Head aastavahetust :)
Ma pean nüüd riided selga ajama ja minek :)

Oh seda aastat järjenumbriga 2009

Käes on selle aasta viimane päev. Traditsiooniline aastakokkuvõte. Vaatasin ka oma eelmise aasta kokkuvõtet ja nüüd saan veidi neid aastaid võrrelda. Endiselt jätkub probleem, et inimesed on erinevates linnades ja ei näe üksteist üldse. Mõnda inimest olen vaid ühe korra sellel aastal näinud! Ja ma ei mõtle uusi ilmakodanikke. Aga jällegi olen juhuslikult kokku põrganud vanade tuttavatega, mis on alati positiivne :)
Kooli suhtes on see aasta olnud veidi ... hmm ... laisklemine. Aga ma olen ikka lõpuspurdi inimene. Nii, et uuel aastal ilusa sessiga.
Laboris on ka palju asju muutunud ja eks muutub ka edaspidi. Elame ja näeme.

Teeme siis väikese tabelikese kah:
Aasta film: Vääritud tõprad
Aasta raamatud: Meyer "Koidukuma" ja Martin "Troonide mäng" (ega ma eriti polegi jõudnud miskit lugeda)
Aasta sündmus: 12 h sõbrannaga ja vennapoja sünd
Aasta albumid: Halestorm - Halestrom; Flyleaf - Memento mori; Static-X - Cult of Static
Aasta kardetuim laboriseade - Rotatsiooniaurusti :D

Aga mõnusat aastavahetust teile. Ja on näha, et iga aastaga lähevad mu aastavahetused aina igavamaks, sest inimesed on Eesti peal laiali. Pole hullu. Saame mõnel teisel sündmusel kokku :)

Rookisin maja ees lund. Just kui ma lõpetasin hakkas paksu laia lund sadama. Jess, all that for nothing. Noh, tegelt mitte päras nii, sest ma sain vähemalt oma auto maja ette aetud ja ma ei jäänud kinni nagu enne :D Aga homme pean jälle välja saama :D
Nüüd ahju alla tuld tegema :)

Vaikselt on aeg mõelda magistratuuri peale. Loomulikult laboris arvatakse, et ma jään sinna, orgaanikasse, kuid minu mõtted kõnnivad juba ammu teisi radu pidi. Algselt oli mul ikka plaanis TTÜsse jääda, kuid nüüd, kui ma vaatasin Tartu Ülikooli õppekavu, siis sealt leidsin ühe, kuhu vb tahaksin isegi rohkem minna. Ma ei tea. Tõsiselt segadus. Ja kogu see elukoha vahetamine ja muidugi Buffy ning sõbrad ja väikene vennapoja. Raske otsustamine aga mul on veel aega.

Mis ma tund aega tagasi tegin? Sõin esimest korda elus ühe küüslaugu küüne ära, kuna vennaga tekkis väike kihlvedu sellega seoses. No jah...ja niisiis ma piinlesin. See oli kohutav! Ja vend oli naerukrampides. Pärast mu põlved tulitasid, kuna ma tagusin neid oma rusikatega. Ja pisarad kõrvetasid mu nägu. Mõnus kogemus. Ja ma endiselt ei saa sellest küüslaugu maitsest lahti, oeh.

Küüüüüslauk, mmm....

Venna on haige ja seega pean mina teda põetama. Kirutakse, kui toas on külm (minu jaoks ei ole 18'C külm :D) ja seega saan üksi lumes sumbata ja puid tuua. Hea, et ta süüa ei taha :D Ma ei viitsi vahest isegi ennast toita :D
Ja ma endiselt jään oma c-vitamiini tabeltide juurde ja hoian küüslaugust eemale.

Nonii, need jõulud olen ma põetaja, nimelt venna on haige. Eile oli tal peaaegu 39 palavik. Nüüd on õnneks vaid 37,1 :) Aga jah, täna siis ostsin apteegist igast asju :D Julma koormaga tulin tagasi. No mis teha kui mul pole igast käsimüügi ravimeid kodus kogu aeg olemas :D Mulle piisab paratsetamoolist, ibuprofeenist ja c-vitamiinist, ok, paar lutsutabletti kurgu jaoks on ka. Aga jah, rohkem ei ole mul vaja (nagu aspirin, ibumetin ja sisi hexoral). Aga eks nüüd on needki olemas :D Ja loomulikult pidin ma viina ka ostma :D

Kliima soojenemine..

Niriseb, niriseb veejuga

Eile oli pumbajaamas olnud avarii ja endiselt vesi vaid niriseb, mis tähendab, et sooja vett ei tule üldse - kauneid pühi!

Ja eile oli jutt, et on maale minek, see jäi ka ära :D Aga noh, ongi parem, saan kodus istuda ja raamatut lugeda :)

Täna oli siis selle aasta viimane päev laboris. Hommikul otsustasin auto koju jätta ja läksin koos sõbrannaga linna. Harku järve juures tulin maha ja jalutasin ttü juurde :D Mõnusad 45 minutit. Sain vähemalt seda paksu lund nautida.
Siis kell 10 hakkasid seminarid. Inimesed võtsid oma aastatööd kokku. Ütleme nii, et kohati oli väga keerulised teemad. Mis kõige hullem - külm oli. Nimelt istusin ma otse trafforuumi kõrval (seal oli ka uks), mis tähendas, et ma külmetasin end kringliks. Kell 13 tegime pausi ja siis tõi üks puhuri sinna audikasse, et ruumis soojemaks läheks :D Mis ka aitas. Siis oli veel paar tundi seminari ja siis hakkas jõulupeo ettevalmistused. Mina ja üks tüdruk loputasime oma nõudepesumasinast tulnud nõusid ja panime kuivama. Sain veel nõusid käsitsi pesta ka.
Ja lõpuks hakkas ka jõulupidu. Armas, väike ja hubane. Küünlad ja keegi leidis oma laboris isegi elektriküünlaid :D, mida kõike ei või keemikute laborist leida. Mõnusalt toitu ja huvitavaid vestluseid. Naljakaid juhtumisi. Lõpuks istusime viiekesi seal ja klatšisime. Rääkisin neile ka ühest oma imelikust juhtumisest enne tänaseid seminare ühe töötajaga. Inimestel jäid suud lahti ja hakati kohe asju küsima. Mis kõige toredam, hiljem oli mul selle sama töötajaga veel üks 'kokkupõrge'. Sai ka sellest neljale inimesele räägitud, enne ära minekut, ja neil jäi veel rohkem suu lahti ja pakuti erinevaid lahendusvarianti välja. Ütleme nii, et mind see asi hirmutab täitsa ära. Ei tea mida mõelda. Aga jah, vähemalt ei lähe ka enam laboris igavaks. Njaa, vähemalt ei pea paar nädalat sinna enam minema :D
Aga selline jõulupidu oli tore, tekkis vähemalt mingi jõulutunnegi :)

Punaste pulkadega politseinikud

Esmaspäeva hommikul olid teed jälle ilusad, ma mõtlen maanteid. Mõnus oli sõita ja värki. Jõudsin ilusti laborisse, kus ma olin õhtul kella 19ni ja siiski ei jõudnud kõike valmis. Kella 19st sain kahe kursaõega kokku ja läksime istuma. Lihtsalt väike aastalõpu värk. Sõime ja olime. Vahetasime kinke ja üldse tore (muideks, akadeemia kohvikus on hea odav kakao - 13 kr).
Ja jällegi ma pidin koju minnes enda autot lume alt otsima. Koju sõit. Niisiis, kuna mul muidugi peab üks tagaratta velg veidi kõver olema, siis on mul see juhitavus veidi halvem ja seetõttu ma vurasin oma 50'ga. Ja ülla-ülla - politseivilkurid :D Kuid seekord olin targem ja jäin juba varakult seisma ja oligi nii, et jällegi olid punaste pulkadega politseinikud jällegi teel. Vähemalt seekord ma ei häbistanud ennast :D Ja nii ma turvaliselt vurasin lõpuks koju. Poodi ka ei tahtnud enam minna. Peaasi, et koju jõuab. Ja jõudsin ka.

Käik Tudul

Pühapäeva hommikul sõitsin siis TTÜ ette, auto jäi sinna ja astusin kahekordsesse bussi. Seisime ühel kohal ja buss kiikus nagu oleks merel. Tore, ma olen ju julm merehaige. Samuti, kuna mulle tundus, et hommikul oli vaid -12'C, et siis ei ole vaja ikka paksult riidesse panna ja noh, bussis ju ikka soe. Looda sa. Bussis vaid lõdisesin :S Ja sõit oli muideks 3,5 h. Ja arvake ära, kas Tudul (Ida- Virumaal) oli eriti soojem? Noup. Seal oli muidugi lumisem. Aga armas väikene külakene.
Kontsert toimus puukirikus, mis ei olnud eriti soe. Nagu kohe üldsegi mitte. Olin sunnitud lausa oma kätel istuma :D Lihtsalt nii külm oli. Kontsert ise oli mõnus. Ilusad laulud ja värki. Tekitas mõnusa jõulutunde :)
Hiljem sai sooja teed ja veidi kringlit. Mõnus, sooja sai ikka sisse :) Ja siis hakkas kojusõit. Kui me lasnamäe kanti jõudsime, tegi mingis kohas buss vasak pööret ja järsku vaatad kuidas autod vastu sõidavad - buss suri risti keset teed välja :D Nonii, tükk aega kõik arvasid, et bussil rattad käivad vaid all ringi, kuid ei. Seisime seal siis paar minutit enne kui buss otsustas taas liikuma hakata, kuid sellega polnud mured läbi. Endiselt hakkas buss end välja suretama. Umbes iga paarisaja meetri tagant suri buss välja ja me lihtsalt veeresime. Ma endiselt imestan, et me ikka TTÜ-sse tagasi jõudsime (õnneks kesklinnas ta mingi aega ikka sõitis ilusti, kuid enne TTÜd suri jällegi välja :D).
Aga siis rookisin selle meeletu lume enda autolt ära ja sõit kodu poole. Lahtine lumi ja libedus. Vastik. Paldiski mnt-l aga asi normaliseerus - veidikeseks. Nimelt nägin Harku vangla juures politsei vilkureid. Mõtlesin, et nojah, eks keegi tegi avari, ühtegi autot nagu keset teed pold. Veeresin oma 40-50-ga edasi. Järsku vaatan, et politseinik keset teed ja siis nägin seda punast pulka ta käis. Ja muidugi ma pidin seisma jääma. Rahulikult hakkasin pidama, nägin, et puksiir sõitis keset teed - selge, ma ei jää enam pidima, pidurid põhja ja juhitavus läks koos sellega. Veidi ma seal vingerdasin aga jäin teele ja häbis sõitsin edasi :D Väga mark oli olla :D Aga üllatavalt rahulikuks jäin. Aga koju ma jõudsin :)

Laupäev

Laupäev pidi mul tulema siis selline rahulik koristamise ja raamatu lugemise päev. Aga nagu ikka, plaanid muutuvad (ei suutnud end sellest ürituste tsüklist lahti murda).
Sõbranna tegi siis ettepaneku, et ma tuleksin ka tema teaduskonna jõulupeole, et neil võis kedagi kaasa kutsuda. Mõtlesin üpris kaua, sest noh, ilm oli väga krõbe ja küsimust tekitas see, et kuidas koju saada. Aga see ei heidutanud ja andsin oma nõusoleku. Niisiis läksime marsaga linna ja siis Kompressorisse sooja istuma, et oodata kolmandat inimest. Peole jõudsime umb kell 23. Aga siis oligi hea, pidu käis, rahvast oli mõnuga. Aga kõige ägedam oli "garderoob", mis kujutas endast lauda, kuhu visati hunnikusse oma üleriided.
Aga ma tundsin end üpriski vales seltskonnas olevat. Teise ülikooli jõulupidu ja samas ja täiesti vastupidise kallakuga eriala :D Aga ei, väga lõbus oli. Üks võttis seal nt mitu meest järjest rajalt maha ja muidu oli tore tantsida, vaid osad lood olid väga igavad ja mõnda klubilugu kuulsin esimest korda (kuulan hrava raadiot). Nii et igati huvitav pidu.
Kui kell oli pool 3 öösel mõtlesime koju hakata minema ja hakkasime taksosid läbi helistama. No arvake ära kas me saime takso? Mõni ei võtnudki toru ja põhimõtteliselt kõik normaalse hinnaga taksod olid kinni. Masendav. Aga õnneks leidsime ühe toreda tuttava, kes tuli meile järgi. Jumal tänatud :) Ei pidanudki kuuse alla minema või 30 km jala koju kõndima :D
Ma ei tea kas ma enam üldse julgen taksode peale loota. No jah, kui ikka raha palju, siis saab ka kallima taksoga koju, kuid ikkagi. Pole ma mingi rikkur :D
Aga kokkuvõttes oli tore seigelda sisi öösel veel linna peal ja end kahtlaselt mõnes parklas soojendada (jooksmised, libistamised jne :D).

