Täna oli selle sessi viimane eksam. Oi kuidas ma närveerisin. Sain ju ainult ühe päeva õppida. Aga eksam oli lihtne :D Tund ja valmis. Päris hea. Kõik eksamid võiksid nii kergelt minna :p
Täna oli ka tööl koosolek. Pmst kuhu ma küll ennast segasin :D Pean end asjaga rohkem kurssi viima. Vähemalt sain oma viimase protokolli tehtud ja nüüd siis see uus projekt. Neljap on jälle koosolek kus selgub täpsemalt, et kas saame selle projekti endale või ei. Kui jah, siis see suvi mina ei puhka :D

Aastast 2008..

"Vihm paitas mu nägu. Õrnalt värskendas mu meeli, et sisse astudes suudaksin kõikke endasse koguda. Mu käsi puutus metallist linki ning mulle meenusid viimased käigud, mil olin siin olnud.
Inimesed tunglesid ukse ees. Kes tahtis välja saada, kes sisse. Nad seisid, teadmata kuhu edasi minna või mida teha üleliigse ajaga. Nad uurisid üksteist. Neid huvitas see, et kas keegi teine on rohem eksinud ja kadunud kui nad ise. See lohutaks neid. Inimesed rõõmustavad, kui teistel läheb halvemini kui neil. Aga mina teadsin kuhu minna. Mulle ei teinud head meelt teadmine, et olen oma koha leidnud ja need õnnetud siin mitte. Kuid veidi nalja tegi küll.
Kingad käisid vastu kivipõrandat ja kajas koridori teise otsa. See oli hoiatusheli kõigile - mina tulen, hoidke alt. Mulle ei meeldi, kui kõik kuulevad, et ma tulen. Mulle meeldib hiilida. Vaikselt. Märkamatult.
Leidsin õige stendi üles. Vajalikku informatsiooni polnud. Koputus ja astusin uksest sisse. Küsisin oma küsimuse ära ja vastus oli ootamatu, kuid rõõmustav. Lahkusin.
Oma kontsade heli saatel lahkusin majast, et minna teise majja. Armsamasse majja.
Astusin uksest sisse. Garderoob oli pime. Kõik oli kuidagi pimedam. Inimesi oli vähem. Koridoris polnud ootamist, lootust, ärevust. Tühi oli.
Tormasin mööda treppe üles. Ma olin suutnud unustada, kui head füüsilist vormi see tegevus nõuab.
Uks. Teine uks. Kolmas uks. Kartsin, et ehk mu kaart ei tööta ning ma ei saagi sisse. Kuid roheline tuli hakkas vilkuma ja meel läks rõõmsaks. Ainult üks uks oli veel jäänud. Nägin ukseaknast inimest, kellega pidin kokku saama. Tuju läks heaks. Hingeldades astusin uksest sisse. Ülevoolavalt hea tuju. Olin oma õigesse kohta tagasi jõudnud. Olin oma teises kodus. Kuid koduseid aroome - eetrilõhnu polnud tunda. aga keegi ei teinud keemiat ka.
Rääkisime. Aeg läks liiga ruttu. Ja varsti ma olingi sunnitud sealt lahkuma.
Varsti.

(Kuidas Siku eelnädalal koolist läbi hüppas)"

Nostalgia.

Hing kinni adrenaliin

Njah, eksamiks õppimine ei edene :P Miks? Noh, eile oli TTÜ Meeskoori kontsert, enne mida ma hoidsin last. Aga kontsert oli tõesti äge. Mind isegi võeti jenkat tantsima :D
Aga täna ma siis üritasin hommikul veidi õppida ja siis pärastlõunat sai käidud S.-ga motikaga sõitmas :D Olin küll kaasreisija aga ikkagi uudne kogemus. Ütleme nii, et esimestes kurvides sai hinge kinni hoitud :D Kogu värgiga harjumiseks läks umb 10 min. Lõpuks oli lihtsam ja hing kinni ei jäänud :D Ja hüpekates lendasin päris kõrgele :D Külili käisime ka aga see juhtus õnneks liival, kes oligi süüdlane, miks me üldse libisesime :p Sõitsime siis lennujaama ümber ja vaatasime kuidas lennukid õhku tõusevad. Jube kihvt oli. See kiirus mis lennukid koguvad oli mõnus :) Siis edasi tulid kruusa- ja metsateed. Jõudsime ka Männiku karjääri. Ma pold seal enne käind. Päris mõnus suur koht :p
Aga väga mõnus oli :)

