Eilne õppimismaraton leidis oma lõpu täna kell pool kaheksa. No loomulikult ma vahepeal tegin viie tunnide uinaku, kui siiski. Õhtul olid mul alla andmise plaanid, kuid täna olen õnnelik, et seda ei teinud, kuna eksam läks hästi :)
Ja hommikul oli nii tore kui enne eksamit tuli sõnum edusoovidega - sõbranna oli endale äratuse pannud, et enne eksamit mulle sõnumit saata. Armas; aitäh :)
Kuna mul polnud aega isegi kodus süüa, läksin võtsin Statoilist ühe võileiva ja Starteri. Mõtlesin, et sõidu ajal söön, kuid minu üllatuseks oli tee libe. Alguses ma mõtlesin, et kujutan seda endale ette, aga kui nägin kahte autot kraavis hakkasin ettevaatlikumalt sõitma :D
Koju sõita oli palju parem, kuigi ega see lörts mõnus ei ole. Ja küla vahel on eriti lõbus - külglibisemine on tore :D Kui liiga palju saab nii lõbutseda, siis tuleb hasart sisse, aga noh, ma ei viitsiks pärast end kraavist välja aidata.

Ma tean, et minu tänane hea tuju nullitakse päeva lõpuks ära. Sellega on juba algust tehtud ja päev pole läbi. Õnneks ma sain oma interneti tagasi, kuid ega seegi ehmatus hea olnud.
Ja väga masendav on vaadata, kuidas mõned inimesed teevad samu vigu aastakümneid ja nad mõistavad seda, kuid ei muuda oma käitumist.
Aga vähemalt sain vennalt elumärgi, nii et see on positiivne :)