Valged linnad

Reedel käisin siis TTÜ akadeemilise meeskoori jõulukontserdil Kaarli kirikus. Õnneks on Kaarli kirik nii mõnusalt soe, et ei olnud külm istuda.
Seekord istusin kümnendas reas, mis eelmise aasta 24. koha suhtes on täielik vip koht :D Aga koht oli tõesti hea, kuna nägi ilusti kenasid mehi :P
Lauludest. Ma räägin vaid enda arvamusest, aga mulle tundus algus veidi igava võitu. Teine kolmandik oli juba väga hea. Selline hoogsam ja lõbusam. Omanäolisust lisas muidugi ooperilaulja.
Mulle väga meeldisid Piret Ripsi looming ja siis laul "Valged linnad". Äärmiselt mõnus. Aga kui võrrelda eelmise aastaga, siis ütleks, et eelmine aasta olid paremad lood. Mulle meeldisid rohkem. Aga seegi kord tulid külmavärinad peale, ja mitte külmast :)
Järgmine aasta jälle :)

Täna oli mul liikluses peaaegu sama stsenaarium, mis eile. Liiga koomiline. Homme kirjutan täpsemalt :D

Vahepeal on tihedad päevad olnud ja need jätkuvad kuni kolmapäevani. Tahaks tegelt vaid puhata, välja magada ja raamatut lugeda :)
Vb homme, või siis teisip, hiljemalt kolmapäeval kirjutan siis TTÜ akadeemilise meeskoori jõulukontserdist, mainin veidi laupäevast teise ülikooli jõulupidu ja ka tänast TTÜ kammerkoori kontserti Tudus ja sellele järgnevat raju õhtut (asi seotud siis sõiduvahenditega, lumi ju tuli maha. Ütleme nii, et ma ei taha autorooli homme minna).
Ma pean nüüd õppima siiski hakkama, yup, ega kool pole ju kõigi jaoks läbi. Labor ja praksi kaitsmine. Ööd.

Vaatan minagi superstaarisaadet ja pean tõdema, et minu silmis on võitja Birgit, kuna ta laulis nii loomulikult, et ta ei pidanud selleks üldsegi pingutama, kui Ott seevastu pingutas hullult ja seetõttu ka närveeris, ja mis kõige hullem, hääl murdus. Njaa, mind need mustad noodid häirisid.
Aga ootame trummipõrinat siis..

7499

Istusin kursaõega raamatukogu kohvikus kui järsku telefon hakkas värisema. Vaatan siis kes helistab ja oi üllatust võõras number. Vaatan hoolikamalt ja näen, et välismaa nr. Tükk aega murdsin pead ja lõpuks pidin arvuti taha uurima tulema. Uurisin välja, et helistati Moskvast. Arvatavasti eksiti numbriga. Njaa, huuuuvitav :D

Nüüd TTÜ meeeskoori kontserdile :)

Täna pidi bioinfo II eksam olema, oli ka. Grupi siseselt pidime ise end ära jagama, et mis aeg keegi läheb kuna aint 8 inimest mahtus. Olin nimekirjas neljas. Jõuan kohale - keegi registreerimata inimene oli seal ja sellepärast ei tahetud mind eksamile lasta :S No lõpuks ikka sain ja mis kõige toredam, just siis otsustas mu arvuti aku, et tema on tühi. Väga lõbus ja tore ja maeitea mida veel. Aga eksam sai tehtud.
Ja laboris reaktsioon jäi ka ööseks, sest noh, kuna mu armas peroksiid ei lahustunud vees, siis teoreetiliselt tund minema pidav reaktsioon läks ainult veidi pikemaks. Mind päästis THF, vähemalt midagi head.


Jah, mulle meeldib ennast piitsutada...ehk sessi nädal tuleb hullumeelne, sest ma tahan paremaid hindeid. Njaaa. Eks läheb lõbusaks, mis muud.

Jaanimardikad

Mulle ikka meeldib see laul :)
http://www.youtube.com/watch?v=CMr52bCXNdU

Pissipudel peab alati kaasas olema...

Tõsiselt "ma ei teagi mis" lugu: http://forum.bodybuilding.com/showthread.php?t=120921191&CJAID=10409403&CJPID=3733930

Sellised need õppejõud on

Ma olen natuke negatiivne ja räägin asjadest mis mind vihale ajavad:
1) Õppejõud lubas esmasp õhtuks tööde hinded saata - siiamaani ootame tulemusi.
2) Täna oli kokkulepitud ühe õppejõuga, et läheme rühmaga protokolli kaitsma. Läksime kokkulepitud kohta ja ootasime. Ja ootasime ja ootasime veel. Kui 20 min oli möödas hakkasime telefoninumbreid otsima ja küsima. Helistasime igale poole aga remondi tõttu ei teagi, kas need nr-d õiged on. Aga keegi ei vastanud. Ja kokku ootasime 45 min enne kui ära läksime. Kokku läks selle jandi peale 3 tundi ja homme on meil eksam ja arvestus. Wuptidoo.

Veidi positiivsemat poolt - saime äriplaani kaitstud ja 100p :) Samuti tegi õppejõud ettepaneku, et looksime üliõpilasfirma. Armas, kuna ta alguses ei uskunud üldse meie äriideesse :D

Nüüd ma uputan end õppimisse.

2 am

Järsku kuulen, kuidas Static-x'i lugu hakkab mängima. Uniselt võtan telefoni ja vaatan, kes helistab. Vastan.
Tema, rõõmsalt: "Kas sa magasid?"
Mina, ilmselgelt veidi valetades: "Ei."
Tema: "Miks?"
Mina: "Und pole."
Tema: "Vaata aknast välja."
Mina, uniselt ronin voodist välja, tõmban kardina eest ja näen vaid hästi õrna lumevaipa maas: "Emm, mida?"
Tema: "Kas teil ei sajagi laia paksu lund?"
(kahjuks ei sadanud tõesti)
:)

Käisin TTÜ võrkpalluritel kaasa elamas, mängiti Tartu Pere leiva vastu. Kahjuks lõpuks Tartu võitis 3:1, niiiii kahju aga eks tipikad ole veidi tõbised ja hoiavad end homseks mänguks Pärnu vastu. Aga ei, tore mäng oli, liblikaid sai näha, paljaid kõhte ja igast muid asju :D
Võrkpall on võrratu :)

Me ei karda Virgina Woolfi

Eile käisin üle pika aja teatris. Samuti sõitsin üle pika aja rongiga. Teel rongijaama kohtasin ühte vana tuttavad, rongijaamas kohtasin vana klassiõde ja kui me raekojaplatsil oma teed läksime nägin paari minuti pärast teist vana klassiõde :D Tõsiselt tore kurssiviimine päev ja tore oli mõnda inimest näha :)
Aga lõpuks jõudsin ka teatrisse. Väga head kohad ja lava, vot see oli mõnus. Mulle lava meeldis. Etendusest: okei, veidi ropendamist, aga kohu see hullumeelsus ja segadus ja need mängud ja naljakad hetked - suurepärane näitlejatöö :) Soovitan soojalt, tõsiselt.
Kõige rohkem vedas mul kohtadeloosiga - lasin sõbrannal koha valida ja ta pidi siis ühe vanema mehe kõrval istuma, kes naeris päris palju ja valjult :D Vedas sellega, et ma poleks suutnud selle mehe ja sõbranna vahel istuda, sest mu sõbranna naeris sama moodi :D Oleksin vist hulluks muidu läinud :D

Aga väike katkend no99 kodulehelt:

Edward Albee näidend on üks ilusamaid armastuslugusid, mis kunagi kirjutatud. Loo sünopsis on samas lihtne: vanem mees ja vanem naine on abielus. Neile tulevad külla noorem mees ja noorem naine. Ja... puhkeb põrgu. Algab psühholoogiline tulevärk, kus heleda leegiga põlevad väsimus, tüdimus, vihkamine, pettumine ja üksindus, kuid kus tuhka eemale pühkides tulevad nähtavale lojaalsus, kirg, usk ja armastus. See on lugu, kus kaks inimest on liiga targad ja liiga meeleheitel, et raisata oma aega ühiskondlike konventsioonide ja moraalinormide peale. Siin käib võitlus elu ja surma peale.

Inimlike soovide peenanalüüsis, mida Albee valdab suurepäraselt, küsitakse muu hulgas, kas inimese soov olla õnnelik on piisav selleks, et suuta elada õnnelikku elu? Kas inimese tahe suudab üle trumbata tema kui bioloogilise olendi ettemääratuse? Millised kired on madalad: kas need, mis põletavad, või need, mis kustuvad visinal? Kui siirus on õigem kui teesklus, siis miks teeb ta rohkem haiget?

1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt. Kord juhitakse tähelepanu Albee teksti ühiskonnakriitikale, kus teiste seas kritiseeritakse liigratsionaalset maailmapilti, erinevaid sotsiaalseid petukaupu ning üleüldise moraali võimalikkust. Siis jällegi nähakse näidendi esteetilist läbipõimitust, kus näitlejatel avaneb George'i, Martha, Nicki ja Honey kaudu võimalus uurida inimest ning enese näitlejavõimeid.

"Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab:

"Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul seal õlut ning nägin, kuidas keegi oli vist seebiga peeglile sirgeldanud: "Kes kardab Virginia Woolfi?" Kui ma hakkasin näidendit kirjutama, tuli mulle see meelde. Ja muidugi tähendab "Kes kardab Virginia Woolfi" – kes kardab elu ilma /.../"

Lavastajad, kunstnikud ja muusikalised kujundajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

Osades:
Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares, Mirtel Pohla

Ma tavaliselt ei vaata uudiseid, pole lihtsalt jõudnud. See nädal olen iga päev uudiseid jälginud ja ma lihtsalt ei suuda- masendus tuleb peale. Tõsiselt. See, mis Tallinnas toimub on naeruväärne - luksuskaupade maks ja eelkõige mitte tallinlaste tudengite piletitehinna tõstmine. Oeh, see ajab mind veel rohkem marru. Sellest ma saan aru, et kui tõstetakse neid hindasid, jah. Aga olgu siis kõigil ühesugune hind, mitte diskrimineerida neid, kes peavad nagunii maksma, et tallinna jõuda. Need kes nagunii tallinnas elavad saavad vabalt ühistranspordiga ühest linna otsast teise aga need kes tulevad linnast välja kooli, neile lisandub ju nagunii rongi, bussi või muu sõiduvahendi eest raha. No loogika vastane.
Ma pean maha rahunema.

Jänku: "mjäu"

Palun, 450 ml verd

Täna oli TTÜs järjekordne doonoripäev. Meelitasin kursaõe ka kaasa ja nii me sinna läksimegi. Mina juba neljandat korda ja kursaõde esimest. Küsimmustik täidetud, hemoglobiin ja vererõhk mõõdetud ning saingi verd andma hakata. Kerge suts ja 10 minutit. Aga iga kord ma kardan, et mul hakkab pea ringi käima nagu täna ühel tüdrukul enne mind. Õnneks täna seda minuga ei juhtunud, esimesel korral aga küll, siis toodi isegi veidi nuuskpiiritust, kuigi seda poleks vaja olnudki :D Igastahes, kui ma oma vere ära andsin, siis läksin kursaõele seltsiks. Kõige pealt torgiti tal ühe käe veen katki, siis võeti ette teine käsi, kus jällegi esimese torkega ei saadud veeni kätte ja teise torkega oli kõik korras. Aga peale seda hakkas vere vähesus pähe ja me lihtsalt naersime seal. Lõpuks istusime nn kohvilaua taga, jõime mahla ja naersime, kõvasti ja kaua. Töötajad käisid mööda ja vaatasid imelikult :D Teised loovutajad muigasid koos meiega.
Aga vot nii lõbusat vere andmist pole mul kunagi olnud. Väga vahva :)

Enam koju ei lastagi.

Käisin vanaemaga täna turul. Tulin tagasi, võtsin oma kotid ja panin autouksed lukku. Jõudsin välisukseni (meil muideks pandi eile uus välisuks) ja ülla-ülla, uks on lukus, õigemini väljas pole ju linki. Jess. Ja mulle pole ju keegi võtit andnud. Nonnii, tagasi autosse. Istusin seal mingi 10 minutit ja helistasin ja mõtlesin. Lõpuks tuli naabrinaine välja aga ma ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida, et saaksin ust lahti hoida, uks jällegi lukus ja tal võtit pole. Wuptidoo. Lõpuks tuli üks naine aknale ja tegi ukse lahti. Jess. Hiljem sain teada, et aint 3 võtit ongi! Ja mina olen see, kes võtit ei saanud ega ka mingit teavitust, et omal riskil lahkud kodust ja sa ei pruugi enam koju saadagi. No jah, mis siis ikka. Nüüd ma olen kodus lõksus, tahaks puid tuua, kuid kardan, et keegi paneb jälle ukse kinni ja ma ei saa tuppa :D
Aga õnneks täna vist tehakse ka mulle võtmest koopia. Aga uks on nii turvaline, et elanikud ei saa ka sisse :)

Liiga koom pilt, et jätta jagamata :D

Robotex

Täna toimus siis 9. Robotex ja selle aasta võistlusülesandeks oli jalgpall.
Kui ma hommikul tund aega enne algust kohale jõudsin, siis käis intensiivne siblimine ja raadiosaatjad kumisesid. Eks ikka väikesi viperusi juhtus aga õnneks need ei olnud minu süü :)
Vahepeal kartsin, et ma ei jõua võistlust vaadata aga sain ikka. Alguses tundus kogu see võistlus kuidagi võõras aga siis lõpuks hakkasin isegi kõigile kaasa elama ja mul tekkisid enda lemmikrobotid, nagu Pelmeen, Mäger, Kesktormaja (üks eriti väle robot) jt. Et väga vahva üritus ja just see ülesanne oli väga mõnus - jalgpall (kaks robotit väljakul, 9 palli ja 90 sekundit). Mõni robot seisis niisama nurgas või mõni (nt Väravavaht) lendas ise väravasse või tantsisid robotid omavahel. Kõike oli :) Ja pealtvaatajaid oli ka igasuguseid - pensionäridest väikelasteni. Nii vahva oli kuulda, kuidas üks umb 5 aastane poiss oma isale nii entusiastlikult rääkis, et kui tore on kuidas robotid jalgpalli mängivad jne. Armas.
Lõppkokkuvõttes võitis tiim Madistajad robotiga Troller-Roller, teiseks jäi TTÜ tiim Mäger ja kolmandat kohta ma ei julge öelda, sest kardan, et ütlen tiimi nime valesti.
Aga jään järgmist aastat ootama :)

Täna ma nägin hästi palju enesetapjaid ehk inimesed ei kanna helkureid. Oma tänaste vaatluste põhjal kandis vaid üks inimene kümnest helkurit. See on ikka jube vähe! Kas tõesti inimesed ei mõista kui tähtis helkur on, isegi valgustatud linnas. Sest kui mulle ikka väga eredate tuledega auto vastu sõidab, siis ma ei pruugi märgata tumedas riietuses jalakäijat. Kohutav. Ja siis osad naised panevad helkurid käekotide sangade külge, mis tähendab, et helkur on lõpuks kuskil abaluude vahel. No ma ei tea, seal ei ole ka tast kasu. Tõsiselt, võtke mõistus pähe ja kande helkurit, kui te tõesti ei taha auto alla ükskord jääda (kuigi see ei välista seda aga muudab tõenäosuse ikka väiksemaks).