*Järgmine päev: dsiisas kuda mu lihased valutavad :D Ja öösel nägin Hiirt unes :D Sattusime ühe rongi peale ehk tema oli kuidagi vale rongi peal :p

Eile käisin siis arsti juures. Täpsemalt LOR-i juures. Sain teada, et mul on maoprobleemid, millest ma ise ei olnud teadlik. Tegelikult kui toitumisele mõtlema hakata siis on täiesti loogiline miks mul mao ülihappesus on ja miks kohvi mind erakorralisse viib :D Aga nüüd ma siis ei tohi juua karastusjooke, kohvi, alkoholi. Süüa ei tohi tsitruselisi, tomatit, praetud toite (võimalikult vähe), transrasvasid. Pmst aint juur- ja puuviljad. Ahjaa, mis kõige parem - ma pean enne magamaminekut sööma! :D Tavaliselt ma peale 17-19 ei söönud. Mitte selle "peale kuute ei sööda" asja pärast vaid lihtsalt pold isu. Vahest mõni puuvili rändas suhu aga see oli ka kõik. Igatahes homme lähen poodi ja ostan porgandeid ja kaalikaid :P :D


*Kaalikad nägid imelikud välja. Aga porgandeid ostsin küll :p

I was right - laupäeval koosolekul olid ainult naised ja pmst naistekätš käis :D Mõnusat karjumist oli küll. Ma eriti muidugi asjast aru ei saanud kuna see karjumine käis vene keeles. Sain mõnest sõnast aru ja siis mõtlesin ise sinna ümber mingi jutu :D Aga niitmiseasi tuli ka jutuks. Njah, nüüd osteti uus niiduk ja majatagune on juba puhas. Meie paraadnale jäi maja esine ja kuna mulle öeldi, et seal on rohi niiduki jaoks liiga kõrge siis ma ei hakkagi niitma :D Ja esimest korda ja plaanigi üksi niita, selleks pean venna kohale talutama, sest mina ei oska sellist asja kasutada. Tegelt sellised masinad ja mina ei sobi kokku, sest kui miski võib katki minna siis ta ka läheb :P Aga tundub et see nv läheb niitmiseks aga andke andeks - mul esmasp eksam :S
Rääkides eksamitest...teisipäeval oli üks eksam. Kuna vend pidi arsti juurde minema siis oli vaja, et keegi hoiaks ju last. Seega ma aina vaatasin kella ja tegin turbokiirusega eksami ära :D Pole enne nii kiirelt kirjutanud ja mõelnud. Igatahes 2 a4 ja tunnike ning läinud ma olin. Vaadati küll imelikult aga mis sa teed. Eile tulid juba tulemused. Mul jäi suu lahti :D Sain 5 kätte. Tõsiselt äge. Ja üks kahest kes sai kõrgemad punktid (eksami eest siis, meil sai punkte ka teiste asjade eest ja üldine punktisumma küll kõige kõrgem ei tulnud :P) Aga jah, 6 tundi õppimist ja kiirkirjutamine ning head punktid. No miks mitte :D
Eile tulid ka ühe neljapäevase arvestuse tulemused. See mis mul metsa läks. Ma sain selle läbi. Te ei kujuta ette kuidas ma kartsin läbi kukkuda. Aga ilusa varuga tegin ikka ära. Seega on mul ainult üks eksam jäänud. Ja et selleks õppida, njah, looda sa et aega oleks. Kõik päevad jube ära planeeritud :D
Eile istusin siis hommikust õhtuni tööl. Läksin 10ks kohale ja siis hakkas tulema. Idee uuest töökohast. Ei, ma ei taha sealt ära minna aga mulle tahetakse anda uut nn ametiposti. Et kas ma oleksin nõus, et kui jah, siis ajavad asja edasi. Lugesin kohustuste nimekirja läbi, mis polnud lühike ja üritasin inimestele helistada. Keegi ei võta vastu. Tore. Iga suurema otsuse korral mul on vaja kellegi teise arvamust ka :D Vist sellepärast, et näha ka asja teisi aspekte, mida ma ise ei pruugi kohe märgata. Lõpuks siis vennanaine helistas mulle tagasi ja rääkisime. Peale seda kõne olin kindlam, et miks mitte. Siis kõllas vend ka tagasi :D Tema ütles ka, et võta ikka. Seega ma panin rattad liikuma ja esmaspäeval on siis koosolek. Oleks täna olnud aga ma pean arsti juurde minema. Kui ma nüüd mõtlen, ma oleksin võinud ju selle koosoleku kella 10 ks panna ja oleksin arstile ka jõudnud. Krt :D
Täna siis arstile ja homme on lapsehoidmine ja kontsert. Nv peaks veemõõtja ära vahetama ja muidugi õppima. Eks näis kuidas need asjad lähevad.

