Nädalavahetus täis nauditavat valu

See nädalavahetus möödus sõites - autos ja Kuutsemäel.
Laupäeva varahommikul hakkasime sõitma. Vahepeal oli kaardi mõistmise raskusi ja sõitsime tundmatutel teedel ja nautisime Eesti loodust. Lõpuks jõudsime ka Otepääle ja võtsime lauad ning mäele. Lumi ei olnud hea. Jäine. Lõhkusin oma põlvi. Aga muidu olid õnnelikud kukkumised.
Õhtut jäävad meenutama märksõnad- emotsioonid ja (nilbe) alias :D Osad sõnad ei tähenda enam seda mida nad kunagi tähendasid :D
Magada ma eriti ei saanud. Pool kaheksa hommikul olid silmad lahti ja enam magama ei jäänud. Sai siis paar tundi oodatud, et teised ka ärkaks.
Tegime putru ja tagasi mäele. Kuigi täna oli sula, siis mulle meeldis see lumi rohkem. Mõnele jällegi meeldis eilne lumi. Maitsed on erinevad. Täna oli jällegi raske tõstukiga üles saada. Mitu inimest järjest kukkus tõstukilt maha. Lihtsalt vaod olid sisse sõidetud ja tasakaalu oli kohati raske hoida. Aga lõpuks nautisin tõstukiga üles minekut :D Ja lõpuks ma sain enda jaoks ühe vajaliku nipi ka selgeks, et see tegi mu päeva kohe paremaks ja siis ei tahtnudki mäelt ära minna :D See on see, kui julgus tuleb ja sa ei hooli sellest, et võid kohe väga valusasti kukkuda. Hirm hoiab tagasi. See ei ole hea asi. Aga nüüd ma olen mõnusalt sinine. Või noh, jalad on julmalt sinised. Müsteerium, et nii palju sinikaid.
Kuutsemäele tegelt tagasi ei tahaks aga Soomet igatsen küll. Kunagi.