Tänast päeva võib iseloomustada sõnaga ettekanded. Õnneks ma ei pidanud kohe hommikul kell 8 ökoloogias ettekannet tegema, wuptidoo :D aga see-eest tegin mikroobifüsioloogias Bacillus anthracise kohta ettekande. Ma imestan, et ma polnud nii närvis nagu tavaliselt. Sõnad läksid veidi keerdu, kuid muidu võib rahule jääda :D
Seejärel tuli välja, et ettevõtte maj.õpetuses tuli ka artikli põhjal tehtud kaasus klassi ees ette kanda. No jah. Klassitäis poisse ja meie neli tüdrukut (veidi hiljem tuli üks kursaõde veel). Õnneks seal ei olnud ka nii pingeline õhkkond ja pooled inimesed olid võõrad :D Käed ei värisenud ja kõik laabus :) Mõnus.

Õpime ajalugu

Vot asjad käivad tegelikult hoopis nii :P

Poleks arvanud, et tänu oma jänkukese tehtud vigastusele tuleb loominguhetk peale. Aga nii juhtuski ja olen tulemusega üpris rahul.
Nüüd tuleb vaid loota, et haav paraneb kiirelt ja ilusasti :)

Run, hippo, run :D

Kas te olete enne vaadanud tellinguid ja mõelnud, et 'tahaks ka seal ronida'? Mina ei ole aga eile olin sunnitud ronima. Kell oli 20 ehk väljas oli kott pime ja ma pidin turnima minema. Vot see polekski nii "hirmus" olnud, kui need kõik jubinad oleksid iiilusti kinnitatud. Väikese kriimustuse sain ,kuid jäin ellu :D Alla ka ei kukunud ja loodan, et ma ei pea enam minema sinna, et vanaema sat taldriku eest tuule käes loterdavat kilet eest ära tõmmata, et ta saaks oma seebikaid vaadata. Ohe.

Teisip-kolmap käisin E energia mehed uusi poste üles panemas ja üks post on meie aiamaal. Tahan vaid öelda:"Aitäh, et te mu kirsipuu pooled oksad maha murdsite?!"

Perv banaan

Grill

Rasketel aegadel tuleb loov olla:

Väikene ämblikukesekene

Mis teeksite kui selline olevus teil kuskil pesitseks?

http://www.youtube.com/watch?v=ySXCdcnKBgg&feature=player_embedded

Igavas loengus võib ka midagi huvitavat leida

Ei kuule õppejõudu ja nämmutatud jutt. Vaatan kõrvale ja mulle avaneb järgnev: noormees võtab peast patsikummi, mille hoolikalt läbi nuusutab; seejärel meeleheitlikult üritab oma kitsehabet patsi panna, ei õnnestunud. Aga uni läks vähemalt kümneks minutiks minema :D

Partycat 5

Plõks

Plõks - just nii tegi hiirelõks paar minutit tagasi. Õnneks tegime vennaga kokkuleppe, et tema peab laiba ära koristama aga kui tahame täna veel neid kinni püüda, siis pean ise laibast lahti saama :D
Aga ei, nendega on täitsa huvitav. Ütleksin, et mul on tekkinud mutanthiired, kes ei taha enam mürki süüa ja varastavad veerand saia ära. Nad vedasid saianuki lausa kraanikaussi. Kohati koomiline aga mul tekib veel rohkem tahtmine siit ära saada. Oeh. Ma ei saagi neist hiirtest lahti.

Lihtsalt naljakas :D

Kirjutab naine oma murest tuntud naisteajakirja pereprobleemide lehekülje
toimetajale:

Palun andke nõu, mida teha. Mõned päevad tagasi sõitsin tööle, aga mees
jäi veel koju nagu tavaliselt. Olin sõitnud vaevalt 5 km, kui auto mootor
seisma jäi. Kõndisin jalgsi tagasi koju, et paluda oma meest appi. Kui
koju jõudsin, avanes pilt, mida on raske uskuda. Mees oli naabri tütrega
meie magamistoas! Olen 32-aastane, mu mees on 34, aga naabri tütar on 22.
Oleme mehega abielus olnud juba veidi üle 10 aasta.
Kui ma selgitust nõudsin, tunnistas ta, et neil on juba 6 kuud naabri
tütrega armulugu. Ütlesin, et jätan ta maha, kui see ei lõpe. Mees kaotas
kuue kuu eest töökoha. Ta väidab, et ta tunneb end kasutuna. Armastan teda
ikka veel, kuid peale minu ultimaatumit on ta minust veelgi rohkem
eemaldunud. Perenõustaja juurde keeldub ta minemast. Minu meeleheitlikud
katsed asja tõsiselt arutada lükkab ta alati tagasi.
Kas oskab keegi mulle nõu anda?
Sille

Toimetaja vastus:
Kallis Sille,
kui mootor juba 5 km järel välja sureb, võib see olla tingitud mitmest
asjaolust. Kontrolli kõigepealt, kas paagis bensiini on, kas
bensiinivoolik on korras ja puhas. Kontrolli ka klapp-pihustit ja
kaitsmekarpi, mille asukohta on kirjeldatud kasutusjuhendis. Kui need on
korras, võib olla bensiinipump katki, mille tõttu pole sissepritse
varustus küllaldane ega teki vajalikku rõhku.
Loodan, et said sellest abi.

P.S. Tervitus kogu naisperele meie toimetaja Anu poolt, kes on praegu
Egiptuses puhkusel.

Robert,
toimetaja asetäitja

Partycat 4

Urr, ma olen vihane ja pettunud ja ma ei tea mis tunded mu sees veel pulbitsevad. Nimelt mul käivad iga kuu igast ajakirjad ja see kuu jäi üks tulemata ja ma muidugi kirjutasin vastavatesse kohtadesse jne ja täna tuli siis vastus, et Eesti post olevat ajakirja postkasti pannud ja kuna postkast on lahtine, siis uut ajakirja ma ei saa. No andke andeks aga kui ma näen iga päev, kuidas siin posti pannaks nii kuidas juhtub siis ma ei imesta, et mõni luges seda ajakirja suurema himuga. Ega meil siin eriti inimesed ei viitsi posti õigete inimesteni viia ka.
Millegi pärast ma ei taha uskuda, et keegi selle postkastist näppas. Järgmine nädal peaks juba uus tulema, eks näis kas saan selle kätte või mitte aga jah, raha niisama läinud, nii tore.

Parandasin just oma keemiatehnika protokolli; miks? - sest excel oli iseseisvalt valemeid muutnud. Vuptidoo...tükk aega läks enne kui mul tuli meelde kuidas miskit teha ja kus mis arvud käivad :D Aga protokoll saadetud ja reedel kaitma, kui mitte seda tööd siis teisi.

Samuti sai täna jälle laboris käidud. Ja ma ütlen, laboris tasub prille kanda. Nimelt täna tahtis jälle rota minuga veesõda mängida. Järsku oli mu nägu märg ja voolik oli kraani küljest lahti. Ja esimene küsimus oli:"Kas sa tegi kraani liiga järsku lahti?" No uskuge mind, juba ammu ei tee ma neid kraane järsku lahti. Ma olen piisavalt nende rotadega veesõda mänginud, et eriti enam ei taha :D Igastahes, see ei süvenda minu usaldust rotade vastu :D

Ma avastasin, et pikkade, hoolitsetud küüntega noormehed on kuidagi häirivad. Täna sai jälle loengus ühe noormehe küüsi imetletud. No andke andeks aga kui küüned on pikemad kui minu omad, no siis need pole juba ammu ilusad ja ma mõtlen just meesterahval. Ma mäletan kui aasta tagasi see sama inimene lausa viilis loengu ajal oma küüsi :D Väga koomiline.

Roti saba

Kas pole mitte ilus soeng :D (tegemist tundmatuga)?

Partycat 3

Uksekell. Ma täiesti ehmunud, et kes sellisel ajal ikka mu ukse taga on. Teen ukse lahti ja sõbranna ulatab kilekoti ja ütleb, et ära ümber pööra ja tormab ära. Mis kotis oli - puuviljakauss veidikese kohupiimaga. No jube armas :) Aitääääääh veelkord :)

Fishy

Hommikul käisin vanaemaga turul kuna ta tahtis kala osta. Jõudsime kioskisse ja ma tundsin õhuvärskendaja lõhna. Väga tugevat lõhna lausa. Ma ei tea aga minu arust värske kala ja õhuvärskendaja ei käi eriti käsi käes. Väga huvitav mille tõttu seda seal lastud oli.
Peale seda läksime sõbrannaga söögikohta ja tellisime mõlemad lõhe. Sõbrannal tekkis paranoia, et miski lõhnab kuse järgi :D Nuusutas oma taldriku läbi, minu oma ka ja nii me seal toitu nuusutasime. Mina igastahes ei tundnud kahtlast lõhna aga jah, ikka jäi häirima. Millegi pärast ma ei taha tükk aega kala süüa, vähemalt mitte sellest kohast :D Jään oma tradistiooniliste friikartulite ja viinerite juurde, mis pole mind alt vedanud.

Partycat 2

Koomiline - õppejõud saadab mulle protokolli tagasi, et sealt on graafik puudu ja et õhukiirused on/peavad olema samad või erinevad, no ei saand sellest aru. Aga graafik on seal täitsa olemas ja kiirused on täitsa õiged. Ma ei tea mida ta must veel tahab :D Täiesti sürr.

Samuti oli koolis tore kuulda kuidas kohvikutädi kurtis kellelegi, et ta on haige, väike palavik jne. Et kaks päeva peab veel ära kannatama. Eks see nii ole, kui pole kedagi, kes asendaks ja kõik tahavad ju raha teenida, nii et jah. Ma ei teagi, mida asjast arvata, hirmus kohati. Aga noh, haigeid inimesi ju ümberringi, ei muuda seda miski.

Partycat

Õhtud on mõnusad, mahedad ja rahulikud aga päevad see-eest on täis pöörasust ja tegevust. Väike bensüleerimine laboris, loengud ja muud koolitööd. Täna hommikul ma lausa magasin esimese loengu maha, sest ei olnud üldse tahtmist voodist tõusta ega tekki pealt lükata, kuna tundsin, et toateperatuur on 18'C kandis. Aga magasin end välja ja siis oli palju lihtsam järgmises loengus olla, milles tuli välja, et kaks kolmandiku inimestest peavad oma bakteritest ettekande tegema, nii ka mina - bacillus anthracis. Seda ma tahtsingi, kuna siis saab lisapunkte, mida ma tahan ja tegelt mulle teema meeldib ka :D
Ma nüüd üritan veidi raamatut lugeda, niigi pikendasin tähtaega, kui detsembriks ka ei saa loetud, no siis on küll jama :D

Tänane hommik ei olnud just kõige rõõmsam - endiselt ei tulnud tilkagi aknapesuvedeliku kuskilt ja teiseks, koolis olev printimissüsteemile ei meeldinud mu mälupulk ja seega ma ei saanud oma keemiatehnika protokolli välja prinditud, wuptidoooo. Õnneks, ma saan selle ka meiliga saata.
Praksis tõsteti mu tuju :) Lõbus oli. Peale praksi tegime Leaga väikese lumesõja ja hiljem ka E-ga :D Aga käisin ka laboris ja olin terve päeva telefonita, väga abitu tunne oli. Aga lõpuks saime ikkagi E-ga kokku ja läksime kinno. Vaatasime Surrogaate. Täitsa omamoodi. Ei oska miskit veel selle kohta öelda, seedin veel :D Sellist suur wow effekti igastahes polnud.
Koju sõita oli vahva, maksimaalne kiirus oli 70 ja autod olid kraavis :D Vahepeal käisin isegi teepeenral ära aga jõudsin ilusti koju. Aga mis kõige parem - ma sain piparkoooooke! Yup, kilo piparkooke. Ma olen juba terve nädal neid otsinud. Lõpuks ometi nagu :D No õnneks ei ole palju vajagi, vaid piparkooke. Ja veidi lund, aga siis peaksid õiged jalanõud ka jalas olema. Aga ei, lumi on mõnus ja ilus ja need puud. Huh. Kaunis.
Aga ma olen väsinud. Üritan täna end välja magada :)
Loodan, et keegi sai mu segasest jutust aru kah :p

Tähelepanekuid, juhtumisi eilsest:
Praeguse seisuga eile oli trollis päris mitu purjus meest. Ühtedel oli lausa shampus kaasas. Tuleb ju tähistada, et neljap on. Või siis üks jalutas kurva näo ja õlupudeliga mööda sõpruse puiesteed.
Endal puhus tuul kuklast läbi ja kardan haigeks jäämist.
Autosse jäi suvine klaasipesuvedelik, nüüd ei tule sealt miskit - kas tõesti on voolikud külmunud või suutsin lausa katki teha? Homme vaatame.
Mõne inimesega on äärmiselt tore Kompressoris istuda ja lihtsalt lobiseda, eriti kui seda inimest näeb paar korda aastas.
Igapäev ei loeta mulle nukuteatri ees luuletust nööpaugust!
Mu jänese tehtud enesetapu-veenide-läbilõikamise-kohad paranevad. Järeldus - ära väntsuta jänest.
Sain keemiatehnika protokolli tehtud, nõudis kokku 10 h ja väga palju blonde hetki.
Avastasin, kuidas võib igatseda mõne inimesega suhtlemist. Ravim: mitte suhelda, siis ei tule ka meelde, kui mõnus see on.
Ma olen väsinud. Tahaks puhata. Nädal aega mitte midagi teha. Olla. Aga ei saa. Ma olen väsinud.