Üleeile oli selle nädala viimased arvestused. Esimesest ehk ökotox-st sain läbi, teine nii hästi ei läinud ehk selle tulemust veel ei tea ka. Aga kolmapäevane eksam, mis läks üpris metsa, sain ikka oma nelja kätte. Ma olin ja olen siiani väga õnnelik selle üle :D Aga neljap peale kooli siis sain vennaga kokku ja läksime päevahoidu pisikesele järgi. Siis tulime minu poole kuna venna pidi arsti juurde minema ja mina siis hoidsin nii kaua pisikest. Kakamähkmest me parem ei räägigi :D Selle vahetas tal issi ära :P Ja siis me läksime pisikesega kahekesi jalutama ja kutsusid vaatama. Käisime ka tädi E. juures :D Lõpuks oli väga vahva seal olla ja mängida. Eriti kui pisike Martin meiega ühines.
Eile olin lapsehoidja. See väike põngerjas on ikka jube armas :D Nalja kui palju. Jube vahva oli aga samas väsitav kah. Nüüd nad on mitu päeva ainult issiga koos. Täna nad pidid loomaaeda minema aga minema ei saanud minna :( kuna pidin hommikul vanaemaga poodi minema ja nüüd viisin ohtlikke jäätmeid ära ning nagu hommikul selgus on kell 13 majakoosolek. Teadagi, millest seal räägitakse. Pmst hakkab kisamine ja vaidlemine :D Ja peale seda lähen sõbranna juurde talgutele. Väljas ongi hästi mõnus ilm, nii et sobib :)
Täna hommikul alustasin aga oma jooksmishooaega. Jube mõnus. Kuigi hommikul vara mõtlesin, et magaks parem edasi aga kuna ma leppisin sõbrannaga kokku, et lähme siis ei saanud nii kergekäeliselt alla anda. Ma olen õnnelik, et sai ära käidud, mõnus olla kohe :) Ehk homme jälle. Vaatab :D
Nüüd aga enne koosolekut tube koristama.

Kodu on magusast tühi ja mul on hullud neelud. Oleks pidanud ikka täna poest läbi hüppama ja ühe jäätise võtma ega see shokolaadist võõrdumine nii lihtsalt muidu ei lähe :D
Tänane eksam läks ka ilusalt öeldes metsa. Njah, mis teha. Olen ikka loll küll. Muud vabandust pole. Homme on siis kaks arvestust. Üks õhtu kahe aine õppimiseks. Not bad :D Oleks siis tahtmist kah, eip. Ma lähen kapsastun edasi.

Maod

Uhh kuidas mulle need libedad elukad ei meeldi. Ma loodan, et ma ei kohta neid mujal kui ainult loomaias, kus mul on võimalus nendest suure kaarega mööda minna.
Kõige enam ma ikkagi kardan salvata saada. Ja siis see mõnus mürk tuleb sulle kehasse ja levib edasi. Ma arvasin, et madudel on õõnsad kihvad, kust siis mürk hammustades tuleb, kuid see polegi nii. Vähemalt enamusel ei ole õõnsaid kihvasid. Vaid sellised nagu pildil. Ja mürk siis liigub mööda vagu alla ja mis kõige põnevam, jääb nn saagi ootele. Ja hammustamine mõjub mürki ligitõmbavalt; kui kihv on koes, siis mürk muutub vähem viskoosseks ja voolab koesse.
Samuti on kihvade vaod erineva sügavusega. Nt madudel, kes jahivad linde on need vaod sügavamad, et lindude suled mürki ära ei pühiks.

