitmeid asju. Oh kui tore ikka on. Ühesõnaga pean ikkagi uuesti gastroenteroloogi juurde minema ja ei tea kas uuesti prootonpumba inhibiitoreid sööma või siiski hakkama mõõka neelama et täpsemalt teada saada milles probleem kuigi väikene aimdus juba on.
Elu on lill.

Tänane projekt lükkus edasi. Kahjuks. Olin ennast juba vaimselt ette valmistanud ja asjad korda ajanud. Lükkasime asja pühapäevale mis pole tegelikult hea, sest siis on Soomeni liiga vähe aega. Ei jõua taastuda. Aga mis teha :p Peab suutma :)

Ma tahan seda unenägu tagasi. Midagi nii armast ma pole ammu näinud. Ma mängisin lõvikutsikaga. Me mängisime. See oli jube lõbus :D Ja tänu sellele algas ka hommik naeratusega. Missiis, et toas oli jahe.
Täna ma lesisin kaua voodis (laupäev ju) kuid ei näinud ikka oma lõvikutsikat. See-eest meenutasid kaks inimest mulle, mida ma nii hirmsasti igatsen ja ootan. Üks sõber saatis sõnumi, kuidas ta Himosel lumelauatab ja teine uploadis FB-s eelmisest reisist pildid. Oi kuidas ma ei suuda oodata, kui ma saan ise jälle mäele :)

Katsumused

Täna tuli töökaaslane kabinetti ja teatas, et tema on tänasest proteiini dieedil :D Ja mina teatasin, et ma nädal aega hoian shokolaadist ja kommidest eemale. Eks näis kuidas hakkama saan aga tahtmist on ja tahaks näha kuidas keha reageerib. Vaja teooriaid tõestada :D

2012

Head uut aastat :)
Eelmise aasta lõpp vajus käest ära - blogisin ju jube vähe. Tegelikult kirjutamismaterjali on küllaga aga see ei kannata trükivärvi. Samuti oli äärmiselt kiire ka. Kolmapäeval saab see periood läbi - nimelt saan ma seekord aulas ka lavale kõndida ja oma nime cum laude-de raamatusse kirjutada :) Pool aastat liiga varajane lõpetamine ja ma sain sellise trikiga hakkama. Uskumatu :D
Nüüd on vaja sellest nädalasest puhkusest ja looderdamisest jagu saada, et leida inspiratsioon ja motivatsioon, et aastal 2012 oma plaanid ellu viia. Kas siia alla käib ka doktorantuuri astumine? Ma ei tea, vb :) Kui leian teema mis mulle meeldib ja ma tahan uurida, siis ma arvan, et see pole välistatud :)

Aga lumist algavat aastat Teile :) Ärge kartke oma unistusi järgida ja ärge uskuge kui inimesed ütlevad, et see pole võimalik.