Jube lahe on teha protokolli, kui sul pole siiski valemeid, mille alusel seda teha. Ja siis mõistmatult tuleb mingeid graafikuid lugeda. Tõsiselt, juhtmed juba kärssavad :D Homme uurin siis neilt, kes selle on pidanud ära tegema. Pidin ikka kõige raskema protokolli valima.

Eile käisin Kuljuse juubelikontserdil ja väga mõnus ja nauditav kontsert oli :) Tore oli vaadata just neid, kes nautisid laval tantsimist ja andsid endast kõik. Ei kahetse, et käisin. Kui kiruda, siis vaheaeg - 3o minutit - oli veidi liiga pikk. Arvan, et 20 min oleks sobilik olnud, aga eks seal olid vb omad põhjused, millest ma pole teadlik jne. Kahju on ka sellest, et see õnnitlemine kestis põhimõtteliselt tund aega. See on veidi pikk, mistõttu ka palju hiilisid minema ja peale 40 minutit minagi. Oli vaja venna poega vaatama minna.
Oi, vennapoja oli ikka niiiii nunnu, magas rahulikult, kõht oli ju täis :D Ja tegi armsaid kurje hääli :D Kuid juba varakult pandi mu kalendrisse kirja, millal pean last hoidma :D No jah, mis siis ikka, eks me lapsega kahekesi paanitse, tema hoiab mind ja vastupidi. Aga see toimub alles järgmine aasta, nii et pole hullu. Ja tädi Siku andis lapsele esimesed mänguasjad, jeei :D

Tädi

Täna vara-vara hommikul tuli sõnum: Kell 1.16, kaal 3,9 kg - nimelt ma sain tädiks :) Hästi nunnu poisiklutt on, iseloomuga muidugi :D Tahaks juba nii väga teda näha, kuid praegu pean telefonipiltidega leppima.
Njaa, nüüd on minu kui tädi kohustus last hoida. Oeh, millesse ma sattunud olen :D

Täna käisime Regionaalhaiglas eksursioonil - meie grupist 5 inimest ja siis geenitehnoloogide rebased. Kahjuks ma pean tõdema, et rebastel ei ole kombeid, no täiesti kohutav. Tegemist oli vabatahtliku ekskursiooniga, et kui ei huvita, siis palun lahku. Aga nemad aina vadistasid ja vadistasid. Tõsiselt, sa oled haiglas ja sa põhimõtteliselt karjud! Ja veel see, mida nad suust välja ajasid. Tõsiselt, mul ja mõnel teiselgi oli tunne nagu oleks lasteaias (tegelt, lasteaia lapsed oskavad ka paremini käituda). Ma ei tea, kombeid peaksid mõned õppima.
Aga ekskursioon ise oli lahe. Nägime uut korpust, seda mida veel viimistletakse :) Kõige toredam oli see, et peaarst ei saand võtmega sinna sisse, tuli töömees, panikruvikeeraja auku ja voilaa, uks läks lahti :D Geniaalne. Aga nägime ühte uutest op-i saalidest, radioloogia ruume, kuhu ühte me jäime kinni veidiks ajaks. Siis jalutasime mööda korruseid ja koridore pidi, kuni lõpuks jõudsime algusesse tagasi. Ütleme nii, et see uus osa on ikka palju ilusam ja eurom, eriti opi ruumid, laminaarne õhk ja igast muud abinõud, et vältida baktereid. Väga pro. Mulle meeldis. Tähtis tunne oli mööda neid koridore kõndida :D Ega igaüks sinna sattunud veel pole :D Njaa, mõnus.

Samuti on jäänud loetud tunnid, mil ma saan tädiks :)

Nädala vahekokkuvõte

Vahepeal on meeletu nädal otsa saanud ja ma leian jälle aega, et vahest isegi raamatut lugeda :)
Vahepeal oli siis keemiatehnika vaheeksam ära ja peab ütlema, et täiesti meeletult kohutav oli. Ok, ma oskasin kolbpumbast ja settijast rääkida kuid need ülesanded. Tõesti, kui sul polnud terve a4 kõiki valemeid, mis kospektist leida võis, täis kirjutatud, siis sa ülesandeid ära ei teinud. Ja üks ülesanne oli ikka meeletult raske. Ei teadnud, kas nutta või naerda. Igastahes sai positiivse tulemuse peale ära tehtud ja vaatab, kas lähen eksamile seda osa uuesti tegema või kuidas üldse asjad laabuvad.
Samuti sai eelmine nädal sünnipäeva tähtistatud. Vaikselt - kursaõdedega kompressorisse ja väike Solarise külastus (milles me lõpuks pettusime. Ja täiesti võimatu on seal wc-sid leida o_O). Laupäeval käisime sõbrannadega niisama väljas. Külastasime Mack-i (tartu mnt-l). Seda kohta kaunistasid juba jõulutuled ja hiiglama suur diskokera. Alguses oli teenindus kiire ja hea, kuid hiljem ,kui ootasime arvet, no mai tea. Sai vist lausa 20 min oodatud, enne kui arve toodi. Aiai. Ja toidukriitikat - tõsiselt, teravate toitude juures võiks olla vastav hoiatus, sest nii teravat tortillat pole ma elusees saanud ja see oli ikka meeletult peeneks tehtud jalopenot täis. Nicht gut. Terve mu mahl läks sinna ära. Ja neid chipmunk-i pähkleid ei soovita ma proovida, kui te tõesti ei soovi midagi äääääääääärmiselt teravat. Ma selle vea tegin ja ma ei taha neid enam elusees süüa :D No jube. Teistel olid paremad toidud - ühel oli chef's salad ja teisel oli mingi kala. Et need ei olnud vürtsikad. Njaa, teinekord olen targem.

Oeh, millal ometi ma tädiks saan? Koguaeg küsitakse mult seda, kas juba olen. Noup, veel mitte. Ja nädal on üle läinud. Eks nädal veel ja ta võetakse sealt soojast üsast välja :P Mind aga huvitab, et mis talle nimeks pannakse :)

"Lepatriinud lüpsavad lehetäid."

Täna on siis teisipäev. Täitsa tavaline teisipäev, erandiga, et ma võin tänasest kasiinosse minna :D Täitsa mõnus aga ei ütleks küll, et nii vana olen :D Naljakas on see, et paar inimest küsis, et noh, täna siis pidu või kuidas siis tänast päeva tähistad? - vastus on lihtne: õpin keemiatehnika vaheeksamiks :D Kuidas muidu teisipäeva veeta. Aga homme teen kursaõdedega väikese istumise :) Nad olid ju nii armsad ja tõid mulle täna mesilase okset (käi veel looduskaitse ja ökoloogia loengus) ja ühe puhhi raamatu, pole jõudnud seda uurida. Ja parim sõbranna tuli koogiga ja ma sain küünalt ära puhuda :D Wuptidoooo ja lisaks sain palju tahetud mütoloogia raamatu, oeh, ma olen nii rahul. Aga üleüldse on tore, et inimesed meeles pidasid ja häid soove teele saatsid :) (ma endiselt vaatan, kas isa soovib õnne või mitte, homne päev ei lähe enam arvesse, yup, ma kohati ehk õel).

Aga mis tänasest päevast veel meelde jäi. Varahommikune ökoloogia loeng jäi selle fraasiga meelde:"Lepatriinud lüpsavad lehetäid". Tõsiselt, väga tabav ja hea lause :D Ja sealt edasi tuli ka mesilase okse.
Teine tore asi oli see, et päeva lõpuks, ehk viimase loengu ajal hakkasime kursaõega sõna otseses mõttes seebikat kirjutama :D Ma poleks arvanud, et see on niiii raske tegevus. Kõik need nimed ja draamad. Kohutav :D Lõpuks tekkis loosse loogikaauke aga see-eest sai naerda meeletult :D
Meeldejääv ja tore päev :) Nüüd edasi pumpasid õppima.

Keemiatehnika ülesanded on läbi lahendatud ja arvan, et olen enam-vähem valmis homseks tööks. Ühe korra peaks veel probleemsed kohad üle vaatama.
Nonni, viimaseid päevi ma ei ole tädi. Huvitav, mis kuupäev see saab olema, kui ma tädiks saan. Varsti on kihlveokontor üleval; mina ennustan, et homme saan tädiks, aga eks näis. Oodatav kuupäev on muidu teisip, aga eks näis, kas saan sellise sünnipäevakingi või ei. Kõik juba ootavad :) Mul lausa kõristid valmis :D Ja millegi pärast olen mina neist vaimustuses :D Njaa, üliõpilane, mis muud :D

Tänane päev on siis pühendatud veini tootmisele ehk biotehnoloogia referaadi tegemisele. Ja ma pean selle täna valmis saama, nii et no pressure.

Hakkasin just vaatama, millest esmaspäevaks referaati. Mõtlen, et veini tegemine on üks hea teema aga krt, niiii palju materjali! Esmaspäeval on veel üks kt ja kolmap üks tappev vaheeksam. Täiesti kohutav. Ja mu silmad on omade läbi sellest mikroobifüsioloogiast. Liiga palju arvutit.
Aga vähemalt on toas nüüd soe - 18'C. Ma poleks arvanud, et selle temperatuuri juures on mul isegi palav :D

Nonii, kaua valminud (2,5 h) kaunikene artikkel Horisondi jaoks sai valmis :D Kui ma tavaliselt näen vaeva, et tähemärkide arv täis saada, siis seekord pidin ma teksti kärpima, mis on tegelikult isegi raskem tegevus. Oeh, ma ei teagi kas on piisavalt hea artikkel. Tahaks loota, et on.

Tunni pärast tuleb sõbranna siia ja jätkub traditsiooniline kakao ja beverly hillsi õhtu :) Seega - homme läheb julmaks õppimiseks.

Kell oli 9.30 kui inimesed hakkasid imelikku kärsahaisu tundma. Minuti pärast tekkis väikene rahutus ja avastati, et lamp sulab :D Nii algas meie keemikatehnika praks. Väga dramaatiline. Täna tegutsesime soojusvahetiga. Väga lõbus oli jälgida kuidas vee rõhk aina muutub ja siis kraani keerata, et vee surve oleks aina sama. Õnneks saime kahe tunniga tehtud ja kojuuuu :)
Nüüd ootan vennat, et koos puid tooma minna. Üksi on liiga igav minna :D Nii on moraalne tugi olemas, nii minul kui temal, ja nii saab rohkem puid toodud :D Toas on vaid 19 kraadi, nii et mu käed on külmad. Seega - teki alla :D

(ja mu pea endiselt valutab. Märkus, ei tasu pead vastu turnikat lüüa)

Ma olen avastanud, et mul on uus oskus - pea ära löömine. Kohati nagu kord kuus, kahe kuu tagant löön ikka pea ära. Ma ei tea kuidas ma seda suudan. Njaa, neli tundi olen õrna peavalu käes vaevelnud. See ei aita üldse kaasa sellele, et peaksin keemiatehnika praksiks õppima. Homme on siis järjekordne veega mängimine :D Fun. Õnneks päev on lühike, kuid see tähendab seda et peaks mikroobifüsioloogiat õppima ja nt biotehnoloogia referaati tegema. Tegevust jagub, et igav ei peaks olema, kuid oleks vaid seda viitsimist ja tegelikult ja aega ning energiat. Andke motivatsioooooni.