(Allikas: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/05/110516121728.htm?utm_medium=twitter&utm_source=twitterfeed)

Munade föönitamine :P

Eile tegi sõbranna üllatusvisiidi ja tõi shokolaadi. Ma üritan shokolaadist ja kommidest võõrduda. Njah, nii palju siis sellest :D
Enne äraminekut rääkis ta mulle ühest huvitavast rasestumisvastasest meetodist. Nimelt tuleb mehe mune nädal aega föönitada 30 minutit, mille järel siis elusate spermatosoidide arv pidi landema 20%-ni. Kui föönitamine ära jätta pidi normaalne seisund taastuma paari päevaga. Ma ei tea kust selline lugu tuli ja kui tõeselt ma suutsin seda edasi anda aga ütleme nii et sõnatuks võttis küll ja siis tuli väike irve ka näole :D Ehk mõni julge testib selle meetodi ära ja anna tulemustest mullegi teada? :D

Eurovisiooni vaatamine on minu iga-aastane rituaal. See aasta vaatasin ka, kui kuidagi tühi tunne jäi. Ei saanud seda emotsiooni, mida tavaliselt olen saanud. Laulud jätsid rohkem külmaks kui tavaliselt. Peaaegu igal laulul jäi miskit puudu, et olla täiuslik.
Kõik laulud kuulasin ära, kuid hääletust ei viitsinud kuulata. Magasin parem. Hommikul tulemusi nähes olin kergelt üllatunud. Ok, need laulud, mis said top10-sse olid ka minu omas, kuid see, et Eesti alles eelviimasele kohale platseerus ei oleks osanud oodata. Ei olnud ju nii hull lugu :D Mulle päris mitu laulu meeldis ka. Nt Sloveenia (hea hääl), Island, Gruusial oli mõnusa poweriga laul. Prantsusmaa jäi live-s kuidagi ...ma ei tea..Vb sellise hääle jaoks on kolm minutit liiga lühike aeg. Iirimaa laul oli selline nagu ta oli. Totakas ja nõme. Aga kui sõbranna tuli täna külla, siis ta ümises seda laulu. Eks see niimoodi jääb meelde.
Vb hakkan vanaks jääma aga minu jaoks hakkab Eurovisioon vist ära vajuma. Vaatab, mis tulevik toob.

Vahepeal on päris palju toimunud. Nii tööl kui ka koolis. Muuks eluks mul tegelikult ei olegi aega :D Elu on nagu ameerikamäed. Tõsiselt. Täna on jälle langus, kuna kodutöö saadeti mõne lolli vea pärast tagasi ja siis tuli hull seletus ka ja ma ei julge lihtsalt enam uuesti saata :D
Kõige parem päev oli ikkagi kolmap. Tööl tegin väga lühidalt asju. Tartu mõõtmiste protokolli asja vaatasime ka. Ma täna nüüd sain oma 9 lk-lise protokolli valma kah. Ja siis peale tööd oli "kursapidu" ehk kursaõega istusime kohvikus ja jalutasime mu jalad paiste :D Aga ma sain endale uue kilpkonna (kaelakee näol). Lugege Pratchetti "Väikesed jumalad" ja siis saate teada, mis värk mul nende kilpkonnadega on :P Aga igakord kui ma elevanti näen, siis mul tuleb kohe Hiir meelde :D Tagasi teema juurde minnes..jalutasime Vanalinnas nagu turistid. Päike paistis kõrgel ja väga mõnus oli. Selline vajalik lõõgastus enne eksameid ja asju.
Neljap õhtul olin sugulase juures, kus mu pea sai endale siis uue värvi :D Aga ma ei ütle millise :P Ja rääkisime niisama juttu ning vaatasime ka Eurovisiooni. Väga mõnus olemine.
Reede varahommikul jõudsin koju. Õppisin veidi ja käisin siis arsti juures. Pidin 30 min ootama, et 2 min kabinetis olla ja saatekiri saada. Aga analüüsid olid korras old :S Njah, vaatab mis eriarst ütleb.
Tänasest olen siis nn sessiperioodil kuna järgmine nädal on üks eksam ja kaks arvestust.