Öösel käis hirmus pauk. Läbi une see võimendus veelgi. Koolis teistega rääkides mõistsin, et see "pauk" või müristamine olla :D Aga jube tore oli kella viiest üleval olla (mis tähendas, et olin maganud vaid 4 tundi) ja kuulata kuidas 5.40 taevas maapeale sajab. Kodust välja minnes oli rahetükid igal pool.
Koolis oli ka lõbus 9,5 h päev. Järjest loengud. Päeva lõpuks olid kõik zombid ja mitmed pidid minema koju patja kallistama. Ja peaks isegi varsti magama minema, kell on ju 21 läbi :D Ehk saab täna kauem magatud.

Vahepeal mulle meeldis, et aeg lendab nii kiirelt, kuid enam mitte, sest koolis läheneb kaheksas nädal, mis tähendab tähtajad ja tööd, vaheeksamid. Ja kõik on ühel nädalal või selle vahetusläheduses.
Praegu tegelen mikroobifüsioloogia ettekande tegemisele - bacillus anthracis. Sellest ei tule siiski nii hea ettekanne kui ma kunagi lootsin. Vaatame, aega veel sellega on. Loodan mustandi valmis saada, et oleks vähemalt millegagi edasi töötada. Ja järgmiseks ohvriks täna on ökoloogia referaat. Tekkis väike dilemma, kas referaat teha kuldkingast või kiirik-kilpkonnast. Vaatab palju ma kuldkinga kohta materjali leian. Ja siis teen ka muffineid. Yup, kui trenni ei saa teha tuleb kaloripomme teha ja süüa.
Kardan, et võtan oma fotoka ja lähen piinan paar hetke seda ilusat vahtrapuud :)

Eile oli prakside päev. Hommik algas keemiatehnika aluste praksiga, teemaks hüdrodünaamika alused ehk siis veega mängimine :D Ja ma üritasin veidi veesõda alustada aga millegi pärast ei läinud eriti läbi :P Aga jah, kaks ja pool tundi veekiiruse mõõtmist. Väga lõbus.
Pool tundi vahet, et jõuda teise majja ja soovi korral süüa. Njaa, üks saiake, et kõht liiga valjult korisema ei hakkaks ja biotehnoloogia praks oligi käes. Juhendi järgi tundus asi palju hullem kui tegelikult. Lihtsalt meeletutes kogustes külvamisi, muud ei midagi. Aga ma suutsin endal kummikinda käes põlema panna. Jube ilus oli vaadata kuidas see sulab :) Näpu põletasin ära ja hiljem sain isikliku jäävanni millega siis praksi lõpuni ringi käisin.
Õhtul läksin sugulasele veiniga külla ja täitsa hea vein oli. Mõtlesin, et võiks uusi veine proovida, et saab ehk oma lemmikveinide nimekirja suurendada :) Ja saigi. Aga hästi tore oli jälle juttu ajada ja end asjadega kurssi viia. Mõnus.

Tänane bioinformaatika II seminar oli äärmiselt huvitav. Asi algas sellega, et tõime üheksa arvutit arvutiklassi, et siis ubuntut sinna installida. Järsku hakkasid arvutid järjest otsi andma :D Nimelt mingi voolu või voolujuhtmete probleem oli - vahetasid juhtme ära, siis arvuti jälle töötas paar minutit. Lõpuks jäi 4-5 arvutit tööle :D Ja tunni lõpuks jõudsid mõned siis ubuntu peale panna ja veidi blastiga tegeleda aga põhimõtteliselt oli väga huvitav seminar :D Millegi pärast ei taheta, et me bioinfot selgeks saaksime, sest esimeses seminaris avastasime, et statsionaarsetele arvutitel pole ubuntut jne jne :D Ühesõnaga tuhat ja üks probleemi on olnud.
Ei tea kas siis täna peale meie tundi olnud geenitehnoloogid said rohkem tehtud, sest halvad arvutid olid välja praagitud ja programm ka ära installitud :D njaa..

Täna oli riski ja ohutusõpetuses väike praktiline pool, nimelt tegime väikest tuld, mida kustatasime. Isegi vabas õhus ei ole pulberkustutid üldse lõbusad. Aga ma olen uhke, et sain splindi pealt ära :D Kes ütles, et naised ei saa seda pealt ära :D Tuli kustus samuti valge soolapilvega ja tuletekiga kustutamist katsetasin samuti. Täitsa lõbus oli. Tänu koolitajate muhesusele oli see mõnus koolitus :) Vähemalt nii palju olen targem, et pulberkustutit kodus ei kasutaks :D aga autos ta võib küll olla.

Ämblikud kaunistavad oma võrke

(pilt: http://www.flickr.com/photos/aussiegall/2083489046/)

Some spiders decorate their own webs with even more elaborate and complex patterns than are necessary. Could they be the best exterior designers on the planet? Certainly from the look of these examples, they would be in the competition but the verdict is still out as to why they produce these extra web configurations. Some scientists argue that it is nothing more than ’spidey’ aesthetics.

As a certain Miss Aniston used to say, here is the science. The structures are known as web decorations but the more scientific name for one is stabilimentum. In the plural they are known as stabilimenta and the name came about because of a mistake. When first studied the decorations were believed to be used in stabilizing the web of a spider – and there you have the term stabilimentum – get it? However, this theory is generally dismissed these days – although it is obvious to one and all why early scientists may have thought this.

loe edasi - http://scienceray.com/biology/zoology/the-spiders-that-decorate-their-own-webs/

Hommikul olin liiga väsinud, et ökoloogia ja looduskaitse loengusse jõuda ning nagu kuulda oli, rääkis õppejõud 150 km/h. Ja eksam pidi juba detsembri alguses tulema.
Mikroobifüsioloogiasse ma jõudsin ja ütleme nii, et ma lugesin seal "Normaalne söömine". Ma poleks jaksanud kaks tundi järjest seda juttu kuulata :D Aga mida head ma siis teada sain:

Normaalse söömise põhiprintsiibid: Päevas peaks sööma vähemalt 250 g puuvilja, 250 g juurvilja (taimne kraam peaks andma päevasest toidust 75...85%). Teiseks, söö nädalas 3...4 korda kala, pruugi lahjemaid piimatooteid, söö linnuliha ja tarbi mune. Kolmandaks, söö nädalas kord või paar tükk taist liha.

See on väga üldine ja lühike kokkuvõte. Pool raamatut on veel lugeda. Erinevate toiduainete kohta on eraldi peatükk, mis on väga hea. Arvan, et saan uusi teadmisi ka juurde :)
Praegu on jube uni aga peaks midagi kasulikku hoopis tegema. Mõnda referaati või midagi lahendama. Oeh, eks need jäävad ikka viimasele minutile :p

Nonii, lõpuks on mu rehv korras. Õigemini ventiil oli katki. Ma enam ei mäletagi kui kaua ma käisin üle päeviti kummi pumpamas. Kolm-neli kuud lausa :D Oeh, ma olen ikka laisk olnud :p Vähemalt nüüd seda muret pole.
Oma artiklitega sain ka ühele poole, nüüd vaja veidi küsimusi koostada ja veidi keemiatehnikat teha. Masendavalt palju on koguaeg teha. Oh joy.

Nonii, nüüdseks läheb teine päev haigena koolis käia. Pole üldse lõbus. Väsimus ja loengutes ei saa korralikult nuusata :D Ja olen märganud, et umbes pool kursust on haiged :P
Väsimuse tõttu pole üldse tahtmist tööl käia. Homme peab siis reaktsiooni tegema. Ja ma lootsin, et saan oma vabat reedet nautida aga tundub, et ma pean ühe väikese asja pärast linna kobima. Ja endiselt on dilemma millal reaktsiooniprodukti puhastada, no ei ole tahtmist.
Liiga palju kohustusi. Ei jõua oma asju tehtud. Andke mulle vähemalt aega, et haige olla!

Vesi

On palju kuulujutte kui palju vett peaks päevas tarbima. No täiskasvanu vajab päevas vett 28-38 ml kehakaalu kg kohta. Kuid meeles peab pidama seda, et toidust ja muudest jookidest saame ka vett (muideks, kohvi on vett väljutava toimega, nagu ka alkohol). Väiksed lapsed vajavad rohkem vett ja samuti vanurid peaksid päevas 3-4 klaasi vett jooma, kuna neil võib väga lihtsalt varjatud veevaegus tekkida.
Praegu on väga popid mineraalveed, kuid mis on mineraalvesi? Geoloogiliselt on see põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühenidte jms. rohke sisalduse või muude omaduste tõttu ravitoime. Nt rauarikast mineraalvett kasutatakse (vannidena) kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral, sulfiidide ja kloriidide rikas mineraalvesi on näidustatud seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste korral jne. Kuid nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja CO2.

Kõrge vererõhuga inimesed peaksid vältima naatriumirikaste (sisaldus üle 200 mg/l) mineraalvee joomist (liigne Na ähvardab organismi tursete ja geneetiliselt eelsoodumuslikke inimesi ka kõrgvererõhktõvega).
Vesi on küll tervislik, kuid kestev väga rohke ülemäärane vee trabimine koormab südant ja neerusid.

Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T. "Normaalne söömine"

Laupäev oli liiga veider. Peale lõunat sai Külade päeval jalkat pildistatud ja nagu oli oodata tuli võit meile :D Yeah, oleme jalkaässad :D Minu andmete kohaselt võitsime 3:1. Vastaste ühe värava lõi väravavaht :D Koomiline. Pildid on veel digikas.
Hiljem sai jamatud, et kellega saab sealt koju jne jne. Noh, kell 17 läksime sõbrannaga sealt ära, et kohe tagasi tulla. Võtsime bensiini ja sõbranna automured algasid. Õnneks saime bensukast ära aga kui me tahtsime minu maja juurest ära saada see ei õnnestunud. Auto ei läinud käima. Niisiis tuli üks auto meid peale võtma ja siis teine. Lõpuks jõusime peoplatsile tagasi. Järgmine päev läks auto jälle käima ja nüüd ta jälle ei käivitu :D Väga sürr. Eks nädala lõpus kuuleb ehk mis viga on.

Mis kell jalka on? :D

Ma ikka oskan :D Helistasin omast arust ühele tuttavale ja tuli välja et vana nr, hiljem nägin jah, et mul on selle inimese kolm nr-t. Aga siiski jõudsid tundmatuga rääkida :D Küsisin, et mis kell jalka hakkab :D Ja ta hakkas saatekavast otsima :D Aga ma ei mõelnud seda jalkat ja siis ma lõpuks sain aru, et vale nr aga ma ei öelnud seda :D ütlesin et ok ja lõpetasin kõne ära :D Väga naljakas aga väga armas temast saatekava lapata ja täna vist on isegi telekast jalka :D

Kritseldused

On tekkinud veebisait, mis "kogub" ja avaldab inimeste kritseldusi. Väga lihtsalt saab ka enda kritseldusi sinna saata või lihtsalt uurida, mida inimesed kritseldavad kui neil on igav :p
Aadress on siis siin: http://www.doodurls.com/

Kolm koolipäeva on möödas ja märksõnaks on augud. Enamasti kaks tundi ootamist. Väga nüri. Eile nt sai end kella kaheksaks kooli aetud ja tuli välja, et külalislektor mõtleb oma kooli kalendri järgi ehk siis Tallinna Ülikooli lektor unustas meid teavitada, et see nädal ei toimu õppetööd, niisiis me veidi kirusime, et oleks saanud ju magada. Mis siis ikka, läksime sööma.
Täna oli jällegi kahetunnine auk, kuna lektoril said slaidid otsa :D Njaa, jällegi sööma, et end lineaaralgebraks valmistuda ja ütleme nii, et see saab kõige raskem aine olema. Ja homme on harjutus, wuhuuuu.

Vahekokkuvõte

Mis siis vahepeal toimunud on?
No purjetamine jäi reedel ära kuna tuul oli liiga vaikne. Täielik ebaõnnestumine ja nüüd ürita jälle leida aega, mis kõigile sobiks :S Ja eks lõpuks on merel veel külmem ka. Tegelt mulle meeldib meri aga mulle ei meeldi paadi või muu sõidukiga merel olla. Jään kergelt merehaigeks :D ja see pole ju meeldiv.
Aga neljapäeval käisin inimestega Väärituid Tõpraid vaatamas ja krdima hea oli! Järjekordne Tarantino film ja mulle meeldis. Väga värskendav oli näha sellist julmust :D Kordagi ei läinud silmad kinni. Üritasin mitte ühtegi hetke maha magada. Aga ei, mulle meeldis ja sobis see film :) Kellele meeldib vägivald ja veri, skalpimine ja kättemaks, siis palun, minge vaadake ;)
Nv oli rahulik, nautisin vabu päevi. Ja täna algas kool ja ma suutsin esimese harjutustunni kell 8 "maha magada", nimelt ma polnud tunniplaani muutust märganud :D Õnneks polnud hullu ja sain kogu vajaliku info kätte. Aga muidu oli veider koolis olla ning jällegi pole seda kannatust, et poolteist tundi järjest ühe koha peal istuda :D Peab jälle ära harjuma.

Unenägu

Ma pole nii imelikku unenägu juba ammu näinud :D Nimelt ma parkisin oma auto "kooli" juurde ära ja istusin veidi aega autos. Järsku nägin kahtlast meest suurte villaste kinnaste ja summutiga püstoliga. Nii lasti minu ümbruses liikunud kaks meest maha. Ise liikusin selle ajaga välja, auto varju peitu. Aga noh, mõrvarile ma ei jäänud märkamatuks ja läbi auto sain kuuli otse pähe :D Kõige toredam oli see, et ma teesklesin, et sain surma. Mis teha, unenäos ei tapa kuul pähe. Hiljem sain teada, et mingid hullud hakkasid võidu tapma, et kes saab kõige rohkem inimesi tapetud enne kui kinni võetakse. Päris fun.

Eelmine nädal on läbi ja jube mõnus on hommikul kaua magada ja mitte tööle minna. Seda mõnu on veel nädalakese ja siis hakkab kool ning pean välja uurima, millal jõuan tööl ka käia.
Igastahes nädala lõpp oli tihe. Reedel sai kursapeol/sünnal käidud. Mõnus pikk sõit. Ja ma tõsiselt pole enne pidanud kesklinnast läbi sõitma, nüüd olin sunnitud :D Õnneks siis pole hullu, kui sul on linna tundvad inimesed kõrval. Jalakäijana ma tunnen ikka kesklinna paremini kui autojuhina :D Õnneks jõudsime tervena tagasi.
Läsnas vaatasime etendust "Uljas neitsi". Kivirähk oskab kirjutada. Külateatri kohta oli väga hea tase! Mulle väga meeldis. Oli kohti, kus võis kõht kõveras naerda, mõnus :)
Kursapeolt koju tulnud andsin oma jänkule süüa ja läksime sõbrannaga Tallinna, et võtta peale inimene, kelle juurde Tartu me läksime :D Mäo statoilis tegime peatuse ja ma ütlen, et ega igapäev sa ei kuule, kuidas Tõnis Mägi laulab "..olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi.." :D Tartus käisime kaubamajas :D ja Genklubis. Kahjuks oli see filmimuusika igavavõitu. On ka paremat valikut aga seekord seda ei kuulnud :( Kuid esinejad olid head. Oeh, ma ei mäleta, mis nende nimi oli. Aga ei, noored näitlejatudengid laulsid rahvalaule ja hästi :) Ja zavoodi minnes küsiti dokumente :D sõbrannaga läbisime kontrolli aga teistel polnud dokumente kaasas :D Njaa, seega jäi minemata.
Kodu poole sõites tundus Mäo ikka kohutavalt kaugel, nimelt tahtsime statoilist hotdogi, aga mõtlesime, et Mäeküla pubi on parem valik ja oi, millise juustušnitsli me saime, kohutavalt suur oli teine. Tund aega sõime seal. Mõnus, meenutasime veidi ka seda aega kui me esimest korda sinna sattusime. Aga samasse lauda ei istunud :D Lõpuks jõudsime ka koju ja mina läksin kohe magama ära :D
Kahjuks polnud Tartu just see mida lootsime ja ka ajast jäi väheks, kuid aasta korragi peab sinna sattuma :)

Lightning helps create artificial blood vessels

Lightning bolts could help create artificial organs, according to new research by scientists at Texas A&M University.

An electrically charged block of plastic gives way to a series of tunnel-carving lightning bolts when a nail is driven into it. Adding human blood vessel cells to the tunnels could create a template upon which an artificial organ could grow.

"One of the biggest problems in tissue engineering is how to create a vascular network to feed the growing tissue," said Arul Jayaraman, a professor at Texas A&M who, along with his colleague Victor Ugaz, co-authored the study that appears in the journal Advanced Materials. "The structure of these networks closely resembles the human vasculature."

The artificial organs begin as clear blocks of biodegradable plastic about the size of an inch-thick stack of Post-It notes. An electron beam fills the block with electricity, then the scientists drive nails into either end of the plastic block.

With each strike of the hammer, lightning streaks through the block and exits through the nail, leaving tiny tunnels in its wake. "It's pretty spectacular," said Jayaraman. "It looks just like lightning bolts."

These tunnels are remarkably similar to the capillary system inside the human body. At their largest size, where the nails are driven in, the lightning induced tunnels are about the same size as veins and arteries. In the middle of the block, the tunnels are smaller, about the same size as capillaries.

The tunnels also connect with each other; fluid that goes in one side comes out the other. The streaking of the lightning might seem random, but it penetrates all areas of the block, ensuring an adequate blood supply to the entire organ.

The entire process takes only a few seconds. That's much faster and cheaper than previous efforts to create 3D artificial channels, said the researchers.

Veel: http://www.msnbc.msn.com/id/32509657/ns/technology_and_science-science/

Nonii, minu pooleteise nädala pikkune puhkus enne kooli. Tegelikult on enamus päevi mul julmalt ära planeeritud :D Mis pole tegelt väga tore, sest tahaks lihtsalt olla ja raamatut lugeda ning muusikat kuulata.
Kuid auto on korras :D Sain teada, kus mõned andurid asuvad ja ei asu ning, et pidurivedeliku suhtes on andurid väga tundlikud. Vot, kui juba poole peale läheb, hakkab auto "karjuma". Mis on iseenesest hea.
Eile käisin ka maal. Ütleme nii, et õelust täis seltskond. Nagu tõsiselt. Ja siis oodatakse sind ikka tagasi aga kuidas sa suudad sinna tagasi minna, kui tead, kui õelad mõned inimesed on. Vastik tunne tekib.
Tänagi on tegus päev ja ma ei maganud hästi, nii et tahaksin lihtsalt olla ja oodata, et enesetunne paraneks aga noh, sellist luksust see nädal ei ole. Õnneks telefon on laetud, et kui sõbranna peaks helistama, siis telefon ei ole välja lülitatud ja paanikat pole :D
Mõnusat nv ;)

(Viimane) tööpäev

Hommikul söödi muffinid päris ruttu ära :D Juhuuuu ja mustikamuffinid läksid kõige rutem ära :D Noh, tore kui inimestele maistses :)
Tööl sain vähem tehtud kui plaanitud. Filtrimisest (mida ma teen juba 4 h) pole kaugemale jõudnud ja ei jõua ka. Muidu oleks vaja veel ekstraheerida, kuivatada, filtrida ja kontsentreerida. No jah, jääb teisele inimesele teha :D
Kohati on kahju siit ära minna aga ma juba ootan väikest puhkust. Kuid see ei alga täna, kuna kell 17 on koosolek ja siis ruttu koju, et mehhaanik saaks mu auto üle vaadata. Jumal tänatud, et ta on tagasi :D Ja tõsiselt, ma ei talu enam neid autojamasid. Varsti ma olen ise juba automehhaanik valmis. Eks näis,kas on midagi viga või on lihtsalt andurite viga. Üldse, tahaks uut autot :D siis lihtsam, kuid siis teised mured. Autohooldus maksab nagunii ju :D Njaa, igal asjal on kaks tahku.
Ma tagasi tõmbekapi taha ja surgin oma filtri kallal.

Meeletud päevad. Hullult tegemist ja jooksmist. Tänane tööpäev polnud siiski nii lebo kui ma lootsin. Sain aruande tehtud ja pidin uut reaktsiooni tegema, no tere tali :D Mul on sellest reaktsioonist juba kopp ees. Tüdimus. Homme ülestöötlus. Seega täispikk tööpäev, looda sa, et viimane päev on lihtne.
Peale tööd on koosolek ja siis ruttu koju ja vaadata täpsemalt, mis värk mu autoga on. Ilma selguseta ma ei saa oma paari pikemat sõitu teha. No jah, las see vanaema olla seal maal :D Aga kursapeole tahaks ikka jõuda ja väike koogidilemma on sellel juhul kui ma ei saa autoga minna, oeh. Miski pole lihtne.
Praegu on köök muffinilõhnadega vallutatud- teen töö juurde homseks :)
Ja nüüd jalka pilte netti panema. Peegelkaameraga tuleksid paremad pildid :(

Tööst ja koosolekust

Kaks viimast tööpäeva ja siis on kõõõõõik, noh, nädalaks ajaks kõik, sest koos kooliga hakkab jälle ju koolilaboris töö pihta :D
Viimased päevad olen "kontoritööl", kirjutan aruannet. Eile jamasin terve päev tabelite ja graafikutega. Peale viiteteist graafikut läks mul lugemine sassi. Ma sain eile peaaegu aruande valmis, aga imede imet, õhtul lausa ajati töö juurest ära (kolleegi sünnipäevale mindi) ja mul jäi paar väikest asja tegemata. Ma muidugi ei saanud eile sünnipäevale minna kuna õhtul oli koosolek, mis oli väga informatiivne. Kõige vajalikum info mis ma sain käis TTÜ parkimise kohta. Nimelt kohe kooli alguses ei lähe parkimine tasuliseks aga see ei jää tulemata. Novembrist pidi tasuline juba olema. Samuti pidi uus raamatukogu novembris avanema. Raamatuid saab muidugi juba varem, ma ei tea veel kust :D Majandus ja haldusmaja avatakse 31.augustil (oli vist nii), tähtsad tegelased pidid kohal olema.
Ma pean nüüd tööle tõttam ja homseks teen töö juurde muffineid :)

Koletislik rügement

Neljapäeval lõpetasin T.Pratchetti "Koletislik rügement" lugemise. Kui ma sain edasi esimesest kümnest leheküljest, avastasin, et sellest tuleb väga nauditav raamat. Nagu Pratchettile omane ei puudunud sellestki raamatust tuttavad tegelased ning huvitavad üllatused.
Raamat algab sellega, et Polly astub poisik maskeerituna sõjaväkke, et leida üles oma vend Paul. Muidugi on sõjaolukord jne, kuid kogu see seiklus, mis toimub rügemendi jõudmiseks kindluse juurde on mõnus. Rügemendis on veel vampiir, troll jt sokkide omanikud.
Väga mõnus raamat oli! Paar lõiku siit ja sealt:

Vimes ohkas. "Ei Clarence, see riugas on vana ja kulunud. Peaks olema võimatu pesunaisteks riietatud mehi kindlusesse sokutada. Jumalate pärast, kolmel neist olid vuntsid!"


"Mis see on, mille tegemiseks mee püsti tõuseb, naine istub ja koer jalga tõstab?" -"Käe andmiseks."


"Täpselt nii, Väle. See on puskar. Kus iganes rohkem mehi kokku saab, leiab keegi neist midagi, mida kummisaapa sees kääritada, vana teekannuga destilleerida ja siis oma semudele äritseda. Lõhna järgi otsustades on see siin rottidest tehtud. Keskmine rott käärib hästi. Tahad proovida?" -Seersant Jackrum.

Jalgpalline lõunaaeg

Täna toimus jalgpalli eelvoor 5.septembril Humalas toimuvale finaalile.

Viimane mäng oli Harku järv vs Humala, seis 4 - 2.



Järgmine mäng oli Kumna vs Harku järv kus lõppseisuks jäi 3 - 1.




Esimene 30 minutilises mängus astusid vastamisi Kumna ja Humala. Mängu võitis Kumna 8 - 0.





Finaali läksid Kumna ja Harku järv.

Oeh, Aga mulle meeldivad komad,

Mul juba üleeilsest saati pole hea tuju olnud. Üleeile algas siis interneti jama, mida üritasime kella üheni öösel lahendada. Asjatult. Seega öösel ma eriti magada ei saanud ning seetõttu oli hommik väga raske. Tööl pidin 11 tabelit ja graafikut tegema. Ja ma ei teadnud, et kui sul on komakohad, siis sa ei tohi koma kasutada vaid peab punkti kasutama. Vb olen lihtsalt blondiin. Aga jah, selle asja avastasin alles peale lõunat, kuid suure peavaluga sain asja tehtud.
Siis suundusin Roccasse, kus otsisime kursaõega kursaõele kinki. Kahjuks pean tõdema, et see pikk poe peal jalutamine ei olnud lõbus, väsimus ja kõik. Muidu oli tore.
Kodus peavalu suurenes. Ja ma sain alles keskööl voodisse ning kell kuus hommikul äratas mu truu jänes mind muidugi ülesse ja nii iga viie minuti tagant. Mitte mingi valemiga ei lase ta mul korralikult magada enam. Varsti võtan tal munad maha, jah, vot nii palju ma armastan korralikku und. Ning hommikul, tahtsin maja eest välja tagurdada ja muidugi naabri koer istub keset teed ja ei liiguta ennast. Ma oleks tahtnud psühhoks ära muutuda aga kõigil olid aknad lahti, nii et ma talitsesin ennast. Koera õnneks mahtusin ma imekombel teisest kohast välja.
Lihtsalt ei ole minu nädal. Ei see, ega järgmine, sest see nädal on ainult üks puhkepäev (laup-ti on ju tore tööd teha) ja järgmine nädal on igast üritused, asjaajamised ja reisimised(?). Liiga palju. Ja varsti ongi kool käes ka. Kas ma üldse jõuan puhata?

Kokkuvõte- rulad on toredad.

Teate, odavad rulad ei ole lõbusad- liiga ruttu tulevad rattad alt ära :D Saime umbes pool tunnikest oma oskusi arendada, kui käis kraks ja rattad tulid alt :D Kui meil oleks siin korralik tee, kus rulaga sõita, ostaksin isegi korraliku rula. Aga kuna ei tule siia uut teed, ei tule ka rula.
Jube mõnus oli rulaga sõita. Viimati ma sõitsin sellega lapsepõlves ja siis nägi sõitmine täiesti teine välja - põlvili rulal ja teise jalaga lükkasid hoogu :D Aga nii sai päris kiire hoo isegi sisse. Kokkuvõte- rulad on toredad.