No kurja küll. Tulin koju ja koridoris oli teade, et neljap kell 16 tuleb veevärgi mees veemõtjaid kontrollima, kuna meie majas on hullem vahe peaveemõõtja ja kodudes olevate vahel. Esiteks, mul on see asi taatlemata :P Teiseks, kui mul vett pold suurenes see vahe endiselt, nii et jah, minul ei lähe seda nii palju vett kaduma. Kolmandaks, miks on see kellaaeg nii nõmedaks pandud. Ma ei jõua kuidagi selleks ajaks koju. Ma proovin kasvõi hiljaks jääda aga ma ei tea. Kui tahate neid veemõõtjaid näha, siis pange normaalne aeg, mil inimesed ei pea tööl/koolis olema. Ja ma ei saa poppi ka teha :D Ma kujutan ette, et pooltel on veemõõtjad taatlemata ja see ei ole odav lõbu. Odavam on tegelt uus veemõõtja panna. Ok, võin panna aga andke mulle selleks siis raha :D
Ja ma kujutan ette, et laup on siis maja koosolek. Oh kuidas ma ei viitsi seal jälle vaielda. Maja laguneb ka. Ok, täna rohkem ei mõtle sellele.

"Huvitav. Paha-paha."

Kõik juba arvavad, et olen hüpokondriak või vähemalt vanaema arvab seda. Ta justkui ei usu kui ma ütlen, et ma olen ju haige. Või kui ütlengi, siis on see paari minuti pärast unustatud.
Täna käisin jälle arsti juures (viimati käisin jaanuaris). Ikka oma kurguga. Gümnas olin ma tüdruk, kes käis salliga siis aga sain oma mandlitest lahti ja elu oli ilus - kuni selle aastani. Pahad bakterid on jälle oma kodu mu kurgus pununud ja esimene antibiotsi kuur jaanuaris neid ära ei tapnud. Seda ma ütlesin ka arstile. Siis sain saatekirja kurguarstile aga selle sain PERHi ja sinna on võimatu aega saada, kui sa just maksta ei taha. Seekord sain saatekirja kuhu tahan ja saingi aja kuu lõpuks. Lõpuks ometi. Järgmine nädal saan vb jälle antibiotsi ja öeldi, et üks stsenaarium on selline, et ma hakkan mitu korda aastas antibiotsi kuure tegema. Muud moodi vb ei saagi. Ootan huviga, mida kurguarst ütleb. Ahjaa, ja kui ma ütlesin, et mul on samad sümptomid, kui siis kui ma olin koguaeg angiinis ehk kurguvalu + 37,1 palavik, öeldi huvitav ja kraaditi. Ja oli sama palavik :D Nii, et ma ei kujuta asju endale ette. Aga selle kõigega harjub ja ma olen tüüpiline eestlane, et naljalt arsti juurde ei kipu. Ei meeldi seal halada ja värki.

Koolitus läbi viidud ja edukalt. Vähemalt ma arvan, et oli edukas :D Lõpus tekkis neil omakeskis ka diskusioon, mis on hea. Pmst rääkisin, et mida laboris teha ei tohiks. Eks nad tundsid end puudutatuna :D Ma olen ise samamoodi käitunud :P Veel oli positiivne see, et üks oli huvitatud, et ma oma koolitust ka mujal läbi viiksin. Väga fun. Siis saaksin muidugi veidi teistest kemikaalidest rääkida. Aga ise saaksin ju ka seeläbi targemaks :)
Anorgi artikli ettekanne läks ka edukalt. Närvi pold lõpuks sees ka. Kohati ma küll unustasin paarist asjast rääkida aga ikka läks hästi :D Harjutamine teeb meistriks.
Aga ega ma miskit juhuse hooleks ei jätnud - panin oma kilpkonnad kõrva kah täna :)

Nädalavahetus oli väga tegus. Laupäeval jamasime mu torudega ja teate mis - mul on vesi tagasi! :D Ja väga nõmeda asja pärast. Kui vesi oli tagasi saadud, siis läksin last hoidma. Oh, meil oli lõbus. Sain kakamähkme nr.2 :D Aga mulle kohutavalt meeldib kuidas ta võtab oma mänguasjad, ronib mulle sülle kui ma maas istun ja hakkab siis omaette mängima. Jube armas :)
Eilne päev kuulus tänaseks ettevalmistumiseks. Kõigepealt viin kemikaalide ohutuse koolituse läbi ja siis 30% eksami hindest olenev ettekanne koolis. Tegin just ettekannet läbi ja ütleme nii, et asi on väga konarlik, kuna ma ei suuda väga ilusti neid asju inglise keelest ümber tõlkida. Aga ma loodan, et saan vähemalt veel korra enne ettekannet asja läbi teha.
Huh, pean veel paar asja üle kirjutama ja siis ongi minek. Närvid, ärge vedage alt. Saab tähtis päev olema :D