Äike

Leidsin huvitava artikli äikesest (kliki mind) . Ma arvan, et see on just sobiv lugemine selleks nädalaks, kui lubas homsest sadu ja äikest :)

Mõte rahulikust reedest kadus pool kümme hommikul, kui juhendaja ütles, et nonii, paneme seitse(!) reaktsiooni korraga käima. Peale seda teadsin, et sellest ei tule kerge reede.
Reaktsioonide ülespanekuks läks kokku kaks ja pool tundi, millest tunni veetsin puhtalt pH-d reguleerides. Täiesti võimatu asi ikka. Seitsmenda juures sain 3 minutiga pH paika, kui esimesel läks kakskümmend minutit. Ilus vahe.
Siis sain veidi puhata ja mu lõunasöök, milleks oli smuuti, oli juba soojaks läinud (hommikul sulatati külmkappi). Nii, et kosutav jook jäi ära. Ja sain seitset protokolli teha ja siis veidi koristada.
Enne minekut võtsin ka proovid ja mida oli näha - mitte midagi :D Eks esmasp näeb täpsemalt, kas mõni reaktsioon läks üldse edasi.
Terve nädal on kerge ja siis reedel, kui on juba puhkus ja nv meeles, antakse nii karm töö :D

Täna kuulasin esimest korda audio-raamatut/õpikut roolis olles ja peab tõdema, et teekonnale tagasi vaadates on mul mälulüngad. Ma ei mäleta kuidas ma tööle lõpuks jõudsin :D Keskendumine oli siiski sunnatud kuulamisele ja kordamisele (tegemist siis saksa keele audio-õpikuga) ja sõitsin vist autopiloodil :D Vähemalt maanteel küll. Linnas olles juba teadvustasin, kus olen. Vähemalt seegi hea.
Kohati on mõnus aega maksimaalselt ära kasutada aga tuleb jääda ettevaatlikuks :)

"Hic"

Täiesti kohutav- ma olen juba kümme minutit luksunud.

A hiccup or hiccough, is the spasmodic contraction of the diaphragm that repeats several times per minute. In humans, the abrupt rush of air into the lungs causes the epiglottis to close, creating the "hic" sound.

Ei suuda enam hinge ka kinni hoida ja värki. Keegi võiks mind lihtsalt ehmatada :D

Muideks, te ei kujuta ette mitu korda päevas ma kuulen töö juures sõna shit. See ei ole isegi enam naljakas :D Jah, esimesed paarkorda oli naljakas.

"Meil pole voolujuhet"

Eile õhtul leidsin end Von Krahli baarist, nimelt oli toimumas üritus Von Krahli laiv neljapäevad! Esinesid: Phlox, One Dollar Project, Shelton San. Sinna minnes polnud mul aimugi, kes esinevad. Lihtsalt läksin kooliõele seltsiks. Sinna jõudes, tegi Phlox heliproovi, mille nad lõpetasid kell kümme ja kontsert pidi algama kell kümme. Kas algas? Ei. Kell 11 tuli siis Phlox lavale. Ignoreerides paari virr-varri oli Phlox täitsa hea. Jazzilik. Kahjuks saksofonist meenutas mulle liiga palju ühte inimest. Tõsiselt, nagu koopia, ainult 30 aastat vanem! Hirmutav.
Siis oli poole tunnine paus, kus DJ-d lahutasid inimeste meeli ja kõrvu. Seejärel tuli ODP, kes minu jaoks ei tekitanud seda tunnet, et nüüd koju jõudes otsin nad netist üles ja hakkan kuulama. Ja heli oli kuidagi paigast ära, minu jaoks. Ma ei kuulnud kitarre väga hästi, trummid käisid üle.
Siis veel pool tundi olemist, kell oli üks läbi (üritus pidi kell 1 lõppema). Jalad ka ei kandnud enam eriti, valede jalanõudega ei tasu kuhugi minna. Igastahes, pool kaks tuli lavale Shelton San ja ma kahjuks pean tõdema, et igakord kui ma bändi nime kuulsin, kõlas see nagu Elton John :D Eriti, kui pole bändi nime enne kuulnud. Umbes 20 minutit peale laivi algust, võis tunda kärsahaisu. Nimelt võim oli otsad andnud ja ma pean tõdema, et see impro mis nad, laulja ja helimees(?) tegid oli õhtu nael :D Ma ütleks, et uus suvehitt- "Meil pole voolujuhet". Nimelt, toodi uus võim ja seejärel otsiti voolujuhet :D.
Aga jah, läksime enne lõppu ära, kuna, nagu näha, istun ma täna tööl ja peale nelja tunnist uinakut ma pole kuigi ergas. Muidu oli tore öösel Tallinna vahel sõita, eriti tundmatus kohas. Ja nagu ma kartsin ei jäänud ära kohustuslik kohtumine metsloomaga- rebasega. Tervisi sulle, rebane :)

Hääletajad

Tihti võib teeääres kohata hääletajaid. Ja tihti ma olen mõelnud, et võtaks mõne peale. Kahjuks ma siiski ei julge üksi olles hääletajat/hääletajaid peale võtta. Ja kui võtaksingi, siis arvatavasti mõne tüdruku, kuna kes neid poisse teab :D Üks päev oli üks noormees ja ta nägi liiga kahtlane välja, et ma ta peale võtaks. Ja tavaliselt on üldse nii, et kui ma näen kedagi, kellele kohe tahaks küüti pakkuda, siis pean kahe kilomeetri pärast nagunii maanteelt ära keerama, et pole mõttetki.
Aga kas on nii, et tüdrukuid võetakse meelsamini auto peale kui poisse?

Igatsused

Naljakas, mis asju võib aja jooksul igatsema hakata. Ma igatsen kolonni tegemist (kolonnkromatograafilist puhastamist). Mis siis, et vahest võis kuni 60 katseklaasi tulla aga see oli mingisugunegi tegevus. Kuid millegi pärast ma kardan, et sügisel saan ma nagunii piisava koguse kolonne teha, et paariks aastaks on jälle kopp ees :D
Ja ma igatsen neid tuttavaid lõhnu - etüülatsetaat, petrooleeter, metüleenkloriid. Lõhnanarkomaani tunne tekkis korraks. Need on igastahes lõhnad, mis ei aja iiveldama. Nt, liiga palju isopropüülamiini lõhna ajab südame pahaks (antud juhul mõtlen liiga palju all rohkem kui kolme hingetõmmet). Üldiselt amiinid pole meeldiva lõhnaga. Igatsen labori kodusust.

"That's something that Samantha would say"

Nägin eile "Brünot" ja ma julgen väita, et ma pole nii haiget filmi enne näinud (Boratit ma pole näinud, nii et neid ei oska võrrelda). Ma isegi ei mäleta kui kaua mul suu imestusest lahti oli. See oli tõesti šokeeriv, kuid ma oskasin seda komöödiat sealt otsida, muidu oleks vist liiga paha hakanud. Kui teile meeldivad haiglased filmid ja gei armastuslugu (sest see oli ju seal tegelikult sees), siis palun väga :D
Aga jah, haiglaselt häiriv film :D Kahju neist, kes seal kaasa lõid.
Haiglane ajaviide :D

Ma ei mäleta paljut, kuid ma mäletan su viimase sünnipäeva ühte hetke. Mäletan, kuidas lilli oli hästi palju, et ma pidin need ise koju tooma. Lilli oli palju, kuid mulle jäid meelde flamingolilled. Need olid nii suursugused ja tugevad, teistsugused. Olin õnnelik, et sain neid kanda. See oli seitse aastat tagasi ja siiani meeles. Loodan, et see ei unune, sest rohkemat ma ju ei mäletagi :(
Tänane äike ja valju müristamine oli sobilik. Vahest sajab.

"It has been said, 'time heals all wounds.' I do not agree. The wounds remain. In time, the mind, protecting its sanity, covers them with scar tissue and the pain lessens. But it is never gone."

Rose Kennedy

Hea näide mõne inimese tööpäevas:
kella poole kümneks tööle.
Kell 11 korraks välja. Poole tunni pärast tagasi tööl.
Kell pool 1 lõuna.
Kell 15 väike uinak arvuti taga :D

Väga koomiline lihtsalt.

Liiga palju mõtteid peas. Njah, selleks ju sõbrannad ongi :D Aga kohati tundub, et see on see, mida ma vajangi aga kui vaid ajad klapiksid oleks parem. Keeruline. Aga vb isegi tehtav. Eks siis näeb, selle ideeni on aasta-kaks aega :D

Eile võtsin osa on-line pokkeriturniiri Guinessi rekordist..eelmine rekord oli 35 000 mängijat, seekord oli 65 000 mängijat. Pidasin kaks ja pool tundi vastu ning jõudsin 11 000 hulka. Võin täitsa rahul olla ja kõhutunne ei vedanud alt :)Tore üritus.
Ja laup oli ka tegelikult tore, kui jätta paar asja välja. Praegu on maailmas vaid üks inimene, kellega veinitamist ma naudin, sest see kõik on ju niiii koomiline :D Aga peaks äkki uue lemmikveini leidma. Kuigi praegune lemmikvein läheb iga korraga vaid paremaks :D
Nüüd tuleb aga intensiivselt tööd edasi teha. Imestan isegi, et esmasp läheb nii ruttu, tavaliselt aeg ikka venib :)

Viimastel päevadel on mind häirinud kaks asja- koridori sülitamine ja suunatule mitte näitamine.
Kas mõni inimene tõesti ei suuda 40 trepiastet ilma sülitamata olla?! Kui sul on tõesti nii suur kihk sülitada, siis tee seda õues, mitte koridoris, kus on näha ka kõigi eelmiste süljelärakate jäljed! Üldse, milleks sülitada? Ja sülita oma kodus kui niiiiiiii suur tung on!!!
Teiseks, autojuhid, kes ei kasuta suunatuld. Tõsiselt, võtad maanteel hoo maha ja siis ma pean teadma, mida sa teha tahad. Üks pööras vasakule aga kui ma oleks möödasõitu tegema hakanud? Jah, minu viga, aga ikkagi, kasutage oma suunatuld, ega see ilma asjata seal ole.
Huh, sain selle välja öeldud. Nautige mõnusat nädalavahetust!

Äratus!

On tavaline, et reede hommikul tuled tööle ja oled unine ning mitte üldsegi ärkvel. Heh, ei pea isegi reede olema, esmaspäev oleks tegelikult sobivam. Igastahes, enamus inimesi on tööle jõudes unised ja ootavad puhkeruumis kohvi valmimist, et nautida seda aroomi, mis üles ärataks. Kuid kohvist ergutavam on hommikune tuletõrjealarm. See on nii vali, et seda ei anna ignoreerida ja samas, saad jälle välja värske õhu kätte ning see juba turgutab. Samuti tekib uudishimu, et mis nüüd lahti on ja kus. Uni on justkui pühitud. Aga mina olen endiselt unine, vahest lihtsalt ei aita reedene tuletõrje alarmgi :D
(Aga kas tõesti meid oli niii vähe tööl või ei suvatsenud kõik välja minna?!)

Vikerkaar

Pärast vihma rõõmustab värviline kaar ikka meie silmi. Kuid mis on vikerkaar? Miks see on ringikujuline ja kindla värvijärjestusega?

Tegemist on optilise nähtusega, millel on kindel värvide järjestus - vastavalt lainepikkuse kahanemisele: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne. Seega seitse värvust, kuid need pole sageli kõik korraga selgesti eristatavad, vaid üks või teine värvus võib-olla ülekaalus (erandid kinnitavad reeglit - vt http://www.24tundi.ee/?id=140617). Värvide jaotusel on ka sünoptiline väärtus - kui punase värvuse osakaal vikerkaares suureneb, võib oodata ilma halvenemist. Lihtsalt suurem punase värvuse osakaal ei tähenda midagi, vaid loeb selle osakaalu muutus. See on seletatav vihmapiiskade suuruse muutumisega.

Vikerkaart näeme maa pealt alati kaarena, see tähendab ringi sektorina. Tegelikult on vikerkaar ringikujuline, kuid alumine osa jääb silmapiirist allapoole. Seega - kõrgemast kohast või lennukist vaadates saab näha vikerkaart ka täisringina: vt nt https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixPRKhyvlwdkHPoQaOx2jyk3eNzbywCNGJmD0dzpuQz7Zj0XZSQY0AeoykKOX3utGc46zskbcOsDVsNZ9JYtMAzzv4w2lvLFFxHgDmG-Vn91n-zoIBRNaSw2D_7hBvV3axoIziHZW0DNM/s400/fullCircleRainbow.jpg Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha, seega on vikerkaar juuni-juuli südapäeval Eestis nähtamatu, sest jääb allapoole horisonti. Kuskil kõrgemal seistes näeksime siiski pisut vikerkaare ülemist osa.

Lõigud Horisondi teadusblogist- http://www.horisont.ee/node/1168
Autor Jüri Kamenik

Aeg lennates õli varastab

Kas eile oli ametlik "aeg läheb kiiremini" päev? Nimelt kuulsin mitmelt inimeselt, et eilne päev sai meeletult kiiresti läbi. Nii ka minul. Juba hommikul vara tormasin tööl ringi (ühe reaktsiooni lõpetasin ja hakkasin ülestöötlust tegema ja teisega alustasin). Jalad olid päeva lõpuks valusad. Nii pole juba ammu olnud. Täna saan jälle ülestöötlust teha, kuid siiski peaks veidi rahulikum päev olema.
Täna hommikul mõtlesin autol õlitaset kontrollida ja nägin, et jahutusvedelik, mida ma laupäeval just juurde panin, oli otsas o_O ja muidugi polnud märkigi mootoriõlist. Kohutav! Pean ikka selle blokikaane tihendi korda tegema. Ok, mitte mina aga mehhaanik :D. Valasin siis õli juurde ja tulin tööle ära. Jahutusvedelik sai laup ju otsa ja ma märkasin, et mul on pagasnikus kokku 8-9 l mootoriõli anumat :D Meeletu. Aga vähemalt ei pea õlivahetuse pärast muretsema, saan sellega ise hakkama :D Aga jah, ega see autole tervislik ole.

Kortisooli tase on langenud ja olen rahulikum. Päev oli teistsugune kui eelmised aga plaanitud asjad sain tehtud :)
Varsti jooksma, millega alustasin eelmise nädala neljapäeval. Siis oli tahtmine suur. Reedel käisin ka. Nüüd täna. Vaatab kas suudan terve suve vähemalt kaks korda nädalas jooksmas käia. Arvan, et see pole liiga kõrge siht.

Ma tahaks puhata. Väsinud olen. Teen aina plaane ja paari hetkega need purustatakse. Tänaseks olid mul plaanid tehtud ja siis keerati kõik pea peale + väike avastus töö juures. Njaa, stress ja kõik tuleb korraga. Rohkem kui kuu pärast saan veidi puhata ja siis hakkab hullumaja pihta- kool, töö, ajaleht ja kaks projekti. Õu fun.

Süda vajus saapasäärde. Vaatad ühest tabelist valet rida ja kolm katset tuleb uuesti teha. Oh seda lõbu. Vähemalt märkasin seda õigel ajal.

Pohmaka teke

Peale alkoholi joomist, veres olev alkohol põhjustab vasopressiini (antidiureetiline hormoon) tootmise blokeerimist. Vasopressiinita saadetakse vesi tagasi imendumata neerudest otse põide (sellepärast peabki alkoholi tarbides tihti wc-d külastama).
Uuringute kohaselt juues ära 250 ml alkoholi siis "viskab" keha välja vastavalt 800-1000 ml vett. Diureetiline toime väheneb kui ka alkoholi kogus veres väheneb, kuid järeltoimed põhjustavadki pohmaka.
Kõva joomingu järgsel hommikul saadab keha igasuguseid signaale teatamaks, et vajab vett. Nt kuiv suu. Peavalud tekivad sellest, et organid üritavad veekaotust tasa teha varastades vett ajust, põhjustades aju suuruse vähenemise ja tõmmates membraane, mis ühendavad aju koljuga, mis omakorda viib valuni.
Tihe urineerimine väljutab ka sooli ja kaaliumi, mis on vajalikud närvide ja lihaste korralikuks funktsioneerimiseks. Alkohol hävitab keha glükogeeni varusid, muutes glükogeeni glükoosiks ja saates selle uriiniga kehast välja. Glükogeeni vähesuse tõttu tunnemegi hommikuti nõrkust ja väsimust.


http://health.howstuffworks.com/hangover.htm

Kaluritepäev

Lõpuks olen kodus tagasi. Eilne ja tänane poolik päev said maal veedetud. Küpsetasin isegi lahtist pirukat, mis seekord tuli väga hea välja. Esimesest korrast sai õpitud ühtteist :D Maal tegi sugulane kartulisalatit, kooki, saiavormi, suitsetatud räimi oli samuti. Väga uhke värk tavalise nädalavahetuse kohta. No tegelt täiesti tavaline ka ei olnud- kaluritepäevad olid. Tavaline külapidu oma saapavisetega, köieveoga jne. Minu jaoks veidi igav. Mõistsin, et sellised suured külaüritused pole minu jaoks, eriti kui ma kedagi ei tea. Ma tean, et mul oleks lõbusam olnud, kui baari sisse oleks saanud. Istuda jne. Läksin kell 1 sealt ära. Ja alkoholi ka ei joonud enam peale üheksat. Ei tahtnud midagi. Vähemalt hommikul ei olnud vaja alkomeetrit piinata :D Mis lõpuks läkski katki :D Võimekad.
Aga kodus on hea olla. Jänes ka rõõmus. Peaks talle kurki andma :) Aga ma nüüd lähen viskan jalad veidiks ajaks seinale.

Kuus tundi pole tore filtrida ja alles lõpus, kuuendal tunnil, sain kasuliku näpunäite. No aitäh ;D
Homme teen produktiivsema päeva. Panen reaktsiooni käima ja lõpetan teise asja ära :) Vähemalt tean, mida on vaja teha. Muidu ei saaks nii oma aega planeerida. Kuid samas on nõme, et nv on tulekul. Pean vist termostabiilset ensüümi piinama, siis saab kiiremini.

Ma pole niiii häirivat reklaami enne näinud. Mul jäi sõna otseses mõttes suu lahti. Nimelt tuli telekast reklaam- kui gay sa oled? Nagu tõsiselt, kust inimesed selliseid asju võtavad. Kohati on see isegi koomiline, kuid alguses siiski veidi shokeeriv :D Ma ei tea, inimese kujutlusvõimel pole piire, mis muud.


Ma siiski eelistan sündsamaid kujutlusi, raamatuid. Täna sain "Päikesevarjutuse" läbi loetud. Enamasti tänu sellele, et raamat oli tööl kaasas :D Aga ei, see osa oli minu jaoks paremini kirjutatud, kuid endiselt on asju, mis häirivad ja kohati ajavad naerma. Selles suhtes oli tööl seda ebamugav lugeda- ei saanud emotsioone varjata. Kohati naersin asjade tobeduse üle aga tuleb meeles pidada, et see on ülim fantaasia.
Aga siiski, mõnus ajaviide :) Kolm inimest raamatu järjekorras. Nv saan selle üle antud ja tean, et paari päevaga on kahel inimesel see kindlasti loetud. Üks on lihtsalt veidi aeglasem lugeja, ta saab andeks :D

Eile oli mõnus päev. Peale tööd käisin üle mitme kuu raamatupoes. See oli hirmus, kui palju raamatuid ma oleksin tahtnud endaga kaasa võtta. Meeletult. Aga tulin Videviku saada III raamatuga koju.
Siis sain sõbrannaga kokku ja läksime Kohvicumi. Sõime, istusime, vestlesime. Me pold juba tükk aega näind, nädal või nii :D Mõnus oli maha istuda ja kõigest rääkida. Seejärel võtsime suuna Kalevi staadionile. Rahvast oli palju. Aga see etendus oli suurepärane. Lihtsalt vapustav. Vahest jäi mõni loium tantsija silma, kuid üldpilti see õnneks ei rikkunud. Aga ei, hästi mõnus oli. Neist on kahju, kes piletit ei saanud. Kuid õnneks on võimalus DVD-lt midagigi näha aga see ei asenda kohapeal olekut. Suurepärane reede.

Öösel otsustas aga hiir lõksu kinni jääda ja surma ta ei saanud. Nii ta üritas lõks kaelas minema joosta. Eemaldasin ta lõksust ja oma kodust. Seega, body count: 3. Ma tõsiselt kaalun varianti sõbrannalt kassi laenata, et kassilõhn oleks toas ja hiired hoiaksid eemale. Urrr...

Norma Khouri "Kaotatud au"

Eile lõpetasin Norma Khouri "Kaotatud au" lugemise. Kogu see reaalsus ja tõsidus lisab sellele raamatule nii palju juurde. Sama sarja (Valge raamat) teisedki raamatud on ääretult head, kuigi ma olen vaid ühte teist raamatut sellest sarjast lugenud. Veidi sisust.
Raamatukoi kirjutab nii:
Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dalia teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, kuidas armastajad saaksid kohtuda. Dalia ja Michael jäid ainult paaril korral kahekesi, nende vahekord oli täiesti puhas ja siivus. Ehkki nad segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja Daliat haaras hirm saatuse ees, mis võis neile kõigile osaks saada.
---
Hirmus on see kuidas au mõrvad on endiselt nii päevakajalised. Mehi, kes on au nimel mõrvanud, koheldakse hästi. Enamasti nad maksavad kautsjoni ja käivad kohtu ees, kus nende tegu kiidetakse takka. Naissoost isikul piisab vaid võõra meesterahvaga paar sõna vahetada, kui teda võidakse sündsusetus käitumises kahtlustada ja seeläbi perekonna meessoost isikud kaitsevad pere au. Väga kahju.
Nimetatud raamatki lõppeb au mõrvaga. Aga vähemalt Dalia sai kogeda midagi, millest paljud Jordaanlannad oskavad vaid unistada.

Täna öösel sain magada. Ma olin tegelikult väga väsinud ka kui voodisse lõpuks kukkusin. Ma olin nii väsinud, et ma ei kuulnudki kuidas lõks tegi plõks :D Kuulsin vaid kui jänes käis puurist väljas tuuseldamas.
Kahjuks ei saa ma enam tööl netis istuda, kuna mul nüüd teine arvuti. Ma ei teagi, miks see arvuti interneti ei lähe. Veidi jama. Elab üle.
Body count: 2

Magamata öö nr 2

Body count: 1. Teada on, et üks isend jookseb veel ringi. Ei lasknud mul öösel magada. Jänes hüppas ka kell 4 öösel näkku. Nii armas ju. Ja siis kui ma ärkasin, tahtis vist andeks paluda ja käis aina mul järgi :D

Kui ma vaid saaks läheksin homme kinno. Oeh. Aga ei, ma pean sugulase sünnipäevale minema. Vanaemaga oli isegi väike tüli. No andke andeks, kui ma ei taha, et mu autos on inimene, keda ma ei salli. Kes on mu auto kallal vägivalda kasutanud. Milleks mulle stressi vaja? Aga ei, ta ei mõista. Ma tean, et homme on ikka nii, et mina olen see, kes peab kannatama ja vedama ebameeldivat inimest. Ma ei taha sinna üldse minna. Ja veel peale tööd, kui ma olen väsinud. Ei, aitäh.

Tööl oli fun. Sain liitrises koguses ülestöötlust teha :D Kui paarikümnest milliliitrist liitri peale minna, siis on päris fun küll. Koju jõudsin päris varakult. Jalutasin veidi päikese käes ja siis vajusin magama. Ma ei mäleta isegi, mida ma vennale sonisin. Väsimus lihtsalt niidab jalust.

Kaua võib. Tõsiselt. Hiir/hiired on tagasi. Tänu talle/neile ei saanud ma öösel üldse magada. Ainuke lohutus on see, et ta krõbistas mürgi kallal. Hommikul panin lõksu ka üles. Ma ei jaksa jälle nendega võidelda. No ei ole seda energiat, et uuesti olla hiirte hirmuvalitsemise all. Ja siis mina võitlen ja võitlen ja naabrite juurest tuleb neid juurde ja juurde. No on tõesti lõbus.
Pakun, et kui töölt koju jõuan, olen piisavalt väsinud, et vajun jälle kohe magama. Mul juba praegugi vajub silm kinni.

Tavaline päev laboris (loodan, et nüüd ära ei sõnunud midagi). Istun, teen proove. Reaktsoon tikub oma kolmandat tundi täis. Võtan hoogu, et nõusid pesta ja mõtlen, millal oleks õige aeg lõunapaus teha.
Nägin, kuidas mu ülikooli juhendaja siin käis. Õigemini nägin ta selga, kui ta lahkus. Kahju, oleksin tahtnud talle teregi öelda. Teda nähes tuli suur ülikoolilabori igatsus peale. Eks need inimesed on pooleteise aastaga armsaks saanud :) Vaatan, vb täna hüppan sealt läbi. Tahan ju veidi oma protokollivihikut parandada. See asi kripeldab endiselt.

Nv

Eile siiski käisin sugulase ärasaatmis peol, nimelt läheb noormees sõjaväkke mehistuma. Edu ja jaksu talle seal :)Muidu ma poleks sinna läinud aga kuna S (sugulane) helistas, siis ikka läksin. Mängisin veidi grillmeistrit ja nutsin suitsu sees. Väga emotsionaalne pidu oli :D Poole kümne aeg lahkusime S-ga peolt ja läksime Mäkki, me lihtsalt tahtsime midagi muud, seega jäätisekokteilid ja vigurkartulid (kuhu kadusid mundris kartulid :S ). Ja siis läksime tema poole. Istusime, jutustasime, jõin teed, veidi unelesin ja siis telefon aina helises- vend ootas mind koju, kuna tal oli bensiinijaamast ühtteist vaja. Seega jõudsin pool 1 koju :D
Täna nägin imelikke unenägusid ja tukkus kaua. Päeval niitsime vikatiga(!) vennaga muru (ok, tema niitis ja mina riisusin), peale mida läksin randa. Päris palju rahvast oli rannas, pole ka imeks panna. Aga ma siiski pole rahvastatud ranna inimene. Kaks tunnikest olime seal ja siis koju. Korrastasin veidi autot ka. See hein, mis mul seal laiali läks, ajas mind hulluks. Ja käisin ka surnuaias lilli kastmas. Päris produktiivne päev. Ja uni on ka mõnus, aga tahan siiski veidi telekat vaadata :D
Homme tööle. Päris hirmus päev pidi tulema. Eks näis. Tegelt ma tean, et hirmus hakkab olema aga eks elab üle :D